2. Loodusluule Juhan Liivi elu ei olnud kerge, ometigi on eesti kirjandus saanud temalt hindamatu kultuuripäran-di luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luulezanrit loodusluulet tahan siinkohal ka põhjaliku-malt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või-malus viibida maalilises koduümbruses
Türannia võim ühe arustokraadi + lähikondlaste käes. Jõu ja hirmupoliitika. Demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Lüürika ehk luule. Algselt lüüra saatel ettekantav luule, kuid peagi muutus kohe luulezanrit tähistavaks mõisteks. Lüüra kiplkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill Amfiteater vabaõhuteater. Vaatajad istusid hoburauakujuliselt ümber näitemänguplatsi, pingid tõusid tagant kõrgemale. Orkestra - pärislava ees asetsenud ümmargune ruum, kus koor laulis ja tantsis. Skenee - on orkestra taga olev ehitis, mis oli etendusele fooniks ja näitlejatele väljapääsuks. Skeenes näitlejad rõivastusid. Alates 4. saj. eKr arenes skeene mitmeosaliseks sammastega
toetada, välja tema "Luuletused". See kogu aga ei jõudnud peaaegu üldse müügile. Samal aastal ilmus ka Juhan Liivi miniatuuride kogu "Elu sügavusest". Kirjaniku vaimne seisund halvenes järjest, lisaks haigestus ta kopsutiisikusse, millesse ta ka 1. detsembril 1913. aastal suri. Juhan Liiv maeti Alatskivi kalmistule. 2. Loodusluule Juhan Liivi elu ei olnud kerge, ometigi on eesti kirjandus saanud temalt hindamatu kultuuripärandi luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luulezanrit loodusluulet tahan siinkohal ka põhjalikumalt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või-malus viibida maalilises koduümbruses
Nii jätkus see pikka aega. Islamiusulised ei saa 12 enamasti algsest Koraanist aru, nad lihtsalt tsiteerivad kommentaaride kommentaare. Üks populaarsem on ibn Taymiyya kirjutatu. Araabia keel viidi teiste rahvaste juurde usu keelena. Tagajärjena kirjutati veel kommentaare, et kogu asjast aru saada. Seoses linnastumisega, mis tuli koos islami laienemisega, tekkis kirjanduses uus kvaliteet. Uuenemisperioodil, 8.9. sajandil, tekkisid kaks uut luulezanrit: 1. Hamr veiniluule. Lõbustustest, veini joomisest. Selle olemasolu põhjendatakse uskumusega, et paradiisis on veini joomine ja kõik muu lubatud. Seda kasutasid ära sufistid, kes uskusid, et mõtiskluste ja meditatsiooni abil on võimalik juba eluajal jõuda paradiisini. Veinist luuletas Abu Nuwas. 2. Zuhd askeetlik luule. Vastukaaluks esimesele, kristluse eeskujul. Kuigi askeetlus on
Kuid aja jooksul tõusis eepika kõrval ka lühemate, lüürika nimetuse all tuntud luulevormide populaarsus. Nagu kangelaseeposi, nii kanti neidki ette suuliselt, flöödi või keelpilli puust valmistatud kithara ja kilpkonna kilbist kõlakastiga lüüra saatel. Lüürika juurde kuulus kindlasti ka meloodia, kuid selle taastamine on tänapäeval võimalik vaid väga oletuslikult. Lüürika tähendaski algselt lüüra saatel ette kantavat luulet, kuid muutus järkjärgult kogu luulezanrit tähistavaks üldmõisteks. Pidustusele lisaks kanti luulet ette ka sümpoosionil. Enamus lüürilisi poeete pärineb aristokraatide hulgast. Nende luule pühendus peamiselt autori tunnete, mõtete ja tõekspidamiste edasiandmisele, avades meile suurepäraselt aristokraatide ellusuhtumist ja maailmavaadet. Lüürikast ilmneb poeetide auahnus, edevus ja kättemaksuhimu, aga ka kibe tõdemus elu lühidusest ja peatsest vältimatust surmast. Kurdeti saatuse heitlikkust ja kutsuti
Kuid aja jooksul tõusis eepika kõrval ka lühemate, lüürika nimetuse all tuntud luulevormide populaarsus. Nagu kangelaseeposi, nii kanti neidki ette suuliselt, flöödi või keelpilli puust valmistatud kithara ja kilpkonna kilbist kõlakastiga lüüra saatel. Lüürika juurde kuulus kindlasti ka meloodia, kuid selle taastamine on tänapäeval võimalik vaid väga oletuslikult. Lüürika tähendaski algselt lüüra saatel ette kantavat luulet, kuid muutus järkjärgult kogu luulezanrit tähistavaks üldmõisteks. Pidustusele lisaks kanti luulet ette ka sümpoosionil. Enamus lüürilisi poeete pärineb aristokraatide hulgast. Nende luule pühendus peamiselt autori tunnete, mõtete ja tõekspidamiste edasiandmisele, avades meile suurepäraselt aristokraatide ellusuhtumist ja maailmavaadet. Lüürikast ilmneb poeetide auahnus, edevus ja kättemaksuhimu, aga ka kibe tõdemus elu lühidusest ja peatsest vältimatust surmast. Kurdeti saatuse heitlikkust ja kutsuti
annaabi.ee 
