rekonstruktsioon-koopiate põletus, Kivisaare 2003 ARHEOLOOGIA ALLIKAD: KINNISMUISTISED IRDMUISTISED KINNISMUISTISED Elupaigaga seotud muistised Matusepaigad Majandusliku tegevusega seotud muistised Kultuslikud muistised Liiklemisega seotud muistised Elupaigaga seotud muistised Asulapaigad Linnused (kindlustatud asulad) Linnad Erilised: laagripaigad, pelgupaigad, järveasulad jne Matusepaigad ehk kalmed Maahaud Haudehitis Eriline paik Pronksiaegne kivikirstkalme Eestis Kõmsi tarand- kalme Matmisviisid Laibamatus Põletusmatus Mumifitseerimine Ötzi Alpidest 3200 e. Kr. Muumiad Tartus Egiptuse lapsemuumia Ülikooli muuseumis Muumia Tartu Uspenski kirikus (1919. a punaste poolt maha lastud preestrid Nikolai ja Mihhail mumifitseerusid ise) Moskvas tegutseva Ravim- ja Aromaatsete Taimede Instituudi üheks tähtsamaks ülesandeks on: Majandusliku tegevusega seotud
kammkeraamika kalastamine korilus ääres, mererannal asula kultuur territooriumile, lahkunule pandi kaasa mõni noake vms. Maahaud, laipmatus. (selili) u. 3000-1800 eKr, Kalastamine, Piirkonnad, kus Kalmistud rajati nöörkeraamika küttimine, korilus. leidus rohumaid asulatest väljapoole, Vaikselt tegeldi jubakariloomadele. kõrgematele ka loomakasvatuse Üksikpered küngastele
b) Kivivare ebakorrapärased kivihunnikud, mille vahele puistati reeglina põlenud luud ja hauapanused. c) Kääpad kääbastesse matsid eelkõige Kagu-Eesti elanikud, nii ümmargused kui ka piklikud kääpad, sügavus umbes 0,5-1m. Maeti põletatult, hauapanused väga tagasihoidlikud. d) Maahaud haudade sügavus 0,5-1m, maeti laipadena. 5. Linnuste tüübid, nende rajamise põhjused. (loe lisaks lehekülg 24-25) Linnuseid hakati ehitama juba keskmise rauaaja algul, kuid tunduvalt rohkem hakati neid ehitama 8.sajandi paiku. Paljud neist olid kasutusel ka terve viikingiaja (umbes 800.-1050.aasta). Linnuseid rajati selleks, et kaitsta oma vara ja inimesi. Välisilme põhjal jagavad arheoloogid linnuseid rühmadesse:
Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia Arheoloogia allikad Kinnismuistised Kinnismuistis on objekt looduses, mis on tekkinud inimese tegevuse tagajärjel. Kinnismuistisel on kultuurkiht. Kultuurkiht on inimese tegevuse tagajärjel tekkinud mullakiht. Elupaigaga seotud muistised Asulad, linnused, koopad jms. Matusepaigad ehk kalmed (enim uuritud muistised) Maahaud Kivikirstkalme Tarandkalme Haudehitis Eriline paik Matmisviisid: Laibamatus Põletusmatus Mumifitseerimine Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivi-, soolakaevandused Kultuslikud muistised Ohvrikivid Liukivid Lohukivid
a. Elupaigaga seotud muistised(tänapäeva peopaiku vaadates võib tunduda, et kultuurkiht tekib ühe ööga). a.i. Asulapaigas a.ii. Linnused (kindlustatud asulad)omavad enda ümber valle. a.iii. Linnad a.iv. Erilised: laagripaigad, pelgupaigad, järveasulad (järvesaarel asuv) jne. b. Matusepaigad ehk kalmed b.i. Maahaud maa sisse on maetud b.ii. Haudehitis maa peale maetud, mille ümber on kivikonstruktsioon b.iii. Eriline paik kivikirstkalmed, mida on vahepeal lahti võetud ja uuesti kokku pandud. Matmisviisid b.iii.1. Laibamatus b.iii.2. Põletusmatus b.iii.3. Mumifitseerimine (külmas, niiskes
Kinnismuistised jagunevad: a. Elupaigaga seotud muistised ( kõige tavapärasem on asula või asula koht, kindlustatud asulad , linnused , linnad, samuti ka pelgupaigad). b. Matusepaigad( olulised , kuid sellega seotud eetikaprobleemid , kas võib ikka välja kaevata uurimise eesmärgil säilmeid ning lisaks puudub ka info kui objektiivsed need on. On olemas erinevat tüüpi haudu: maahaud , kääbashaud ja kivikalme (kivikalmetel dekoratiivsed kaunistused) Eristatakse ka matmisviise :I laibamatus, surres keha pannakse kalmesse terviklikul kujul . II põletusmatus, peale surma põletatakse ja maetakse põlenud luud ja tuhk Põletamise põhjuseid oli erinevaid nt arvati et nii pääseb hing paremini pääseks või teistes kultuurides ka seetõttu et hing tagasi ei pääseks et elavaid kummitama. Hiljem ka põletati ketsereid ja
annaabi.ee 
