Mõistet kasutati esmakordselt saksa 1920.1930. aastate kunstivoolu, uusasjalikkuse (Neue Sachlichkeit) teoste kirjeldamiseks. Maagilisele realismile kirjanduses loetakse omaseks järgnevaid tunnuseid: · Sündmustik antakse edasi "Teise" vaatenurgast. · Teksti dekodeerimine on keerukas · Sündmused toimuvad suhteliselt spetsiifilises ajaloolises, geograafilises ja kultuurilises kontekstis · Reaalsust esitatakse inimese maailmakogemuse kaudu · Kasutatakse fantastilisi elemente nagu unenäod ja kujutlused · Narratiivi poststrukturalistlik edasiandmine · Seletamatud, maagilised ja ebatavalised sündmused mängivad olulist rolli. Pirandello Kujurtas lihtrahva elu naturalismilähedases stiilis . Tema teosetes on kesksel kohal oleva ja näiva , reaalsuse ja mängu , oma näo ja maski keerukad suhted .Illusiooni ja reaalsuse vahel pole selget piiri, nad segunevad ning vahetuvad kohati
Mõistet kasutati esmakordselt saksa 1920.–1930. aastate kunstivoolu, uusasjalikkuse (Neue Sachlichkeit) teoste kirjeldamiseks. Maagilisele realismile kirjanduses loetakse omaseks Sündmustikjärgnevaid tunnuseid: antakse edasi “Teise” vaatenurgast Teksti dekodeerimine on keerukas Sündmused toimuvad suhteliselt spetsiifilises ajaloolises, geograafilises ja kultuurilises kontekstis Reaalsust esitatakse inimese maailmakogemuse kaudu Kasutatakse fantastilisi elemente nagu unenäod ja kujutlused Narratiivi poststrukturalistlik edasiandmine Seletamatud, maagilised ja ebatavalised sündmused mängivad olulist rolli. Rob Gonsalves (1959) “White Blanket” “Tree House in Autumn” Postmodernis m Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks,
Maagiline realism 1. Maalikunsti ja kirjanduse vool. 2. Maagilise elemente kujutatakse realistlikus kontekstis. Tunnused- Sündmustik antakse edasi Teise vaatenurgast. Teksti dekodeerimine on keerukas. Kasutatakse fantastilisi elemente nagu unenäod ja kujutlused. Sündmused toimuvad spetsiifilises ajaloolises, geograafilises ja kultuurilises kontekstis. Reaalsust esitatakse inimese maailmakogemuse kaudu. Imazism 20.s kirjandussuund. Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal. Taotles teemade ja luulevormide valiku täielikku vabadust. Oli tähtis ere luulekujund. Imazistid taotlesid luule täpset ka ilustamata keelt. Eeskuju võeti prantsuse sümbolistlikust, jaapani, hiina ja antiikluulest. Nõudis luules täpsete sõnade kasutust. Kasutati pilte mõjuvate sõnade asemel ,selleks, et olulisemat väljendada. Vabavärsiline väljenduslaad.
mõttekatkeid, oluline on alateadvus. Romaan on enamasti pessimistlik, peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, hingeline lõhestatus. Esindajad: Kafka, Joyce, Woolf Maagiline realism on põhiliselt maalikunsti ja kirjanduse vool, milles maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis. Maagilisele realismile kirjanduses loetakse omaseks järgnevaid tunnuseid : sündmustik antakse edasi teise vaatenurgast, reaalsust esitatakse inimese maailmakogemuse kaudu, kasutatakse fantasstilisi elemente. Kafka protsess Intelektuaalne romaan Seda stiili viljelesid Hesse"Stepihunt" ja Mann"Donktor Faustus". Kasutati vaimu ja looduse elu mõistuliku ja bioloogilis-füüsilise poole vastuolusi - igapäevastele dilemmadele, mille ees seisab loov vaimuinimene. Kogumulje on eri vaatepunktide tihti konfliktne ja mitmemõtteline kokkupõrge mis paneb lugeja mõtlema, soovima leida erinevat või oma vaatepunkti. Psühholoogiline realism
Kriitiline realism kritiseerib ühiskonda - selle pahupoolt, ebaõiglust rõhutavat hoiakut. Maagiline realism maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis. Tunnused: * sündmusi antakse edasi ,,Teise" vaatenurgast * teksti dekodeerimine on keerukas * sündmused toimuvad suhteliselt spetsiifilises ajaloolises, geograafilises ja kultuurilises ... kontekstis * reaalsust esitatakse inimese maailmakogemuse kaudu * kasutatakse fantastilisi elemente nagu unenäod ja kujutlused * seletamatud, maagilised, ebatavalised sündmused mängivad olulist rolli. SÜMBOLISM 20. saj. lõpp 20. saj. algus. Alguse sai luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse, muusikasse. Kirjanduses hakati kasutama sõnu sümbolitena. Näiteks ,,ankur" = ,,lootuse" sümboliga.
