... · Kõikidele Euroopas elutsevate mudatigude kojad on parempoolse keeruga. Vasakpoolse keeruga kodadega mudatigusid võib kohata vaid erandjuhtudel. · Suure musateo koja kuju oleneb tema elukeskkonnast. Veega üle ujutatud suurte järvede piirkonnas on mudatigudel keerdudega koda, mille sissepääs on laienenud. · Vähese soolasisaldusega vetes piki Läänemere rannikut, samuti külmades mägijärvedes, võib kohata mudatigude kääbusvorme. · Lymnaea truncatula on suure mudateo väiksem sugulane. Ta esineb sageli veest üle ujutatud karjameedel, kus ta on mäletsevaid lambaid ründava maksakaani vaheperemees. Kuuluvus: Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond:Llimused (Mollusca) Ülemselts: heterobranchia Selts : Kopsteod (Pulmonata) Sugukond: Mudatigulased (Lymnaeidae) Perekond:Llymnaea Liik: Suur mudatigu Pilte: KASUTATUD KIRJANDUS: · http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=396527/Fototahvlid_9
Paks jõekarp Jõekarp Jõekarpplased Karbid Limused Loomad Unio crassus Unio Unionidae Bivalvia Mollusca Animalia Harilik mudatigu; mudakukk Mudatigu Mudatigulased Tüüsilmalised Teod Limused Loomad Lymnaea stagnalis Lymnaea Lymnaeidae Basommatophora Gastropoda Mollusca Animalia LÜLIJALGSED Hulkjalgsed Harilik kivihark Kivihark Sadajalgsed Putukad Lülijalgsed Loomad Lithobius forficatus Lithobiidae Lithobiomorpha Chilopoda Insecta Arthropoda Animalia Harilik kõrvahark Kõrvahark Nahktiivalised Putukad Lülijalgsed Loomad
· Pantser on liigispetsiifiline. Rohevetikad: · Leidub üherakulisi viburitega ja viburiteta, koloniaalseid, hulkrakseid, niitjaid. · Suurus mõnest mikromeetrist, mõnekümne sentimeetrini. Zooplankton: · Järvevees elab palju palja silmaga nähtamatuid, väga tillukesi loomi ,kes moodustavad kokku hõljumi e zooplanktoni. · Vesikirbulised (1mm pikkune) · Aerjalgsed · Keriloomad Kaldapiirkonna selgrootud: 1. Mudatigu (lymnaea stagnalis)- veedab oma elu vees. · Tema koda meenutab keerdus torni. Ta suudab hingata ainult õhuhapnikku ja peab selleks ajuti tõusma veepinnale hingama. Seda teeb ta koda alaspidi veepinnal rippudes. · Mudatigu toitub veetaimedest. · Eesti suurim mageveetigu- koja kõrgus 45-60mm, laius 20-30mm · Mudatigu on hermafrodiit- mõlemasooline · Paaritumisel seemendavad partnerid teineteist vastastikku.
Antsülusjärveks. Umbes 8500 a. t. toimus maapinna aeglase vajumise tagajärjel Antsülusjärve vete läbimurre Darssi künnisest Sundi väina suunas ookeani. Veepind alanes ning moodustus soolase vee sissetungil – Litoriinameri. Umbes 4000 a. t. hakkasid Taani väinad seoses maailmamere taseme alanemisega kitsenema, millega kaasnes soolsuse vähenemine Läänemere nõos. Praegugi jätkuvat magestunud veega Läänemere viimast staadiumit nim. veekogule iseloomuliku punnteo Lymnaea peregra baltica järgi Limneamereks. 20. Läänemere parameetrid, soolsus, reostus. Pindala: 373 000 km² (üks väikseimaid); Keskmine sügavus: 52 m; Taani väinade künniste sügavus: 18 m; Suurim sügavus: 459 m Landsorti vagumus; Veemaht: 21721 km; Keskmine soolsus: 8-10 ‰ (riimveeliselt suurim); Noor meri:10-12 tuh. aastat on täidetud veega; Liigivaene, isendirikas; Ümbritsetud 9 riigiga Väikese veemassi ja kehva veevahetuse tõttu kergesti reostuv. Peamised reostajad fosfori- ja
contectus , lombi keeristigu Bithynia leachi. Alamklass: Tagalõpusesed Heterobranchia Kui esinevad lõpused, siis paiknevad need südamest tagapool. Osal liikidest on lõpuste asemel kops. Lõpustega liigid elavad meredes. Kopsteod elavad maismaal või mageveekogudes. Ülemselts: Kopsteod Pulmonata Kopsuga hingavad teod. Selts: Tüüsilmalised Basommatophora Elavad vees. Silmad asuvad teise kombitsapaari alusel. Esindajad: suur mudatigu Lymnaea stagnalis, väike sootigu Galba truncatula , harilik sarvtigu Coretus corneus, väike labatigu Planorbis planorbis, jõe napptigu Ancylus fluviatilis. Selts: Tippsilmalised Stylommatophora Elavad maismaal. Silmad asuvad teise kombitsapaari tipus. Esindajad: viinamäetigu Helix pomatia, suur merevaiktigu Succinea putris, põllunälkjas Agrolimax agrestis, tavaline kiritigu Arianta arbustorum, salu vööttigu Cepaea nemoralis. Klass: Karbid Bivalvia(Lamellibranchia)
kogudes. Võivad jala abil settes kaevuda, vabalt lamada, büssuseniitide abil kinnituda, auke puurida. Näide: Kaunkarbid (Ensis spp.). 35. Tigude (Gastropoda) kaks põhirühma Eesti vetes, nende ehituse peamised erinevused, näiteid Alamklass kopsteod (Pulmonata) Ehitus: Lõpused kadunud; mantel talitleb paljudel kopsuna, hingates õhku. Koja suue enamasti kaaneta. Mõnel rühmal on koda mandunud (nälkjad). Näited: harilik mudatigu (Lymnaea stagnalis), väike labatigu (Planorbis planorbis), sarvtigu (Planorbarius corneus), põistigu (Physa fontinalis), napptigu (Ancylus fluviatilis). Alamklass eeslõpuselised (Prosobranchia) Ehitus: Mantliõõs koos paaritu lõpusega ja pärakuga avaneb keha eesosas. Koja ava sulgub kaanega. Näited: ematigu (Viviparus), keeristigu (Bithynia), sulgtigu (Valvata), vesiking (Theodoxus); ka tulnukliik Potamopyrgus antipodarum meres ja Saaremaa Karujärves. 36
annaabi.ee 
