Just sel perioodil hakkas Lurich esmakordselt huvituma füüsilisest treeningust ja keha arendamisest. Onupoja juures töötavad pagarisellid harjutasid kaalupommide peal tõstmist - neid jälgides hakkas ka Lurich asja vastu huvi tundma ning lõi ajapikku nendega kampa, otsides lisaks õpetussõnu saksakeelsetest spordilehtedest. Hiljem, kogunud jõudu ja jaksu, käis Lurich just nende samade pagarisellide, Gustav Vainu ja Jüri Kanepi ( eks olnud jõumehed nemadki) õhtusel maadlemas Gustav Boesbergi ja Adolf Andruškevitši juures. Kuigi neil ei olnud ametlikult registreeritud spordiseltsi, andis nende püsiv koosseis Eesti spordiloole äärmiselt olulise ühenduse. Lisaks Lurichile kasvas nende juures veel teisigi väga edukaid spordimehi. Lõpetanud Tallinna Peetri Reaalkooli 1895.aastal, läks Lurich St Peterburgi, kus asus treenima tuntud raskejõustikuõpetaja dr Wladyslaw Krajewski käe all. Samuti käidi Peterburi suveaedades üles astumas koos Gustav Boesbergiga
Just sel perioodil hakkas Lurich esmakordselt huvituma füüsilisest treeningust ja keha arendamisest. Onupoja juures töötavad pagarisellid harjutasid kaalupommide peal tõstmist - neid jälgides hakkas ka Lurich asja vastu huvi tundma ning lõi ajapikku nendega kampa, otsides lisaks õpetussõnu saksakeelsetest spordilehtedest. Hiljem, kogunud jõudu ja jaksu, käis Lurich just nende samade pagarisellide, Gustav Vainu ja Jüri Kanepi ( eks olnud jõumehed nemadki) õhtusel maadlemas Gustav Boesbergi ja Adolf Andruskevitsi juures. Kuigi neil ei olnud ametlikult registreeritud spordiseltsi, andis nende püsiv koosseis Eesti spordiloole äärmiselt olulise ühenduse. Lisaks Lurichile kasvas nende juures veel teisigi väga edukaid spordimehi. Lõpetanud Tallinna Peetri Reaalkooli 1895.aastal, läks Lurich St Peterburgi, kus asus treenima tuntud raskejõustikuõpetaja dr Wladyslaw Krajewski käe all. Samuti käidi Peterburi suveaedades üles astumas koos Gustav Boesbergiga
leiuks on pitsatsilindrid, millel kujutati stseene mesopotaamia mütoloogia ja ajaloo ainetel nt (Gilgamesh maadleb härja ja lõviga). Assüürlased, akaadlased kasutasid rohkem kivi (kivireljeefid vt allpoolt), samuti pronksi. Sumerite skulptuurides on märgata emotsioone. Muhedad. Positiivsed. Erinev assüürlaste omadest, kus oli rohkem sõdimist ja kunigate ülistamist, kuigi ka sumeritel oli võitlusstseene, nt silinderpitsat, millel on kujutatud Gilgameshi härja ja lõviga maadlemas, kuid samas on need kuidagi "pehmemad" ja muinasjutulisemad/mütoloogilisemad). Sumerite reljeefidel on näha ka perestseene. Sumeritel on rõhuasetus silmadel, need on punnis ja suured. (NB! samasugust emotsionaalset nägu võib näha ka etruskide juures). Skulptuuride suurus oli seotud kujutletava hierarhia baasil - kõige tähtsamad olid kõige pikemad. Habemega kujutati võimukamaid mehi.
Rembrandt jt. Richard Strauss on loonud selle müüdi alusel ooperi. Teeba kuninga tütar SEMELE sünnitas Zeusile DIONYSOSe - tulevase veinijumala. Järgides talle amme kujul ilmunud armukadeda Hera nõuannet, soovis Semele Zeusilt, et see näitaks end talle oma tõelisel kujul. Zeus, keda kohutas lubadus iga Semele soov täita, ilmus välgu ja müristamisena ning Semele hukkus tules. Zeus päästis Semele sündimata lapse: ta kandis Dionysost oma reide õmmelduna tulest välja. Herakles maadlemas Antaiosega. Üpris pikantne, kuid kurva lõpuga lugu juhtus Artemist saatva nümfi KALLISTOga, kes nagu Artemiski tõotas igavesti neitsiks jääda. Zeus armus neiusse, ootas ära, mil Artemis ilma Kallistota jahile läheb, moondas end naiseks, kes sarnanes Artemisega nagu kaks tilka vett, ja sellisel kujul võrgutas neiu. Suur oli jahijumalanna üllatus, kui ta peagi avastas, et tema neitsilik sõbratar on rase. Karistuseks
Vaarao kiitis selle mõtte heaks, sest heebrealasi peeti töökateks ja ausateks inimesteks. Nii saabuski Jaakob kogu oma suguseltsiga Egiptusesse. Siin elas ta veel seitseteist aastat. Surma eel palus ta Joosepit, et too viiks tema põrmu Kaananimaale. Joosep täitis isa palve. NB! Suurenda pilte! a) Gustave Doré. Jaakob maadlemas Jumalaga. Piibli illustratsioon. b) Rembrandt. Jaakob õnnistab Joosepi lapsi. Riiklik Kunstimuuseum, Kassel. Jaakobit kutsuti ka Iisraeliks, sest ta oli nooruses maadelnud Jumala endaga. (Mees maadles unes tiivulise olendiga.) Iisrael ongi tõlkes "Jumalaga võitleja". Alates Jaakobist nimetatakse temast ja tema soost võrsunud heebrealasi israeliitideks (juutideks). Neid sündis aja jooksul Egiptuses üha rohkem ja rohkem. Joosep oli israeliitidele kindlustanud Egiptuses
Omal ajal olid etruskid tugevalt mõjutatud kreeklaste traditsioonidest, ent neil olid ka omad. Muuhulgas on Rooma Villa Giulia muuseumis ja Vatikani Gregoriuse etruskide muuseumis tuhandeid vaase etruskidelt. Mitmete nende peal on kujutatud poksi ja maadlust. Unikaalseks on etruskide poolt oma hauakambritesse jäetud seinamaalingud, millest osad kujutavad ka võitluskunste. On ka pronksskulptuure maadlejatest, mõned kujutavad koguni meest ja naist omavahel maadlemas. See näitab, et ka naised oli etruskidel maadlemisest huvitatud. Tuleb ka ära mainida, et etruskid kasutasid vange erinevatel tseremooniatel ohvriandidena. Näiteks pidid vangid omavahel kas siis relvadega või ilma võitlema, võitjad jäid ellu, kaotajad aga ohverdati. Etruskid korraldasid ka loomadevahelisi ja looma ja inimese vahelisi võistlusi. Sellised võistlused on hiljem üle kandunud Rooma gladiaatorite võistlustesse. Roomlased
Loomulikult rääkis Joosep ka vaaraole, et kavatseb kogu oma suguseltsi Egiptusesse tuua. Vaarao kiitis selle mõtte heaks, sest heebrealasi peeti töökateks ja ausateks inimesteks. Nii saabuski Jaakob kogu oma suguseltsiga Egiptusesse. Siin elas ta veel seitseteist aastat. Surma eel palus ta Joosepit, et too viiks tema põrmu Kaananimaale. Joosep täitis isa palve. NB! Suurenda pilte! a) Gustave Doré. Jaakob maadlemas Jumalaga. Piibli illustratsioon. b) Rembrandt. Jaakob õnnistab Joosepi lapsi. Riiklik Kunstimuuseum, Kassel. Jaakobit kutsuti ka Iisraeliks, sest ta oli nooruses maadelnud Jumala endaga. (Mees maadles unes tiivulise olendiga.) Iisrael ongi tõlkes "Jumalaga võitleja". Alates Jaakobist nimetatakse temast ja tema soost võrsunud heebrealasi israeliitideks (juutideks). Neid sündis aja jooksul Egiptuses üha rohkem ja rohkem. Joosep oli israeliitidele kindlustanud
algupäraseid visuaalseid religioosseid tähendusi. Jumalal on aga igal ajastul tunnistajaid. Tung luua agupäraseid visuaalseid religioosseid tähendusi ning tõik, et evangeelium haaras ka valitsevast süsteemist väljaspoole jäävaid inimesi viis selleni, et suur osa XIX saj ja XX saj alguse religioossest kunstist sündis väljaspool ametlikke kirjalikke ringkondi. Selle trendi sisu ilmestab hästi Paul Gauguin´i looming. Nt,,Jaakob ingliga maadlemas". Trotter: see on mõnes mõttes religioosse sisuga maalikunsti võimsamaid statement´e. Maali taustaks on Bretooni maastik. Iseloomulikes peaehteis kostümeeritud bretooni näitsikud ümbritsevad platsi, kus Jaakob maadleb ingliga, kusjuures sealsamas kõrval söövad lehmad lehmad täielikus pastoraalses rahus rohtu. Maali parempoolses nurgas kujutab Gauguin iseend kavalalt vaatajat piidlemas. Bretooni suvepäeva erksa sära kaudu ütleb Gauguin niisis,et usu ja religiooni nö
annaabi.ee 
