oli paraadid, mille visuaalsesse kujundusse kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valguskunsti efektid. 10. Millal ja kus võeti kasutusele mõiste ,,internatsionaalne stiil"? Mida sellega tähistati? ,,Internatsionaalne stiil" võeti mõistena kasutusele 1932. aastal USAs. Sellega tähistati uut funktsonalistlikku Euroopa arhitektuuri. 11. Mida iseloomulikku oli internatsionaalse stiili kõrghoonetes? Kirjelda nende ülesehitust. 12. automatism spontaanne maailmaprotsess, mis peab toimuma alateadvuslikult motiiv kunstiteose osatarvik, väljendusüksus kalligraafia ilukiri impressionaalne umbisikuline, isikuta pastoosne paks värv, paksult maailma 13. Millest lähtus enamus abstraktsioniste? Mingist loodusmuljest, arendas selle tundmatuseni, kuid säilitas sideme sõjaeelse Pariisi koolkonna värvimaitse ja maalimistehnikaga 14. Millist kunsti hakati nimetama informalismiks?
Õpetus ei seisne tema arvates mitte teadmiste paljususes, vaid ühes mõttes, mis avaks kogu maailma saladuse. ME EI SAA KAKS KORDA ÜHTE JA SAMASSE JÕKKE ASTUDA. Kõik voolab, kuid voolamise enda seadus on muutumatu ja püsiv. See on logos - sõna. Ürgaineks on tuli. "Maailmaühtsust kõiges ei ole loonud keegi jumalatest ega inimestest, vaid maailm oli, on ja jääb igavesti elavaks tuleks, mis seaduspäraselt süttib ja seaduspäraselt kustub." Niisiis maailmaprotsess on tsükliline. "Suure aasta" möödudes muutuvad kõik asjad uuesti tuleks. Kosmost juhib välk. (vrdl. Zeusi nooled ja baalide välguvihud). Suur seadus, millele vastavalt ürg-energiast tekib asjade mitmekesidus, on ühtsus vastandites. Jumal on päev ja öö, talv ja suvi, sõda ja rahu, üleküllus ja nälg. Iga asi vajab oma eksisteerimiseks vastandit, nii nagu vibu kaar ja nöör on vastandid. Võitlus on kõige isa.
Hegeli dialektika eelkäija antiigist on Herakelitos. Oma ajastust oli ta mõjutatud Fichtest ja Schellingist. Fichte oli Minast teinud esimese printsiibi. Kuid sellest lähtepunktist oli võimatu maailmatervikut haarata. Fichte: Mina loob endale mitte-mina. Teesile järgneb antitees. On vaja sünteesi. Tees ja antitees -> süntees(tees) ja antitees -> süntees jne. Hegeli jaoks ei ole dialektika mitte ainult meie mõtlemise vorm vaid ontoloogiline tõelisuse eneseliikumise tegelik vorm. Kogu maailmaprotsess on Hegeli jaoks vaimu eneseväljendus. See toimub kõikjal kolmes astmes: 1. Esimeses staadiumis on maailmavaim "iseeneses olemises". Teda vaatleb loogika. 2. Teises staadiumis on maailmavaim "väljumise" (Entäusserung), teisitiolemise seisundis. Seda vaatleb loodusfilosoofia. 3. Kolmandas staadiumis pöördub maailmavaim iseendasse tagasi. Seda vaatleb vaimufilosoofia. Loogika vaatleb niisiis vaimu ideed selle ajatus ja ruumitus iseeneses olemise seisundis
Oli üksildane, masside põlgaja, demokraatia vastane. Oma mõttetööski otsib ta omi, seni veel läbikäimatud teid. Vanaduses elas üksikuna. Säilinud pn 130 fragmenti. ''Ma ei saa kaks korda ühte ja samasse jõkke astuda'', ''Kõik voolab, miski pole püsiv''. Hüüdnimi ''tume'', ''hämar''. Aforismid sisaldavad raskelt mõistvat pildikeelt. Kõik voolab, kuid voolamise enda seadus on muutumatu ja püsiv. See on LOGOS SÕNA. Ürgaineks on tal TULI. Maailmaprotsess on tsükliline. ''Suure aasta'möödudes muutuvad kõik asjade uuesti tuleks. Kosmost juhiv välk. Suur seadus, millele vastavalt ürg-energiast tekib asjade mitmekesidus, on ühtsuse vastandites. ''Jumal on päev ja öö, talv ja suvi, sõda ja rahu, üleküllus ja nälg''. Võitlus on kõige isa. Tsitaat: ''Eeslid eelistavad kullale õlgi''. Demokritos (u 460-370 eKr) õpetaja oli Leukippos. Pärit Abderast Traakia rikaste kaupmeeste kihist. Teda nim ''naervaks''.
vesi, lähtub sõna arche ühest algsest tähendusaspektist – algus. Selle kohaselt esindaks Thales jällegi oleva genesis`liku käsitlust, kusjuures ta väidab, et see genesis on alguse saanud veest. Mõttekäik oleks siis umbkaudu selline: maailm avaneb vaatlusele pidevasse muutumisse haaratud nähtuste tervikuna. Thales eeldab, et sellel protsessil peab olema algus. Tolle alguse selgitamiseks toob ta sisse oleva algseisundi eelduse, millest kogu maailmaprotsess olevat alguse saanud. Seejärel samastab ta selle alguse veega. Aristoteles tõlgitseb asja nii, et kogu maailmaprotsessi kannab üks algelement – vesi – mis ise jääb aga kõigis muutustes samaks. Sellest algelemendist lähtub igasugune tekkimine ja sinna suubub igasugune hävimine. Seega tuleb eristada vee algset ning püsivat seisundit ja sellest tulenevaid seisundeid. Et vesi võib omada erinevaid seisundeid on aga kogemusfakt – vesi võib aurustuda ja võib ka jäätuda, st
See on keele väärkasutamine me püüame öelda asju, millest ei saa rääkida. Enamik filosoofilisi lauseid ei olegi tegelikult väärad, aga mõttetud. Ainult siis, kui me saame midagi selgelt öelda, on see mõttekas. 5. PILET HERAKLEITOS POSTPOSITIVISM JA T. KUHNI PARADIGMAÕPETUS Herakleitos proovis leida üht mõtet, mis avaks kogu maailma saladuse. Ürgaineks peab ta tuld ning kuna tuli seadusepäraselt süttib ja kustub, on maailmaprotsess tsükliline. Kosmost juhib välk. Samuti leiab ta, et iga nähtus vajab eksisteerimiseks vastandit, näiteks vibu kaar ja nöör. Kõige isa on seega võitlus, on orjad ja isandad ning pingete ja võitluse lakkamisel saabub vaikelu ja surm. Haigus muudab tervise meeldivaks, halba tundes mõistame headuse tähtsust, nälgides täis kõhu väärtust, väsinuna puhkuse vajadust. Herakleitos tõi esimese dialektilise arenguõpetuse mudeli (vastuolude toime nähtuste kujunemisel ja arengul)
Fichtel aitas süntees vastuolul kaduda. Hegelil ületatakse tees ja antitees 3 kordses mõttes: 1)ületatakse kõrvaldatuse mõttes; 2)kõrvaldatakse hoiatuse mõttes - säilitatud kõrgemas ühtsuses; 3)ületatud esiletõstetuse tähenduses - kõrgemale tasemele tõstetud tees & antitees pole enam välistavad tasandid. Nooruses kirjutas "Fichte ja Schellingi süsteemide diferentsisest". Hegel ise sünteesib vastavalt objektiivsest ja subjektiivsest idealismist absoluutse idealisms. Kogu maailmaprotsess on absoluutse vaimu eneseväljendus, mis toimub vastavalt dialektikaseadustele 3 astmes: 1)maailmavaimu iseeneses olemise staadium - käsitleb loogika; 2)väljumise, eneseväljenduse e. teisiti olemise seisund - käsitleb loodusfilosoofia; 3)vaim pöördub eneseväljenduselt enesesse tagasi, võimeline olema iseendas ja iseenda jaoks - käsitleb vaimufilosoofia. Alguses nimetab seda jumala esituseks, nii nagu Jumal oma igaveses olemuses enne looduse loomist on.
annaabi.ee 
