ema kui on Mari. Ikkagi võtsid nad Mari kui oma ema ja austasid ning armastasid teda samuti, sest Mari oli ikkagi nende kaitse isa eest, kui lapsed pahandust tegid. Laste mängud samuti omale ajale iseloomulikud. Tihti olid need mängud inimeste silmis natuke karmid ja julmad ning neid võis seostada sõjaaja mõjutustega, näiteks Andres kiskus elus konnal naha maha. Muidugi oli sõbralikumaid mänge ka, kus katsuti rammu, maadeldi, hüpati paljalt lumme ja nii edasi. Aga kui võrrelda neid mänge tänapäevaga, siis ega sellised tegevused enam moes küll pole. Nüüd vaadatakse rohkem mänguasjade poole kui minnakse loodusesse konnadega mängima. Tänapäeval on see pereelu hoopis teistsugune , pole laste ja vanemate vahelist kartmist ja kaitsmist, kuigi seda tuleb ka harva ette. Praegu tahetakse aina uusi asju ning istutakse arvutis, vanematel pole enam lihtsalt aega jälgida, mida lapsed teevad
Ka lüürika ehk luuletuste ettekandmine pärineb Vana-Kreekast. Mõiste ,,lüürika" tulenebki sellest, et tolajal kanti luuletusi ette muusikalise instrumendi lüüra saatel. Eelmisel aastal (2008) Hiinas Pekingis toimunud olümpiamängud on samuti alguse saanud Vana-Kreekast. Esimesed olümpiamängud peeti aastal 776 eKr peajumal Zeusi auks. Võisteldi hoota kaugushüppes, joosti, heideti ketast, visati oda ning maadeldi. Kreeklase hindasid väga füüsilist võimekust ning suutlikkust. Seetõttu pandi poisid juba noorest east kooli, kus tegeleti kehaliste harjutuste ehk gümnastikaga ning hooletuse ei jäetud ka vaimset haridust. Tänapäeva mõiste keskkooli kohta ,,gümnaasium" pärineb Vana-Kreekast, kus seal tähendas see alastiolekukohta (kus noormehed tegid oma harjutusi). Vana-Kreekast pärineb ka mõiste ,,pedagoog", kes rikkamates peredes õpetas lapsi kodus
Ka klassikalise maadluse raskekaalus oli koosseis tugev. Neljast esimesest matist kaks lõppesid KP-le selja- ja kaks punktivõiduga. Finaal kujunes aga katsumuseks mitmes mõttes. Esiteks seepärast, et oli viimane heitlus pärast kahte pikka ja väsitavat turniiri. Aga ka seetõttu, et nüüd avaldasid KP-le seni suhteliselt sõbralikud pealtvaatajad toetust hoopis vastasele, sakslasele, kahekordsele Euroopa meistrile Kurt Hornfischerile. Enamik ajast maadeldi võrdselt, kuid lõpp-püstimaadluses tegi meie maadleja võtte, mis tõi talle võiduks vajalikud punktid ja tegi temast kahekordse olümpiavõitja. Eesti raskejõustiklased tulid Berliinist tagasi kokku seitsme medaliga, peakangelasena KP. Eesti oli Maailma-Kristjanilt palju saanud - just uhkust ja enesekindlust. Selle eest anti talle ka vastu. Väiksemaid kingitusi juba siis, kui olümpiasangar 2. VIII hommikul Balti jaama saabus. Seejärel tuli riigivanema vastuvõtt, esinemine
Algselt kehastas elujõudu,kestmist, taasärkamist Tuli Koldetuli või lõke on ürgsemaid jõulutavasid Tulel oli kaitsev ülesanne Jõululõkke tuhka ja tukke kasutati maagilisteks toiminguteks Jõulukombed-järg : Kinkimine Kinkimine ja andmine kuulus ja kuulub jõuluaega Santimine Pärit eelkristlikust ajast. Jõulusokk-külluse sümbol Jõulukaru-tervise sümbol Mängud ja jõukatsumised Maadeldi, veeti vägikaigast ja mängiti osavusmänge Surnute austamine Laud hoiti kaetuna kogu öö Jõulusaunas põles tuli kogu öö Jõululauas hoiti tühi koht lahkunule Ebausk Tare ja laudaustele tehti rist- sellega hoiti kurivaim eemal Aknad kaeti kinni,et tõkestada kurja sissepääsu Laudaläve alla maeti kirves- hoidis loomad terved Jõuluroad : Verivorst Hapukapsad sealihaga Jõululeib, jõuluorikas seapea
..........................16 2 SISSEJUHATUS Maadlus on üks maailma vanimaid spordialasid. Selles käib kahevõitlus ilma abivahenditeta, kusjuures see, kes puudutab maad mõlema õlaga, loetakse kaotanuks. Kui kumbki ei suuda vastast ettenähtud aja jooksul seljatada, võidab see, kes suutis rohkem võtteid sooritada või oli kohtunike arvates aktiivsem. AJALUGU VanaEgiptuses maadeldi juba 3. aastatuhandel eKr, kusjuures võtted olid tänapäevastele lähedased. Antiikolümpiamängudel oli maadlus esimest korda kavas 708 eKr (18. mängudel). Maadlus oli ka viievõistluses (pentatlonis) otsustav ala. Alates 648 eKr (33. mängudest) võisteldi pankraationis, milles olid ühendatud maadlus ja poks, alates 632 eKr (37. mängudest) noorukite maadluses. Kreekarooma maadluse pakkusid välja prantslased 19. sajandil vanade kreeka ja rooma reeglite põhjal.
eriti isadele, ei meeldinud, et nende lapsed oma vaenlase lastega mängiksid. Natuke vanemas eas hakkas naabertalude poisid ja tüdrukud omavahel suhteid looma , nagu oli Liisi ja Joosepi lugu. Laste mängud samuti omale ajale iseloomulikud. Tihti olid need mängud inimeste silmis natuke karmid ja julmad ning neid võis seostada sõjaaja mõjutustega, näiteks Andres kiskus elus konnal naha maha. Muidugi oli sõbralikumaid mänge ka, kus katsuti rammu, maadeldi, hüpati paljalt lumme jne. 8 Laste ja vanemate vahekord Missuguseid lootusi sidus Andres laste sünniga ?-Lootused olid suured. Andres soovis et laste elu oleks kergem kui oli tema oma. Samuti soovis mees pärandada oma valdused Vargamäel lastele. Mis põhjustas laste ja vanemate vahelisi vastuolusid ning laste lahkumise isakodust , Vargamäelt ? -Sest Vargamäel ei olnud kunagi armastust ega õnne vaid palju tülisid ,riidu, vihkamist
joomine oleks kombekas. Eksimise eest karistati kepihoopidega. Järgnes pikk pärastlõuna sõjakunstitarkuste omandamisega. Ratsa piigivõitlus märklaudade või rõngaste püüdmisega, ratsutamine raudrüüs, võitlemine nüride relvadega, nii hobuse seljas, kui jalgsi. Õpiti käsitlema kahekäemõõku ja lahingukirveid, heitma pistoda ning kaitsma end sel moel, nagu seda nõuab lahinguväli. Selleks tuli olla suurepärases füüsilises vormis. Joosti, maadeldi, jahiti ja kütiti. Ning pärast seda võis jälle sööma minna. Õhtune aeg oli eriti erakordne. Algasid muusikatunnid, kus õpiti kauneid laule, harfi ja lautomängu ja tantsukunsti saladusi. Henry oli väga musikaalne. Talle meeldis koos hoovkondlastega rahvalaule esitada. Selleks oli tarvilik harjutada koos naistega ja oli loomulik, et poisid võisid õhtuti naiste tubades malet ja õnnemänge mängida. Kell üheksa lõppes aga see kõik. Lapsed pandi magama, kardinad lasti alla,
tüdines selles ning lahkus - järgmisel päeval tahtis Indrek teada saada, kes vaidluses peale jäi, läks seda Koovilt uurima, kuid sai vastuseks, et see ei puutu temasse XXVII - linna tuli tsirkus, mis köitis kõigi tähelepanu, isegi Mauruse - Maurus pakkus poistele, et kes tahab tsirkusesse minna, tulgu tema juurde, sest tema käest saab pileti poole odavamalt - õpilased käisid karjakaupa tsirkuses - peale tsirkuses käimist, kus ka maadeldi, hakkasid kogu Mauruse kooli poisid järsku oma lihastele tähelepanu pöörama, isegi Indrek - pärast tsirkuse lahkumist kestis poiste seas rammuvaimustus veel pikalt - peale jõule tuli kooli uus õpilane, Pajupill, lahkus eelmisest koolis, oma jutu järgi keelatud kirjanduse ja pilkesalmide pärast - uus poiss luuletas palju, tuli välja et nii mõnigi poiss oli ka salaja luuletanud ja nii kubises terve Mauruse kool nüüd luuletajates