(Csikszentmihalyi, 1999). Loovuse avaldumiseks oluliste omadustena võib välja tuua järgmisi isiksuse karakteristikuid: · avatus uutele ideedele ja kogemustele; · seiklusvaim; · autonoomia; · ego tugevus; · positiivne enesehinnang ja eneseteadvustamine; · ebatavaliste lahenduste ja erinevate tahkude eelistamine; · ebaselguse talumine; · võime riske arvestada ja riskitaluvus; · pinget pakkuvad ning uued õppimis- ja mõtlemisoskused. Praktilist õpetajale: loovuse arendamise võimalusi Loovuse arendamiseks peaks õpetaja: · julgustama õppijaid iseseisvalt õppima; · julgustama paindlikku mõtlemist; · olema koostööaldis, kohanduva/kohandatava õpetamisstiiliga; · viima ellu diferentseeritud õppekava ja õpet; · mitte arvustama õpilaste ideid ja ettepanekuid; · taluma ,,mõistlikke" vigu; · soodustama enesehindamist ja aitama toime tulla tagasilöökidega;
liigsete liiguste vältimiseks, ettekallutatud keha mõjust kiirendusele, sammu pikkuse ja sageduse mõjust kiirusele jne. Jõud jõu rakendamist ja selle amortiseerimist. Täpsus liigutuste täpset sooritamist (löögi/viske nurk, liikumise suund jne.). Seega, kui õpetatakse palliga põrgatamise oskust, siis õpitulemus oleks oskus palli põrgatada joostes, kõndides, liikumise pidurdamisel/kiirendamisel/peatamisel jne. Tuleb omandada kontroll rakendatava jõu suuruse üle. 4) mõtlemisoskused seostada uusi teadmisi juba olemasolevate kognitiivsete (tunnetuslike) struktuuridega. Vältimaks inertsete teadmiste arenemist (teadmiste rakendamine teatud situatsioonides), tuleks õpilased passiivse osaleja rollist välja tuua ja panna nad oskuste õppimisel kaasa mõtlema ja aktiivselt osalema. Sobiv on kasutada informatsiooni töötlemise mudelit tajumise mehhanism, otsuse mehhanism, täitemehhanism. Oluline roll sisemisel ja välisel tagasisidel
õpetajal veenduda, kuivõrd suudab õpilane ise leida teema või koostada projekti iseseisvaks õppimiseks; kavandada tegevuse püstitatud eesmärkide saavutamiseks, leida õppe- ja töövahendid ning fikseerida tähtajad õppeülesande täitmiseks. g) Õpiraskused ja nende kujundamine. 1.Erinevad lähenemised õpioskuste õpetamiseks. Õpetaja arusaamad õppimisoskustest on erinevad. Õppimisega formeeruvad üldoskused on sihipärase käitumise kujunemise aluseks. Üldised õpi- ja mõtlemisoskused kujunevad konkreetsete tegevusoskuste rakendamise kogemuse üldistamise tulemusena. Õpilane vajab võrdsel määral nii konkreetset rakendukogemust kui ka võimet seda teadvustada, jälgida ja analüüsida. 2.Mõtlemisoskuste ja metakognitsiooni roll üldiste õpioskuste kujunemisel. Üldiste õppimisoskuste liigid(C.Weinsteini ja R.Mayeri näitel) ja nende tähendus. Tuleb õpilasi õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust. Metakognitiivne teadlikkus ja üldised õppimisoskused
mõtlemist käsitletakse loogiliste järeldusprintsiipide süstemaatilise rakendamisena. Ohlssoni arvates on inimmõistus pigem enaktiline, kujutades endast reaalses maailmas sooritatavate toimingute mõttelisi mudeleid. Ohlssoni teooria kohaselt ei kasuta inimesed ainult sõnalisi arutlusi järelduste tegemiseks, vaid toetuvad oma mõtlemises hoopis arutluseks olevate objektide ja esemete multisensoorsetele ehk mitme tajumodaalsuse vahendusel saadud mudelitele. Mõtlemisoskused, mida püütakse õpetada abstraktselt, ei üldistu, sest õpilastel puudub võimalus nende seostamiseks oma konkreetsete kogemuste, protseduuriliste teadmiste ja hüpoteetilis-heuristilise mõtlemisega, mis aitavad otsustada, millal ja kuidas kasutada konkreetset arutlusviisi. Et õetada õpilasi mõtlema, peaksid õpetajad pöörama rohkem tähelepanu protsessidele, mis seostuvad ainevaldkonna süsteemsete teadmiste omandamise ja rakendamisega.
leida õppe- ja töövahendid ning fikseerida tähtajad õppeülesande täitmiseks. 13. Õpioskused ja nende kujundamine Erinevad lähenemised õpioskuste õpetamiseks. Mõtlemisoskuste ja metakognitsiooni roll üldiste õpioskuste ilmnemisel ja kujunemisel. Üldiste õppimisoskuste liigid (WEINSTEIN, MAYER) ja nende tähendus. Õpetaja arusaamad õppimisoskustest on erinevad. Õppimisega formeeruvad üldoskused on sihipärase käitumise kujunemise aluseks. Üldised õpi- ja mõtlemisoskused kujunevad konkreetsete tegevusoskuste rakendamise kogemuse üldistamise tulemusena. Õpilane vajab võrdsel määral nii konkreetset rakendukogemust kui ka võimet seda teadvustada, jälgida ja analüüsida. Ülemäärane rõhuasetus tegevusoskuste treenimisele tekistab kogemuste üldistamist; üldiste õpistrateegiate ja metakognitiivsete oskuste teoreetiline kordamine ei kindlusta rakendusoskuste kujunemist
rämpsposti“. Võib-olla ei suuda me kontrollida esimest pähe tulevat mõtet, kuid me saame vaid me oleme nendega ka kohanenud (Rogers 1996). Koos käitumise juhtimise ja õpetamis- õppida kontrollima järgnevat mõtetevoogu ja sisemist dialoogi. oskustega võimaldavad need mõtlemisoskused paremat toimetulekut ning ka nauditavat ja tõhusat õpetamist (halbadest päevadest hoolimata, vt alates lk 26). Kõige tõenäolisemalt vallandaame negatiivset sisekõnet kasutades selliseid emotsioone nagu nördimus, viha, pidev ärevus, „jõuetus“ või mõne inimese, olukorra või asjaoluga kaasnev tül- pimus
annaabi.ee 
