Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika seadused 11. klass (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Elektrilaengu jäävuse seadus:
Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehade vahelise vastasmõju korral kõigi laengute algebraline summa jääv. q1+q2+q3+..+qn= const .
q1,q2,q3,qn – süsteemi kuuluvate kehade laengud
Coulomb’i seadus:
Kaks seisvat punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nende laengute vahelise kauguse ruuduga .
F=k
F-jõud [1N]
│q1││q2│- vastasmõjus olevate kehade laengute abs. väärtused [1C]
r-laengute vaheline kaugus [1m]
k-võrde tegur k=9109 Nm2/C2
Ohmi seadus vooluringi osa kohta:
Voolutugevus vooluringi osas on võrdeline pingega selle otstel ja pöörvõrdeline juhi takistusega.
I=
I-voolutugevus [1A]
U-pinge [1V]
R-takistus [1Ω]
Joule Lenz’i seadus:
Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q=I2Rt
Q-soojushulk [1J]
I-voolutugevus [1A]
R-juhi takistus [1Ω]
t-aeg [1s]


Ohmi seadus kogu vooluringi kohta:
Voolutugevus suletud vooluringis võrdub elektromotoorjõu ja kogu takistuse suhtega.
I=
I-voolutugevus [1A]
ε- elektromotoorjõud [1V]
R-välisahela takistus [1Ω]
r-vooluallika sisetakistus [1Ω]
Ampere’i seadus:
Magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud FA on võrdeline voolutugevusega I juhtmes , juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast α voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel.
FA=BI
FA- Ampere’i jõud [1N]
B-magnetvälja magnetinduktsioon [1T]
l- juhtmelõigu pikkus [1m]
alfa- nurk voolu ja magnetvälja magnetinduktsiooni vahel [1]
Lorentz ’i seadus:
Magnetväli mõjutab liikuvaid laenguga osakesi jõuga FL, mis on võrdeline laengu suurusega q, osakese kiirusega v ning siinusega nurgast α vahel.
FL=qvsinα
FL-Lorentz’i jõud [1N]
q-osakese laeng [1C]
v-osakese liikumise kiirus [1m/s]
α-nurk vahel [1˚]
EMI seadus:
Suletud voolukontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline voolukontuuri pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega.
εI= -
εI –induktsiooni elektromotoorjõud [1V]
=o –magnetvoo muut [1Wb]
o – aja muut [1s]
– magnetvoo muutumise kiirus [1Wb/s]
„-„ induktsioonivoolu suund ja magnetvälja põhjustava voolu suund on vastupidised
Vasaku käe reegel: Kui asetada vasak käsi nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda juhis ning magnetvälja magnetinduktsiooni normaali suunaline komponent on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab vooluga juhile magnetväljas mõjuva jõu suunda.
Vasaku käe reegel Lorentzi jõu suuna määramiseks: Kui asetada vasak käsi nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad pos. laengu liikumise suunda, magnetvälja magnetinduktsioon oleks suunatud peopessa ning väljasirutatud pöial näitab laengule mõjuva Lorentzi jõu suunda.
Lenzi reegel: Suletud voolukontuuris tekkiv induktsioonivool on suunatud nii, et tema magnetvoog läbi kontuuripinna püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutumist.
Füüsika seadused 11-klass #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor m p Õppematerjali autor
Välja on toodud seadused, nende definitsioon, valemid ja valemites esinevate tähiste kohta on ka eraldi selgitused ja ühikud.
Seadused: elektrilaengu jäävuse seadus, ohmi seadus kogu vooluringi kohta, coulombi seadus, ampere seadus, ohmi seadus vooluringi osa kohta, lorentzi seadus, joule lenzi seadus, elektromagnetilisi induktsiooni (EMI) seadus
Veel on ka VASAKU käe reegel, lenzi reegel ja vasaku käe reegel jõu suuna määramiseks

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Elektromagnetism ja optika

ELEKTROMAGNETISM ELEKTRIVÄLI Elektrilaeng ­ füüsikaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Valem: q=It Ühik: Üks kulon 1C=1A1s Laengu kolm tähendust: 1. keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus 2. füüs. suurus selle omaduse kirjeldamiseks 3. aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv surus. Punktlaengud ­ laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Coulomb'i seadus ­ kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 q2 F ­ jõud (ühik: 1N) 9 F = k 2 k- võrdetegur (k=910 Nm2/C2) r r ­ laengutevahelinekaugus (ühik: 1m) q ­ laeng (ühik: 1C) Elek

Füüsika
thumbnail
2
docx

Ohmi seadus vooluringi kohta, elektromotoorjõud, Ampere'i seadus, Lorentzi jõud, Lenzi reegel, edainduksioon

OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA. TAKISTUS. Eriliiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Pinge voolu tunnusjoone saamiseks tuleb mõõta erinevate pingeväärtustele vastavad voolutugevused. Ohmi uuris katseliselt voolu ja pinge vahelist seost metalljuhtide korral ja tegi kindlaks seaduspärasuse. Voolutugevus I juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega U. I=U/R. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V takistab juhis voolu 1A, seega 1oom= 1V/1A. Ohmi seadus kehtib ka elektrolüütide lahuste kohta. Voolu korral pooljuhtides, gaasides jne on sõltuvus I ja U vahel tunduvalt keerukam. Takistus on peamine juhi elektrilisi omadusi iseloomustav suurus. Ta sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest ühtlase ristlõikega juhi takistus. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Eritakistuse ühik 1 *m .Juhi takistus sõltub temperatuurist, sest eritakistus s?

