Püha seadust, et külaline ja kostitaja peavad teineteist abistama ja mitte halba tegema, Paris rikkus, varastades Helena. Menelaose tagasi tulles kutsus ta kogu Kreeka endale appi. Kõik sõjamehed läksid, v.a Odysseus ja Achilleus. O ei tahtnud pere maha jätta ning teeskles hullu, kuid saadik pani O poja adra ette siis, kui o põldu kündis. Loomulikult juhtis O adra kõrvale ning O pidi Troojasse minema. Achilleust hoidis kinni ema, sest ta teadis, et A saab seal surma. Ema saatis A Lykomedese õukonda, kus A kandis naiseriideid. Saadikud said A kätte niiviisi, et saabudes Lykomedese juurde ning pakkudes naistele ehteid ja ka sõjariistu, Achilleus võttis loomulikult relvad, ja see reetis ta. 1000 laeva asusid Trooja poole teele, kuid olukord merel oli raske, sest Põhjatuul ei lakanud puhumast, sest kreeklased olla tapnud Artemise lemmikuluki, jänese ning jumalanna lepitamiseks tuli ohverdada Agamemnoni tütar. Isa nõustus ning saatis
endast ära ja pagendas ta. Sõber Peirithoosiga läksid nad liiga ülbeks ja nõudsid endale jumaliku päritolu naisi. Esimesena röövisid nad koos Helena, mille tõttu sattus Theseuse ema Spartasse orjusesse ja teisena plaanisid nad röövida Persephonet, tänu millele Hades nad vangistas ja kellest Peirithoos jäi igaveseks vangi. Kui Herakles vabastas Theseuse vangistusest, leidis Theseus oma linna olevat võõrastes kätes ning põgenes Skyrosele Lykomedese juurde, kes ta salakavalalt tappis. Theseust võiks pidada Ateena linna Herakleseks. Kuna Ateena oli väga mainekas linn, vajas ta lihtsalt endale Heraklese suuruse mainega suurt kangelast, et tõestada ateenlaste suursugust päritolu. Theseuse puhul paistab silma tema moraalne langus, esimesed kangelasteod on kurikaelte vastu, järgmine võimu kindlustamiseks ja lõpuks ihade rahuldamiseks, mis viib tema surmani. Iason oli Tessaalia Iolkose Aisoni poeg
Phaidra oli end tapnud. Samal hetkel tuli koju Theseus, kes koju oli jõudnud. Phaidra oli jätnud T'le kirja, kus süüdistab oma surmas H'd. Isa needis poega, saatis maapakku. Kui H kaarikuga kodust põgenes, kerkis merest koletis ja tema hobused hakkasid lõhkuma, nii et H sai sumavalt vigastada. Artemis aga läks Theseusele tõtt rääkima ning veel enne H surma andis kõik andeks. T arvas, et tema tappis oma poja, kuid tegelikult oli asjas süüdi Aphrodite. Theseus suri kuningas Lykomedese käe läbi teadmata põhjustel. Theseus oli ateenlaste seas tähtis mees ning nood ehitasid talle suure hauakambri. 15.pilet HERAKLES H oli kreeklaste suurim kangelane (v.a ateenlased, neil oli Theseus). H oli maailma tugevaim inimene ja iseteadev, ei olnud arukas (kui tal palav oli, sihtis noolega Päikest ning ähvardas seda lasta jne). Pidas end jumalatega võrdseks, kuna aitas jumalatel saavutada võitu gigantide üle. Hera püüdis Heraklese elu piinarikkaks muuta
Samal hetkel tuli koju Theseus, kes koju oli jõudnud. Phaidra oli jätnud T’le kirja, kus süüdistab oma surmas H’d. Isa needis poega, saatis maapakku. Kui H kaarikuga kodust põgenes, kerkis merest koletis ja tema hobused hakkasid lõhkuma, nii et H sai sumavalt vigastada. Artemis aga läks Theseusele tõtt rääkima ning veel enne H surma andis kõik andeks. T arvas, et tema tappis oma poja, kuid tegelikult oli asjas süüdi Aphrodite. Theseus suri kuningas Lykomedese käe läbi teadmata põhjustel. Theseus oli ateenlaste seas tähtis mees ning nood ehitasid talle suure hauakambri. 15.pilet HERAKLES H oli kreeklaste suurim kangelane (v.a ateenlased, neil oli Theseus). H oli maailma tugevaim inimene ja iseteadev, ei olnud arukas (kui tal palav oli, sihtis noolega Päikest ning ähvardas seda lasta jne). Pidas end jumalatega võrdseks, kuna aitas jumalatel saavutada võitu gigantide üle. Hera püüdis Heraklese elu piinarikkaks muuta
Paris aga varastas Helena. Menelaos sai tagasi jõudes teada, et Helena on röövitud ja kutsus kogu Kreeka omale appi. Esialgu oli puudu kaks meest Odysseus ja Achilleus. Odysseus teeskles hullumeelset, soovimata oma peret Ithaka saarel maha jätta. Ta kündis põldu ja külvas soola, kuid kui adra ette pandi tema poeg, ei sõitnud Odysseus temast üle. Nii oli teesklus paljastatud. Achilleust pidas kinni ema, sest ta teadis, et poeg hukkub sõjaretkel. Achilleus oli Theseuse tapja Lykomedese õukonnas ja too sundis Achilleust naiseriideid kandma. Odysseus saadeti noormeest otsima. Too riietas end rändkaupmeheks, kandes kaasas ehteid ja relvi. Achilleus vaatas kohe relvi, samas kui teised naised uurisid ehteid. Nii läks ka Achilleus sõtta. Laevastik jõudis Aulisesse, kus puhus pidev põhjatuul, mis lõhkus laevasid. Saadi teada, et oli tapetud jänes koos pojaga, Artemise lemmikloom. Tema lepitamiseks tuliohverdada Agamemnoni tütar Iphigeneia
Hippolytos aga väitis, et on süütu. Poeg läks minema, ta kihutas merekaldal. Merest kerkis koletis ja hobused kaariku hakkasid lõhkuma. Kaarik purunes ja Hippolytos sai surmavalt vigastada. Aga ka Theseus ei jäänud nuhtlemata: tema juurde tuli Artemis, kes teatas, et kiri valetas ja et Hippolytos oli süütu. Theseus sai saatuselöögi ning tema poeg kanti tema juurde. Hippolytos suri isa kätel. Theseuse surm ta viibis oma sõbra, kuningas Lykomedese õukonnas, kes Theseuse tappis. PILET NR 15 HERAKLES Kreeka suurim kangelane oli Herakles, keda vaid Ateenas ei imetletud. Herakles oli maailma tugevaim inimene. Ta pidas ennast jumalatega võrdseks Jumalad vajasid tema abi gigantidega võitlemisel. Heraklese vastu sai ainult võlujõud. Arukus ei etendanud Heraklese juures kuigi suurt osa (ähvardas päikest noolega lasta ja laineid nuhelda). Heraklesel olid tugevad tunded, mis ei olnud vahel kuigi hea
Poiss vandus Zeusi nimel, et pole seda teinud,kuid ratsutas minema. Mere äärde jõudes kerkis veets koletis, kes pani hobused lõhkuma. Kaarik purunes ning Hippolytos sai surmava hoobi. Theseuse juurde kanti Hippolytos, kes veel hingas ning Artemis rääkis talle kogu tõe, ka selle, et tegelikult oli süüdi Aphrodite. Theseus võttis poja enda kätele ja Artemis ütles, et tema poega ei unustata iialgi ja et tema jääb lauludesse igaveseks. Theseus läks maapakku oma sõbra, kuningas Lykomedese juurde, kes ta ka tappis. Ometi jäid kreeklased meenutama teda kui ühte suurimatest kangelastest. 17. Vergilius – sündis Põhja-Itaalias, sai hariduse Milanos, läks Rooma. Tahtis saada advokaadiks, aga naasis koju ja tegeles kirjanduse ning kodumõisaga. Looming jäi silma kõrgele võimukandjale, Rooma tagasi minnes oli tal soovituskiri, sai Maecenace ringkonda. „Bucolica“ – 10 laulust koosnev karjaseluule, dialoogi vormis. – ilustab karjaseelu, vestlused
annaabi.ee 
