Benito Mussolini (0)

Voldemar
    B. Mussolini oli lühikest kasvu, kahvatu, võimsa    
alalõuaga ja teravate tumedate  silmadega  mees.
    Ta sündis 1883. aastal Forli linnas, vaeses peres.
    1918. aastal oli  Benito Mussolini üks tuhandetest Itaalia 
sõduritest, kes tulid tagasi Esimese maailmasõja 
lahinguväljadelt.
   Tema fašistlik partei kogus rahva hulgas suurt poolehoidu 
ja 1922. aasta  oktoobris  sai Mussolinist Itaalia  peaminister , 
kes 1925. aastast alates valitses riiki kui  diktaator .
    Väiksena oli Benito rahutu ja püsimatu laps, ta oli väga 
sõnakuulmatu ja agressiivne. Kodus käitus ta tujukalt ning 
koolis oli  kiusaja . Varsti saadeti ta rangemasse kooli, kus 
ta tõestas ennast veel hullemana- ründas kaasõpilasi 
taskunoaga. Ta visati koolist välja ja saadeti Giosuè 
Carducci kooli Forlimpopolis, kust ta peagi taas 
pahanduste tõttu välja visati.
    Kõige selle kõrval oli Benito Mussolini siiski tark ja läbis 
lõpueksamid ilma raskusteta. Ta töötas mõnda aega koolis 
õpetajana, kuni sai aru et see töö ei sobi tema jaoks. Peagi 
läks Mussolini Itaaliast Šveitsi ja proovis palju erinevaid 
töid.
   Ta oli tuntud oma sõnaosavuse poolest ning  sai ta  tuntuks  
andeka ajakirjanikuna kes  propageeris  vägivalda ja õhutas 
mässe, teda arreteeriti ja pandi vangi mitmeid kordi.
    Aastal  1904 läks Benito Mussolini Itaaliasse tagasi ja 
hakkas jälle kooliõpetaja ametit pidama . Peagi tüdines ta 
sellest taas ja naasis ajakirjanduse ning poliitika juurde, 
mis viis ta veelkord vanglasse.
   1909. aastal, kui Benito Mussolini oli vaba, armus ta 16-
aastasesse Rachele Guid’i. Nad hakkasid koos elama 
kitsas  korteris  Forli linnas ning abiellusid.  Varsti peale 
abiellumist pandi Mussolini viiendat korda vangi. Selleks 
ajaks oli ta juba tuntud  kui üks andekamaid ja 
ohtlikumaid Itaalia noori Sotsialiste.
    1918. aastal rajas Mussolini koos oma mõttekaaslastega 
väikse rühmituse “Fascio di Combattimento”, kuhu 
põhiliselt kuulusid sõjaveteranid. Rahvas hakkas neid 
kutsuma fašistideks. Siit ka termini päritolu, millega 
hiljem hakati üle kogu maailma tähistama 
paremäärmuslikke poliitilisi režiime.
   Mõne aja pärast sai rühmitusest Rahvuslik Fašistlik Partei, 
eesotsas Benito Mussoliniga. Nad kogusid kiiresti 
poolehoidu, oma kõnedes lubas Mussolini muuta Itaalia 
sama võimsaks kui seda oli Rooma   impeerium . Arvati, et 
tema toob Itaalia välja majanduskriisist ja lõpetab  anarhia .
   Üle kogu riigi lõi Mussolini töötutest meestest oma partei 
relvajõud – vormi järgi hakkas rahvas neid kutsuma 
mustsärklasteks. Mustsärklased võitlesid kommunistide 
mõju all oleva töölisliikumisega, kurjategijatega ning 
vandaalitsejatega. Kõik see jättis mulje, et just fašistid 
ongi korra tagajateks. Paljudes linnades (näiteks 
Bolognas) kasutatigi Mussolini mustsärklasi 
politseijõududena.
   Itaalia kuningas Vittorio  Emmanuel III, kes ka ise