Füüsika
thumbnail
128
pdf

Elektromagnetism

kutsub esile elektrivoolu. Seda nähtust nimetatakse elektromagnetiliseks induktsiooniks Indutseerima – tekitama, esile kutsuma Muutuvat magnetvälja ja sellega koos ka elektrivoolu saab tekitada põhimõtteliselt kahel viisil: 1. Liigutades magnetit juhtme suhtes ( M. Faraday katse) 2. Liigutades juhet magnetvälja suhtes ( generaator) MICHAEL FARADAY (1791-1867) • Inglise keemik ja füüsik • Magnetvälja jõujooned • Elektromagnetiline induktsioon • Elektrolüüsi seadused Pinge magnetväljas liikuva juhi otstel • Juhtmelõik liigub kiirusega v magnetväljaga ristuvas suunas • Koos juhtmega liikuvatele laengutele mõjub Lorentzi jõud FL=qvBr, (juhe liigub risti magńetväljaga) • Laengud liiguvad selle jõu mõjul piki juhet, juhtme otsad laaduvad erimärgiliselt, • juhtmes tekib elektriväli, • liikumine kestab kuni elektrijõud Fe=qE magnetjõu tasakaalustab Pinge magnetväljas liikuva juhi otstel.

Elektrimaterjald
thumbnail
5
doc

Elekter

http://www.abiks.pri.ee ELEKTRIVOOL Elektrivooluks nim laetud osakeste korrapärast (suunatud) liikumist. Voolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikmuise suunda. Voolu toimed: 1) elektrivoolu toimel juht soojeneb 2) elektrivool võib muuta juhi keemilist koostist 3) elektrivool mõjutab jõuga teisi elektrivoole ja magneetunud kehi Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget I=q/t (1A) Ajas muutumata tugevusega voolu nim alalisvooluks Alalisvoolu tekkimiseks ja säilitamiseks aines on vajalik vabade laetud osakeste olemasolu selles. Laetud osakeste suunatud liikumise tekkimiseks ja säilitamiseks peab neile mõjuma kindlasuunaline jõud ELEKTRILAENGU JÄÄVUSE SEADUS COULOMB'I SEADUS EJ seadus ­ elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus q1+q2+..+qn=const Coulombi seadus ­ kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on

Füüsika
thumbnail
6
docx

Füüsika II kordamisküsimused eksamiks

Mis on elektrilaeng?- Elektrilise vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust, kas positiivne või negatiivne. Samanimelise tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Kui on võrdsel hulgal nii pos kui neg laenguid, siis on keha elektriliselt neutraliseeritud, vastasel on kehal laeng ja kas positiivselt elektriseeritud või negatiivselt elektriseeritud. Kuidas saab kegi elektriseerida? Viia kokkupuutesse eelnevalt elektriseeritud kehadega. Mida nimetatakse magneti pooluseks? Igal magnetil on kaks poolust, kus magnetiline mõju on suurim. vabalt rippuv magnet pöördub alati nii, et üks ots näitab põhja teine lõuna suunda. Seepärast nimetatakse magneti omadusi põhja- ja lõunapooluseks. Millega tegeleb elektrodünaamika? Uurib elektrilaengute liikumist ja elektronmagnetväljade levimist. Mida kujutab enast Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilist jõude kahe väiksema 1 q1 q 2

Füüsika ii
thumbnail
23
docx

Elektromagnetväli

Elektromagnetväli. Tegemist on elektromagnetilist vastastikmõju vahendava ühtse elektromagnetväljaga. Selle välja uurimise muudab keeruliseks protsesside tagasisidestatus. Tagasiside on nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. Elektromagnetvälja korral on igasugune elektrivälja muutus tagasisidestatud temaga kaasneva magnetvälja muutuse kaudu. Kui laetud keha vaatleja suhtes liigub, siis muutub keha elektriväli vaatleja asukohas ning vaatleja registreerib ka magnetvälja. ui magnetvälja tekitaja (püsimagnet) vaatleja suhtes liigub, siis muutub magnetväli vaatleja asukohas ning vaatleja täheldab ka elektrivälja olemasolu. Magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Seda nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks. Märkigem veel, et võõrsõna indutseerima eestikeelseks vasteks ongi tekitama või esile kutsu

Füüsika
thumbnail
11
doc

Füüsika konspekt

Mehaanika Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=const. Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s ­ nihe, l ­ teepikkus, v ­ kiirus, t ­ aeg, vk. ­ keskmine kiirus, a ­ kiirendus, v ­ lõppkiirus, v0 ­ algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Joonkiirus on ri

Füüsika
thumbnail
5
doc

11. klassi konspekt

Termodünaamika ei arvesta kehade molekulaarset ehitust. Termodünaamika I printsiip: süsteemi üleminekul ühest olekust U = Q ­ A teise võrdub siseenergia muut üleantud soojushulga ja tehtud töö U-siseenergia muut, Q-soojushulk (J), A- vahega. töö Termodünaamika II printsiip: soojust ei saa üle kanda külmemalt kehalt soojemale eilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates kehades. II prints. entroopia e. korrapäraTUse kaudu: kui protsess on Jääval temperatuuril entroopia muudu pöördumatu, siis kasvab kinnise süsteemi entroopia ja saavutab valem: suurima väärtuse tasakaaluolekus. korrapäraSUS-negentroopia. Q-sooj.hulga muut(J), T- abs.temp(K)

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun