pidusöömaaeg, kus süüakse lambaliha, ning pered säästavad selleks, et lammas osta. Selliseid söögiaineid nagu pasta ja konservoad ostetakse kohalike talunike käest ja neid süüakse erilistel puhkudel. Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalse kihistumise süsteem sai alguse koloniaaleelsetes kuningriikides. Lõunas asuvates kuningriikides oli nii kuninglikke ja tavainimeste perekondi kui ka orjasid. Hierarhia tipus oli juhtivaks rühmaks Bariba, neile järgnes klass Bariba rahvusest maaharijaid. Järgmiseks klassiks olid Fulani pastoralistid ja kõige alumine klass oli Gandod, kes olid Wasangari orjad. Koloniseerimine nõrgendas traditsiooniliste valitsejate võimu, kuid sotsiaalne staatus on siiski osaliselt seotud perekonna juurtega. Kõrgema sotsiaalse staatuse saab ka rikkusega ja nendesse, kes saavad rikkaks kaubandusega suhtutakse kõrge austusega. Üks olulisemaid sotsiaalseid jaotamisi on kõrgelt haritud linnaühiskonna ja maarahva vahel.
on alles ees ja ta saab rajada lõpuks ometi oma pere ja talu. Kui aga Andrese poeg sõjaväkke läheb ja Andres ise minema läheb sealt. Tulles tagasi sinna näeb ta ,et võitlus selle maaga ei lõppe mitte kunagi, ükskõik kui palju vaeva näha seal. Ta igatseb ka väga oma ammu surnud naist Krõõta. ja tunnistab ka lõpuks endale seda, et tegeltikult oli rõõdal algusest peale õigus olnud, et nendest ei saa maaharijaid ja nad ei sa seal hakkama. 2.1 raamatu sisu punktid järjestatult. 1. Andrese saabumine Vargamäele 2. Kraavide kaevamine 3. Laste sünd ( Liisi,Maret,Anni,Andres) 4. Krööda surm 5. Jussi enesetapp 6. Mari kolib tallu ja abiellub ka Andresega 7. Haigus võtab Juku, Kata ja Anni elu 8. Andrese sõjaväkke minek 3.) Andrese iseloomustus läbi raamatu: Alguses oli ta väga töökas mees. Liigagi töökas ta ei pannud vahepeal tähele isegi oma lapsi või naist
teadmisega et kõik on alles ees ja ta saab rajada lõpuks ometi oma pere ja talu. Kui aga Andrese poeg sõjaväkke läheb ja Andres ise minema läheb sealt. Tulles tagasi sinna näeb ta ,et võitlus selle maaga ei lõppe mitte kunagi, ükskõik kui palju vaeva näha seal. Ta igatseb ka väga oma ammu surnud naist Krõõta.Tunnistab ka lõpuks endale seda, et tegelikult oli Krõõdal algusest peale õigus olnud, et nendest ei saa maaharijaid ja nad ei saa seal hakkama. Alguses oli ta väga töökas mees. Liigagi töökas ta ei pannud vahepeal tähele isegi oma lapsi või naist. Peale Krõõda surma sai alles Andres aru mis ta teinud oli. Siis muutus ta natuke pehmemaks ja pühendas aega oma lastele. Ta hakkas mõistma kui kurvaks tegelikult oli Krõõt siin temaga muutunud kuid märkas seda kahjuks liiga hilja. Abiellus peale Krõõda surma Mariga kes elas saunas. Kui tuli epiteemia mõjutas see
Arheoloogid nim varasemat teooriat kolme rändamise teooriaks (kunda, kammkeraamika ja nöörkeraamika) ja uut teooriat ühe rändamise teooriaks. Maaviljelus hakkas Euroopas levima 7000 eKr. On välja pakutud, et esimesed maaviljelejad olid sisserändajad (Türgist ja Lähis - Idast), neid on peetud indo - euroopa rahvasteks. Üleminek viljelusmajanduselt oli suureks revolutsiooniks ja mõjutas elu väga palju. Toimus väga suur rahvastiku kasv. Maaharijaid tuli järjest juurde. Taheti olla nende sarnased ja taheti kõnelda ka seda keelt, mida nemad rääkisid. 2010. a uurimus näitab, et maaharijatest mehed liikusid väga laialt ringi. Kui indo - eurooplased saabusid põhja sai nende keel prestiižemaks ja toimus keelevahetus. Põhja - Euroopas tekkis neli keelekoridori. Tänu eri rahvastele tekkisid ka erinevad indo - euroopa keeled. 10. LOENG 22
algselt: need, kes algselt olid linnas, olid linnas, maalt tulid pater familias´ed turupäevale, osaleti rooma poliitilises elus, koht, kus kaubeldi, kui ka riigiasju aeti, oli foorum. Aeg, kus kodanikud teadsid üksteist nime-ja nägupidi, seda aega idealiseeriti. Kui elannikkond, põllumajandus ja rikkus kasvas, poliitiline elu läks tihedamaks, magistraatide arvu suurendati, tihti olid valmised, perepead pidi järjest tihedamini rooma minema. Järjest rohkem jäid linna elama. Maaharijaid jäi Latiumis alles, nende valdus algas rooma linna väravate taga. Paljud patriitsi perekonnad säilitasid maaga tugeva sideme, allikates rõhutatakse, kust keegi pärit oli. Vabariigi ajal toimus suur areng, eriti keskel, põhjalikud sotsiaalsed muutused, mis tõid kaasa maade ümberjaotamised- ühtede kätte koondus suurem osa maast. Mitu põhjust: on teada, et patriitside gentsid, algselt 40, ei tohtinud maad gentsist välja anda, ei tohtinud müüa, neil oli keeld
rahvakommetest ja folkloorist. Väljapaistvaim esimese põlvkonna mordva haritlane oli Makar Jevsevjev (1864-1931). Oma autonoomse territooriumi said mordvalased suhteliselt hilja, sest puudus konkreetne tuumikala, mille baasil see luua. 1928 loodi siiski Mordva ringkond, mis 1930 reorganiseeriti autonoomseks oblastiks ja 1934 ANSV-ks. Põlismaistamine (korenizatsija) puudutas mordvalasi seega üsna vähe. Põllumajanduse kollektiviseerimine tabas põliseid maaharijaid suhteliselt rängalt. 1930. aastail järgnesid mordva haritlaskonna vastu suunatud repressioonid. Alates 1950. aastate lõpust hakkasid mordva keelte positsioonid avalikus elus, meedias ja hariduselus halvenema. Ersa ja moksa keel tõrjuti sisuliselt kolhoosnike kodukeeleks. Koolis õpetati mordva keeli vaid esimestes klassides (peamiselt maal) ning kirjasõna ilmus neis vähem kui enne II ilmasõda. Nõukogude Liidu lagunemine tõi teatava rahvusliku taassünni kaasa ka mordvalaste juures
annaabi.ee 
