Novellis "Maailma lõpus" satub noor meremees hiiglasneiu armukeseks. Et hukust pääseda tapab mees oma partneri. Pärast nimetatud novellikogude ilmumist on loomingus kümneaastane vahe. 30-ndate aastate keskel kirjutab Tuglas novelle, marginaale ja romaani "Väike Illimar", mis kuulub juba poeetilise realismi perioodi. See jätkub Teise maailmasõja ajal lüürilise lühiproosa koguga "Unelmate maa". Uusrealism Tuglas on kirjutanud tuhandeid lehekülgi kriitikat, esseesid, portreteerinud maailmakirjanikke nagu Ibsen, Shakespeare, Aleksis Kivi jt. Ta on kirjutanud ka reisikirju. Temalt ilmusid "Teekond Hispaania", "Teekond Põhja-Aafrika", "Ühe Norra reisi kroonika" jms. Ta hakkas kirjutama marginaale. Marginaalid on tabavas sõnastuses mõtisklused mitmesuguste elunähtuste kohta: looduse, kunstiküsimuste või päevasündmuste kohta. Viimane marginaalide kogumik ilmus 1966.a kirjaniku 80-ndaks jubeliiks. Näiteks marginaal "Kolgata teel" või "Kätkilaul". 1937
inimeste argielu, kõiki inimtegevuse valdkondi. Eesti kirjandusse ilmusid postmodernistlikud tekstid 1960ndatel, domineerivaks sai postmodernism 1990.aastail. 20.sajandi keskpaigast äratas tähelepanu omanäoline ladinaameerika kirjandus, mille poeetikast hoovad ürgset loodus- ja maalähedust. Enne Jorge Luis Borgest Ladina-Ameerikat kirjandust õieti maailmakaardil polnudki, Borgesest aga sai hinnatuimaid ja tõlgitumaid maailmakirjanikke. Teda võib pidada üheks postmodernistliku kirjanudse ning maagilise realismi teerajajaks. Jorge Luis Borges (1899-1986) Argentina kirjanik Jorge Luis Borges sündis Buenos Aireses kodanlaseperekonnas. Tema enda sõnutsi kasvas ta üles aias ja inglise raamatute piiramatu valikuga raamatukogus. Borges alustas luuletajana avangardismi vaimus, eemaldudes senises hispaaniakeelses poeesias väljakujunenud retoorikast ning stampidest ja tuues selle väljendusvahenditesse mõndagi uut.
Selle protsessi vahendamiseks on omal kohal naivistlik kujutusviis. Felix Ormusson jõuab läbi halenaljaka sündmustejada tõdemuseni, et tema maailmapilt ei vasta päriselt tegelikkusele. Tuglas on kirjutanud tuhandeid lehekülgi kriitikat. esseistikat, kirjandus-ja kultuuriloolisi töid, sh monograafiaid "Juhan Liiv" ja "Eesti Kirjameeste Selts", uurimused Kalevipojast ja esimesest venestamisajast. Kriitiliste analüüside võtmesõnad on stiil ja esteetiline väärtuslikkus. Maailmakirjanikke portreteerides huvitus Tuglas rohkem eluloost ja isiksusest kui teostest. Eesti kirjanike seas on ta ainulaadne selle poolest, et jäädvustas süstemaatiliselt omaenese loomingulugu. Tema teoste sünnilood on avaldatud mosaiikraamatus "Rahutu rada". Reisikirjeldustes seal Tuglas esialalde kunsti, eriti maali ja arhitektuuri, aga ka külastatava maa eksootika ("Teekond Hispaania", "Teekond Põhja-Aafrika"). "Ühe Norra reisi korronika" (1939) pälvib eraldi tähelepanu vanamolekiseks
"Delfin" - Puskin pani ta selle pihkus Tatjanale ja "Corine". Neid eelkäivaid teoseid on õige mitu - Russeau ja veel mitmed valgustusperioodi tegelased on ostutanud, et naise positsioon on ühiskonnas kehv. Tsenter on naine, romaan naisest, seda järjest rohkem tuleb 19. sajandist, eeskujuks on Cermain Dustain????. Walter Scott ja tema ajaloolised romaanid (üle 30 romaani). Scott on ROMANTIK. Kõik tema hoiakud on enamvähem romantilised. Scott kirjanikuna on üks esimesi maailmakirjanikke (lisaks Goethe) - tunti kogu Euroopas ja Ameerikas. Cooper leidis, et ühte raamatu kirjutades tuleb võtta eeskuju Scottist, siis tuleb edu ka, tuleb valida kodumaine teema ja pani kümnesse selle teemaga: pentaloogia, 5 romaanist koosnev sari. Nii Scott kui Cooper (eriti tema) eeskujuks ka Balzacile - oma teose kokkusidumise mõtte sai ta Cooperilt. Scotti juures tähtis see, et ta tegi AJALOO KÕIKEHÕLMAVAKS - historialistlik lähenemine ajaloos on Scotti tegu
tegelemise. Temast pole väga palju kirjalikke tekste jäänud. Andis paljudele teatava tõuke. Mingi rööpjoon Ernesto Barki ja Hone´i vahel. Võib-olla Bark isegi rohkem, sest kirjutas umbes 50 teost. Jaan Kaplinski on lõpetanud ülikooli prantsuse filoloogina. ,,Laul minu Cidist" on keskaja antoloogias Ain Kaalepi ja Jaan Kaplinski tõlkes (eriti selle viimase) Ivar Ivask oli Ameerikas ,,Books Abroad WLT" peatoimetaja. Eeskujuks Jorge Guillen. Borges- üks mõjukaid maailmakirjanikke. Eestis lasti 1970ndatel Loomingu raamatusarjas anda välja tema teoseid. (kolm tükki) G. Hortelano- ,,Suvine äike" Matute- ,,Sõdurid nutavad öösel" Hispaania keel polnud kunagi nii tähtsal kohal kui teised läänekirjandused, aga midagi ikkagi tuli. Jüri Talveti esimene tõlge 1970. Aasta jaanuaris ajalehes ,,Edasi". Pedro Antonio Alarconi ,,El afranecsado" (Prantsusemeelne). Sel ajal avaldasid päevalehed meelsasti tõlkeid, siis ei olnud võimalik lobiseda paljudest asjadest.
Ta on oma üksinduses jäägitult kurb ja lahendust ei leia. ,,Adolphe" ,,Kurja lilled" ,,sajandi haigus". ,,Delphine" nii kuulus romaan et Puskin ta oma Tatjanale pihku pistis. 19.sajandil rohkem romaane naistest De Stahli eeskujul. Walter scott ja tema ajaloolised romaanid Scott on romantik. Teda ei tohi realistiks pidada. Ta oli küll tähtis realistliku romaani tekkimisel, kuid kõik tema hoiakud olid enamvähem romantilised. Ta on üks esimesi maailmakirjanikke nagu oli Goethe, nii palju kui me maailmaks peame valget maailma. Teda tunti siis kogu Euroopas ja ameerikas. Cooper sidusad tegelased. Scotti juures oli tähtis see et ta tegi ajaloo kõikehõlmavaks. Ajalooline lähenemine kirjanduses on just tema teene. Kõige alguses on Voltaire kelle arvates oli ajalugu inimeste tegude lugu ja osutas võimalusele ajalugu kujutama hakata. Ka Shakespeare'il olid ajaloolised draamad, nt Richard III ja Henry V.
annaabi.ee 
