Galaktikad (1)

Galaktikad
1. Mis on Linnutee ?
Linnutee on meie galaktika projektsioon taevavõlvile. Riba moodustab tähistaevas 10-20-kraadise laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub taevapoolustest umbes 30 kraadi kauguselt . Nõrgalt helenduvat, ebaühtlase heledusega riba on mõnel pimedamal sügisööl näha. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks.
2.Kirjeldage meie Galaktikat.

• Keskel galaktika tsentris on must auk, mis on galaktika mootor, pannes kõik pöörlema, kuid samas neelates ka täheainet, mis jääb siia tsentri lähedale (mustad augud ehk „Universiumi solgitorud“).
  
• Tsentri ümber asub galaktika mõhk, mille paksus on umbes 1 kpc. Siin asuvad vanad tähed (esimese põlvkonna tähed, mis hakkavad oma eksistentsi lõpetama).
  
• Galaktikasse kuulub ketas , mis koosneb spiraalharudest. Teise põlvkonna tähed kuuluvad ketasse ehk spiraalharudusse (mida välja poole, seda nooremad tähed seal asuvad).
  
• Galaktikasse kuulub ka läbipaistmatu tolm ja udu, mis eraldab galaktika kaheks kettaks (tolm läheb keskelt läbi ja sealt ei tule valgus läbi). Külgvaates on meie galaktika nagu kaks supitaldrikut kokkupanduna, mille vahele jääb tolm.
  
• Galaktikat ümbritseb halo , mis koosneb tähtede kerasparvedest (suured kerakujulised tähemoodustised.
  

Päikese kaugus on galaktikatsentrist 8,5 kpc. Päike tiirleb ümber tsentri ühes spiraalharus. Meie galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Taevavõlvile projekteerub meie galaktika Linnuteena. Kõige lähedasem galaktika Linnuteele on Andromeeda Udukogu .
3.Kuidas klassifitseerida galaktikaid ? Kirjeldage galaktikatüüpe.
Ehituse järgi nelja liiki galaktikaid:

• Elliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Elliptilisi galaktikaid saab klassifitseerida lapikuse järgi (kui paljud erinevad ringjoonest ). Elliptilised galaktikad sarnanevad kuju poolest munaga. Nende heledus kahaneb ühtlaselt seestpoolt väljapoole.
  
• Spiraalsed galaktikad võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema "värtnani". Hubble'i klassifikatsioon lähtub oletusest, et tegu on kahest allsüsteemist koosneva liitsüsteemiga. Neist esimene, sfääriline allsüsteem mõhn, on üsna sarnane elliptilise galaktikaga. Teine, ketas, on sarnane eelmisest punktist tuttava Linnutee kettaga. Kõige ilmekamaks detailiks spiraalgalaktikate juures on kaks või rohkem spiraalharu , mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Spiraalharude siseküljel on tumedad tolmuribad; kui galaktika paistab meile serviti, näeme, et ketta tasandis varjab tolm nii mõhna kui spiraalharude valguse. Spiraalgalaktikate alamklassid väljendavad sfäärilise ning lapiku allsüsteemi suhtelisi mõõtmeid ning heledust .
  
• Kolmas Hubble'i klass, varbspiraalsed galaktikad, on põhijoontes sarnane tavaliste spiraalidega. Ainsaks ja otsustavaks erinevuseks nende kahe klassi vahel on tuuma ja spiraali ühendav sirge " varras ", harudest tavaliselt tuhmim, samuti tolmuribasid sisaldav moodustis . Spiraali otsad on ühenduspunktis varvaga risti, ulatudes varasematel tüüpidel (SBa, SBb) mõnikord sellest isegi üle. Alamklassid moodustatakse samal põhimõttel kui tavalistel spiraalidel. Sarnaneb spiraalsele galaktikale, kuid temast läheb üks varras läbi.
  
• Korrapäratud galaktikad, mida on näha ainult lõunapoolselt poolkeral, nimetatakse Suur ja Väike Magalhäesi Udukogu.
  

4. Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust.
Samasugune ehitus nagu meie galaktikal (Linnuteel), sest see on