Keraamika referaat (3)

3 HALB

Lõik failist

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS

KERAAMIKA
Referaat

Juhendaja : Merle Salu
Koostaja : Riho Rüütel
105 MRA
TALLINN 2011
SISUKOR
SISSEJUHATUS 3
VALMISTAMINE 4
KERAAMIKA LIIGITAMINE 4
Põletustemperatuuride põhjal 4
Põletatud massile omase struktuuri ja värvuse põhjal 5
Keraamiliste toodete funktsiooni põhjal 5
KERAAMIKA PÕLETAMINE 6
Põletusliigid 6
KERAAMIKA LIIGID 6
KERAAMIKA KATMINE 7
SISSEJUHATUS 3
VALMISTAMINE 4
KERAAMIKA LIIGITAMINE 4
Põletustemperatuuride

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

riks12 Õppematerjali autor

Referaat keraamika liigitamisest, põletamisest ja nende liikidest, keraamika liigid ja katmine

keraamika fajanss keraamika põletamine keraamika liigitamine

Sarnased õppematerjalid

doc

Kunsti keraamika ajalugu

Keraamika on tarbekuntiliik,kunakeraamilised anumad omavad enamasti praktilist väärtust. Just seesama praktiline väärtus tingis ka vajadusekeraamika järele juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Keraamilisi anumaid kasutati erinevate toiduainete: õli,veini jm. hoidmiseks ning savist voolitika ilu- või kultusesemeid. Seoses kõrgkultuuride tekkega Niiluse viljakas orus, Mesopotaamia aladel ja Ida- ning Lõuna-Aasia suurte jõgede ümber pandi alus ka keraamika laialdasemale väljakujunemisele. Keraamika kui üks püsivamaid kunstiliike annab tänapäevalgi väärt informatsiooni tolleaegsete inimeste eluolust. Kunsti ajalugu algab keraamikaga. Kolmandal aastatuhandel eKr levis Eesti aladele kammkeraamika, mis tuli arvatavasti lõunapoolsematelt aladelt ja levis peagi kogu Läänemere idarannikule. Narva kultuuri poolt Eestis loodud kammkeraamikat räägitakse, kui Narva keraamikast.Teisel

Kunst

docx

Ehitusmaterjalide eksam

· Mahumuutuse ühtlus. Oluline, et mahu kasvamine või kahanemine jääks ettenähtud piiridesse. · Enamik sideaineid mahukahanavad · paisuv aluminaattsement ja kips on paisuvad. · Hügroskoopsus. Sideainete kivinemine toimub veega ja õhus oleva veeauruga kokkupuutumisel pika aja vältel sideaine aktiivsus väheneb · Jahvatuspeenus. Oluline sideaine ja vee reageerimise aktiivse reaktsioonipinna tagamise seisukohalt ja segu plastsuse tagamiseks. 6 Keraamika. Tootmine. Kasutusalad Keraamika valmistamine algab savimassi vormimisega. Keraamikas kasutatakse kolme vormimisviisi: valamine, plastiline vormimine ja pressimine ehk stantsimine. Pärast vormimist peab saviesemeid kuivatama, et kõrvaldada põletamisel takistavalt mõjuvat niiskust. Savimassi niiskus oleneb veest, mida lisatakse toormaterjalide pehmendamiseks. Vesi aurab saviesemetel peamisest pinnast, sisemusest tungib vesi järk-järgult pinnale. Kuivatatud saviesemeid

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid