Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Esimene kes kirikuforme nõudis, oli John Wyclif. Usutõdede ainuallikaks oli tema meelest Piibel. TSEHHI: *13. Sajandi lõpuks Kesk-Euroopa suurim riik. *1310. aastal sai võimule Luxemburgide dünastia *1355. aastal valiti kuningaks Karel I, Saksa-Rooma keisriks Karl IV nime all. *Tsehhi oli kogu keisririigi keskus, Praha oli pealinn. *Pärast Karl IV surma (1378) sai Saksa-Rooma keisriks tema poeg Wenzel. *1410-1437 valitses Sigmund, Karl IV teine poeg. KARL IV (14.05.1316-29.11.1378) 1348. aastal asutas Praha Ülikooli. Vlatva jõele lasi ehitada Karli silla. Laskis Prahale ehitada uue osa (Nove Mesto). JAN HUS (1371-06.07.1415) Pärit talupoja perest. Õppis Praha Ülikoolis
kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest). John Wyclif eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse (patukaristuskustutuskirju), taunis kõrvapihti (individuaalset patutunnistust preestrile pihitoolis), pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu ( leiva ja veini käsitamist Kristuse ihu ja verena). 13.sajandi lõpuks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik. 1310. aastal sai Tsehhis võimule Luxemburgide dünastia. Karel I sai keisriks Karl IV nime all. Karl IV tunnustas osalismaade valitsejate kunginglikke eesõigusi ja pidas väga oluliseks kaubanduse arengut. Tema ajal ehitati hulgaliselt silmapaistvaid hooneid. Karl IV oskas hinnata haridust ning asutas Praha ülikooli. 15. sajandi alguseks iseloomustasid Tsehhit juba arenenud feodaalsuhted. Talupojad olid feodaalsõltuvuses. Eriti palju üritati talupoegadelt välja pressida kirikute ja kloostrite valdustes
· Tehhi · 13.saj oli saanud tehhist kesk-euroopa suurim riik · 1241. olid tehhid purustanud maale sisse tunginud mongoli-tatari väe · varsti peale seda hakati liitma tehhiga naabermaid · otakar II premysl tugevdas keskvõimu · selle peale hakkasid feodaalid panid otsima endale järgmisi troonipretendente välismaalt · seetõttu saigi 1310 võimule Luxemburgide dünastia · saksa-rooma keisri Heinrich VII järeltulijad · kuningas Karel I valiti 1355 aastal ka saksa-rooma riigi keisriks Karl IV nime all · nõnda osutus tehhi kogu keisririigi keskuseks · praha selle pealinnaks · Karl IV 1 · Tunnustas osamaadevalitsejate kuninglikke eesõigusi
Böömimaa kuningad tegutsesid ka Saksa vürstidena ja mängisid seal ohtlikku mängi. Otkar II (hüüdnimega ,,kuldkuningas") taotles iseendale keisrikrooni. Ta lisas oma Böömi-ja Määrimaale vallutustega Austria, Steiermargi, Kärnteni jne. Sai aga Habsburgi Rudolfilt 1278 Dürnkruti lahingus lüüa. Suur-Böömi unistus oli sellega läbi. Böömimaad koloniseeris aina kasvav Saksa immigratsioon. Pärast Presmysliidide hääbumist tuli võimule Luxemburgide dünastia (1310-1437). Poola riigi algus 9. sajandil oli Poolas umbes 13 hõimuriigikest, sh Gniezno ümbruses polaanide ja Krakovi ümbruses vislaanide oma. Polaani vürst Mieszko I (960-992) ühendas 10. saj lõpus enamiku tänapäeva Poola aladest, rajas Poola riigi (Piastide dünastia) ja võttis vastu ristiusu (966). Mieszko I poeg Boleslaw I saavutas Saksa-Rooma riigiga sõdides täieliku poliitilise ja kirikliku iseseisvuse ning kroonis end 1025 ametlikult Poola kuningaks
1306). Böömimaa kuningad tegutsesid ka Saksa vürstidena ja mängisid seal ohtlikku mängi. Otkar II (hüüdnimega ,,kuldkuningas") taotles iseendale keisrikrooni. Ta lisas oma Böömi-ja Määrimaale vallutustega Austria, Steiermargi, Kärnteni jne. Sai aga Habsburgi Rudolfilt 1278 Dürnkruti lahingus lüüa. Suur-Böömi unistus oli sellega läbi. Böömimaad koloniseeris aina kasvav Saksa immigratsioon. Pärast Presmysliidide hääbumist tuli võimule Luxemburgide dünastia (1310-1437). Poola riigi algus 9. sajandil oli Poolas umbes 13 hõimuriigikest, sh Gniezno ümbruses polaanide ja Krakovi ümbruses vislaanide oma. Polaani vürst Mieszko I (960-992) ühendas 10. saj lõpus enamiku tänapäeva Poola aladest, rajas Poola riigi (Piastide dünastia) ja võttis vastu ristiusu (966). Mieszko I poeg Boleslaw I saavutas Saksa-Rooma riigiga sõdides täieliku poliitilise ja kirikliku iseseisvuse ning kroonis end 1025 ametlikult Poola kuningaks
a. Böömimaa (riigi tuumikala). Kuningas Vaclav II taastas Tsehhi võimsuse ja vallutas 1300 feodaalselt killustunud Poola. Viimane Premysliid Vaclav III suri 1306. Pärast tema surma Poola iseseisvus ja Tsehhis algasid trooniheitlused. 9-12saj-11saj:vasallriik-12saj:tugevadsaksamõjud-ebastabiilne-riigipöörded-13s aj:kuurvürstlus Luxemburgid Tsehhi troonil (1310-1437) Tsehhi trooniheitlusest tuli võidukalt välja Luksemburgi krahv Johann. Tsehhi troonile sai Luxemburgide dünastia, kelle ajal sai Tsehhi riik taas Saksa-Rooma osaks. 14. sajandi algul sõditi Poolaga. Kui Karel I 1347 Saksa-Rooma keisriks sai, siis sai Tsehhist Saksa-Rooma keskus. Samal ajal tekkis tsehhide, kes moodustasid peamiselt alamkihi, valitsevate sakslaste vastu vaen. 1387 läks Luxemburgide kätte ka Ungari trooni (seal valitses kõrvallliin). Aastal 1400 kaotasid Luksemburgid Saksa-Rooma trooni. 1410 tekkis tsehhide hulgas uus ristiusku reformiv liikumine hussiidid
Kuna keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel jagelesid, oli vabalinnadel aega ja võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad kaitseliidu Hansalinnade liidu. Lõpuks siiski leidus mees, kes sai riigi valitsemisega hakkama Rudolf I ning pärast tema troonile asumist 1273 olid kõik Saksa 8 keisrid Habsburgide, Wittelsbachide või Luxemburgide dünastiast 3.3 Reformatsioon 1517. aastal kirjutas Wittenbergis munk Martin Luther oma 95 teesi ning luterlus omas laia levikut Saksamaa vürstiriikides ning Rooma-Katoliku kirikust eraldiseisev luteri kirik sai paljudes saksa vürstiriikides 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Lahkarvamused usuküsimustes Rooma-katoliku kirikuga viisid Kolmekümneaastase sõjani (16181648), mis laastas Saksamaad. Kolmekümneaastase sõja
· Protestantlus katoliiklusest lahku löönud kristlik usutunnistus, nt luterlus, kalvinism, anglikaani kirik jms. · Reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus TSEHHI 14. JA 15.SAJANDIL · 13.sajandiks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik · Kuningas Otakar II Premysl tugevdas 13.sajandil riigi keskvõimu feodaalid ehk panid hakaksid otsima uusi troonipretendente välismaalt. · 1310.aastal sai võimule Luxemburgide dünastia, Heinrich VII järeltulijad. Karel I valiti 1355.aastal ka Saksa- Rooma keisriks Karl IV nime all. · Tsehhimaa Karl IV (Karel I) 1346-1389 sai Saksa keisririigi keskuseks. Praha pealinnaks, kuhu rajati 1348.aastal Praha ülikool haridust hinanti väga kõrgelt. · Rahvuslikud vastuolud tsehhide ja sakslaste vahel nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed. Feodaalsuhetes talupojad olid koormatud teo- ja raharendi ning naturaalandamitega
annaabi.ee 