millised funktsioonid on sel keelel keskkonnas, kus seda räägitakse. 5) Küsimusele, miks keelte suremine üldse tähelepanu peaks pälvima, on üldiselt kaks vastust. Esiteks arvatakse, et igas keeles on ainulaadseid omadusi ja iga keele kadumine on seetõttu samm kaugemale universaalsetest tõdedest keele kohta. Teiseks leitakse Sapiri-Whorfi keelelise relatiivsuse hüpoteesi vaimus, et kuna iga keel on unikaalne, on igas keeles unikaalsed vahendid maailmakogemuse ja teadmiste väljendamiseks ning seetõttu on iga keele häving ühe maailmamõistmise viisi kadumine. (Sapiri-Whorfi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb.) 6) Ohustatud keelte üle peab arvet ka UNESCO. Nemad lähtuvad keelte koguarvust 6000, millest 2010. aasta andmete järgi on vähem või rohkem ohustatud 43 protsenti. Sellesse
Kunstile ja vaimuteadustele eri-omane tõde, mis pole ühendatav uusaegse teaduse meetodi mõistega. Vaatleb teadmiste loomist kindlate meetodite abil kui uusaegsele teadusele olemuslikku. Tõde on seal tunnistatav vaid selle puhul, mis on metoodiliselt kindlaks tehtud. Vaimuteadustes aga ei pea tunnetus põhinema mitte metoodilisele eemaldumisele oma esemest, vaid, vastupidi, mõtestaja (tõlgendaja) kuuluvusele oma eseme ja selle ajaloo juurde. Inimliku maailmakogemuse olemuslik keelelisus: "Olemine, mis võib mõistetud saada, on keel." Teksti mõistmiseks pole oluline mitte niivõrd autori biograafia jne, tuleb lahus hoida autori kavatsus ja teksti tähendus. Schleiermacheriga polemiseerides: mõistmine pole taasloomine, vaid alati loomine, mitte rekonstrueerimine, vaid konstrueerimine. Sch. järgi on tekstil olemas üks ja õige interpretatsioon, Gadameri järgi ei saa seda olemas olla
inimesed ise oma sotsiaalset tegevust mõistavad ja tõlgendavad. Kulturwissenschafti üks silmapaistvamaid esindajaid oli 12 Ernst Cassirer (1874-1945) Neokantiaan, keda võib nimetada ka ideede ajaloolaseks. Cassirer lähtub Kanti veendumusest, et tunnetus on inimese enda loov tegevus, et inimteadvus osaleb aktiivselt maailma tunnetamise protsessis. Olulisel kohal on ka ,,vormi" mõiste meelelisuse vormid on inimtunnetuse vältimatuks tingimusesks konstitueerides inimese maailmakogemuse. Cassireri olulismaks teoseks on mahukas ,,Sümboolsete vormide filosoofia" (1923-1929). Selle põhitees inimesed on eeskätt sümboleid loovad ja kasutavad loomad (animal symbolicum).Kõik inimese kultuurilised saavutused: ·keel, ·religioon, ·müüt · teadus, ·kunst, · poliitika kõik on unikaalsed osad inimese evolutsioonilisest arengust ja nad on aidanud meil kogeda ja mõista maailma. Sümbolid organiseerivad inimese teadvust,
annaabi.ee 
