Ööbik
Ööbik
on umbes varblasesuurune tagasihoidliku seljalt oliivpruuni ja
kõhupoolt helehalli ning sabalt punakaspruuni sulestikuga lind. Isa-
ja emalind on ühesugused.
Eluviisilt
on ööbik väga varjatud. Ta hoidub tihedasse põõsastikku maapinna
lähedale, otsides alumistelt okstelt ja lehtedelt ning ka lehekõdust
putukaid, ämblike ja sipelgaid. Suvel sööb ka vähesel hulgal
marje.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ErikMartin
Õppematerjali autor
Nii on pandud talle vanarahva hulgas nimed: jääpura, jäälind jt. Siiski on vesipapil olemas ka teatavad kaitsemehhanismid nahklappide näol, mis katavad tema kõrvaalasid ja nokal olevaid ninasõõrmeid. Väga huvitava eluviisiga haruldase linnuna on vesipapp võetud looduskaitse alla. 9 Header and footer ; nimi Ööbik Ööbik on umbes varblasesuurune seljalt oliivpruuni ja kõhupoolt helehalli värvi linnuke. Eluviisilt on ööbik väga varjatud. Ta hoidub tihedasse põõsastikku maapinna lähedale, otsides alumistelt okstelt ja lehtedelt ning ka lehekõdust putukaid, ämblike ja sipelgaid. Vastupidiselt oma välimusele on selle väikese linnukese laul aga väga kaunis ja mitmekesine. Laulus vahelduvad viled laksutamisega, valjud toonid mahedatega ja kurvad rõõmsatega. Inimkeeles ei olegi võimalik tema laulu kirjeldada. Mõnel pool kutsutakse ööbikut ka laulu jumalaks ja lauljate kuningaks, kes suve algul öösel ja
Sügisel tarvitab ka marju ja seemneid. Pesitsemine Kõdunenud kändude juurte vahel olevates tühemikes, murdunud puutüvede all, põõsatüügaste vahel, kivide all olevates süvendites, aga tihti lihtsalt pinnasesüvendis mõne puhma varjus. Muneb mai alguses 5...7 muna. Haub vaid emaslind, 13...14 päeva. Aastas on harilikult kaks kurna. 13Ööbik Luscinia luscinia Ööbik on umbes varblasesuurune seljalt oliivpruuni ja kõhupoolt helehalli värvi linnuke. Eluviisilt on ööbik väga varjatud. Ta hoidub tihedasse põõsastikku maapinna lähedale, otsides alumistelt okstelt ja lehtedelt ning ka lehekõdust putukaid, ämblike ja sipelgaid. Vastupidiselt oma välimusele on selle väikese linnukese laul aga väga kaunis ja mitmekesine. Laulus vahelduvad viled laksutamisega, valjud toonid mahedatega ja kurvad rõõmsatega. Elupaik ja -viis Pesa ehitab jõeluhtade põõsastikesse, varjulistesse lehtpuuvõsadesse,
Tema laul on eriti puhta kõlaga ja koosneb nö sõnadest, mida lind oma tähtsuse rõhutamiseks kaks korda kordab. Ööbiku laulu on paljud kuulnud, lindu ennast aga üksnes vähesed näinud. Ta tegutseb enamasti tihedasse põõsastikku peitunult ja tuleb sealt harva välja. Ööbiku vaheldusrikas laul on deklameeriva laadiga, koosneb mitu korda korratavatest kõlavatest vilestroofidest ja jõulistest laksutustest ning nende vahele lükitud tugevast kärinast. Kevadel, saabumise ajal, laulab ööbik nii päeval kui öösel, suve poole aga peamiselt öösiti. Suitsupääsuke on elav ja vallatu, julge ja alati rõõmus õhuvalla elanik. Siidilind läikivmusta seljasulestikuga, alapool valge, kurgualune punakaspruun, pika lõhkise sabaga, - lind, kelle päralt on sinine taevas ja päike. Ta on kõige osavam lennumeister ja ka kõige kiirem lendaja. Vihma eel käib suitsupääsukeste tee madallennul, sellest ennustati vihma. Suitsupääsuke
Tumedalt tükitud loomaliikide kohta on vaja täita tabel Loomade häälitsused ja laul Kõrv loodusesse. 2012. ELF, TÜ loodusmuuseum. (http://www.loodusheli.ee/) Liik Selts Häälitsuse/laulu kirjeldus Välimus - iseloomulikud Kooslus, kus elab tunnused Metsalinnud Värvulised Laul on aed-põõsalinnul meeldiv, Ta on silmapaistmatu välimusega, Elutsevad lehtmetsades, kiire ja ühtlase tugevusega, nagu hiirekarva laululind. Aed-põõsalind puisniitudel, keegi jutustaks midagi ärevalt ja on ühtlaselt pruunikashall, väike lind. lehtvõsades, parkides ja *Aed-põõsaslind kiirelt. Alapool on heledam kui ülapool. aedades.
Tallinna 21. Kool LINNUD JA LOOMAD Tunnitöö Autor: Mia Sool 8C Juhendaja: Natalia Samoilenko Tallinn 2015 Sisukord Linnud..................................................................................................................................................3 Kodukakk........................................................................................................................................3 Piilpart.............................................................................................................................................4 Kassikakk........................................................................................................................................5 Hakk................................................................................................................................................5 Metsvint......................
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); - samblikke (3 liiki) -
Audentese Spordigümnaasium Kerli Neljas MINU KODUÜMBRUSE LINNUD Uurimistöö Juhendaja: Heli Illipe-Sootak bioloogiaõpetaja Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................5 1. LINNUVAATLUS. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.......................................................................6 1.1. Kes on linnuvaatleja?.............................................................................................................6 1.2. Linnuvaatluse ajalugu............................................................................................................6 1.3. Linnundus, linnuvaatlus, twitching (Birding, birdwatching, and twitching).........................7 1.4. Võistlused...................................................................................
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND TARTU 2006 Õppe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid