kirjanikuna) Nobeli kirjanduspreemia vääriliseks. Kahtlemata ei määra nahavärv kirjaniku loomingu taset, samuti pole Morrisoni puhul tegemist viimase aastakümne jooksul tähtsamate kirjandusauhindade jagamisel täheldatava minoriteedipoliitikaga. Toni Morrison on aga ise rõhutanud afro-ameerika kultuurikonteksti tähtsust nii oma loomingu ainestikus kui ka lugejaskonnas, kellele ta romaanid on suunatud. Kirjutamisstiililt sarnaneb Morrison paljuski Lõuna-Ameerika maagilistele realistidele (Alejo Carpentier, Gabriel García Márquez, José Donoso jt), kelle loomingus segunevad üleloomulik ja realistlik. Morrison on meisterlik jutuvestja; tegelaste elusaatused moodustuvad väikestest jutukatketest, meenutustest ja nägemustest, mis raamatu nii põnevaks teevad, et seda on raske enne lõppu käest panna. Enamik elusaatusi on traagilised, tulvil enam või vähem võikaid sündmusi. Kuidas teisiti
millel on tähendus. Matmisvormid surnust rahu saamiseks tuleb hing ohutada või hauda ajada. Hauda peab minema kogu vara. Hiina leinaeeskirjades on räägitud tagajärgedest näiteks leinaajal ei tohi olla ametikohustusi. Kui on tekkinud hingede, deemonite ja jumalate maailm, mis elab oma mõistusele kättesaamatut, enamasti sümbolite ja tähendamiste kaudu mõistetavat teispoolset elu siis see annab kaalu maagilistele oskustele. Ei tule mõjutada tunnuseid või sümboleid vaid võimu, tuleb mõjutada sümbolite abil, mis midagi tähendavad vaimule või hingele. Sümboliteks on leivajäljendid, naiste ja teenrite nukud. Nende abil sai suhelda jumalate ja deemonitega. Tähenduslikkusega püüti saavutada reaalset mõju millegi üle. Sümbolismiga tekkinud arusaam võis vihastada jumalat või esivanema hinge. Religioosse mõju ulatuse kohta leiab näite Egiptuse ajaloost, kus traditsioonist religiooni
ning laulu esitab mingit näidendit, kõik see hõlmab nii palju mänguelemente. Inimene kehastab teatud tegelaskuju, riietudes ning olles olemuselt ,,teistsugune". Ta mängib teist persooni. Samuti on ka tantsuga. Tants on puhas mäng. ,,Kui me kõige sellega, mida muusikaks nimetatakse, jääme tegelikult alati mängu piiridesse, siis veelgi enam käib see muusikast lahutamatu kaksikkunsti tantsu kohta. Mõeldes kas loodusrahvaste pühadele või maagilistele tantsudele või kreeka kultustantsudele, kuningas Taaveti tantsule seaduselaeka ees või tantsule kui peolõbule mis tahes rahva juures või mis tahes ajastul, siis võib öelda sõna kõige otsesemas mõttes, et tants on mäng ise, jah, et ta on üheks mängu kõige puhtamaks ja kõige täiuslikumaks vormiks. Mängulisus ei pääse küll tantsu kõigis vormides sama täielikult maksvusele. Kõige selgemini on see tajutav ringtantsus ja figuurtantsus, ent ka soolotantsus,
Grapow on märkinud, et Egiptuse meditsiin kaldub aja voolus järjest rohkem müstikasse. Kõige vanem, Kahuni papüürus paneb pearõhu empiirilistele ravimeetoditele ja ravimite soovitamisele ning peaaegu ei sisalda religioosseid motiive. Hilisematel papüürustel on kõrvuti empiiriliste tähelepanekutega ka soovitused maagilisteks talitlusteks. Veel hilisemad papüürused on täis aga juba veelgi rohkem religioosset müstikat ning sisaldavad palju viiteid maagilistele protseduuridele ja loitsudele. Preestrid seostasid haiguste põhjusi religioossete uskumustega deemoni kehasse asumise ja jumalate tahtega. - (Otter 1995: 6). Eriarstid, inimesetundmine ja haiguste interpreteerimine Juba Vana riigi ajal (3 aastatuhat e Kr) kujunes arstidel välja spetsialiseerumine. Olid kirurgid ja sisearstid, kirurgid jagunesid silma- ja hambaarstideks. Kreeka ajaloolane Herodotos kirjutas 5. saj e Kr, et "Egiptuses
mängimas. Lascaux’il on kujutatud üle 800 erineva olendi – neist enamus on loomad, kuid on ka mõni üksik loomamaskis inimene, lind vms. Tõenäoliselt püüti loomamaalingute abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Kunst oli ka maailma tundmaõppimise vahend (nt on mõnede loomade kujutisel näidatud nende siseelundeid.). Kujutiste loomine raskesti ligipääsetavasse koobastesse võis olla seotud sooviga luua salapärast ümbrust maagilistele toimingutele (nt. võidi seal pühitseda noorukeid täiskasvanute hulka). X at eKr lõppes jääaeg ja ka paleoliitikumi aeg. Algas mesoliitikum ja peale seda neoliitikum. Neoliitikumi algust seostatakse põlluharimise ja loomakasvatuse algusega. Neoliitikumi põlluharijate usundid on väga mitmesugused, kuid neile on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas nähtamatu, teispoolne olemine. Osad uskusid inimlikke esivanemaid. Tavaliselt ei püütud
tajub tänu oma eelloogilisele mõtlemisele, et piir tema ja looduse vahel kaob. Tunneb suur rituaalset osalust maailmaga. See ongi primitiivse religioosse elamuse aluseks. Kui tekib teadus hüpatakse eelloogiliselt mõtlemiselt loogilisele. Intiimsus pole enam loogilise mõtlemisel võimalik. Selle järgi evolutsiooniliselt kaks etappi, eelmodernne ja modernne. Eelmodernsed inimesed mõtlesid hoopis teistmoodi ja me ei võigi neist lõpuni aru saada. Malinowski Tema hakkab müütidele ja maagilistele rituaalidele leidma seletust ühiskondlikust funktsioonist. Kuidas need hoiavad ühiskonda koos. Antropoloog peab olema ise kohal, õppima ära keele, siis selgub varsti, et prim inimesed kasutavad õige mitut mõtlemist. Eelloogilist mõtlemist pole olemas. Primitiivsed inimesed on ka ratsionaalsed. Mingit teistsugust mõtlemist pole olemas. Levy-Straussi strukturaalantropoloogias "La Pensee Sauvage" (1960/63/64) (Metsik Mõtlemine, eestikeelne tõlge täitsa loetav)
annaabi.ee 
