Bengt Gottfried Forselius: · KOOSTAS lihtsustatud kirjaviisiga AABITSA; · lähendas saksa ortograafial põhinevat kirjaviisi eesti keele tegelikule hääldusele, peagi sai tema rakendatud kirjaviis üldkasutatavaks; · lõi Õpetajate Seminari. Reiner Brocmann: · sakslane, antiikkultuuri professor ja kirikuõpetaja; · kirjutas ladinakeelse pealkirjaga pulmalaulu, mis ilmus trükis I eestikeelse luuletusena 1637. a. Friedrich Willmann: · Saaremaa pastor; · Tema poolt kirj. üks esimesi ILMALIKKE JUTURAAMATUID avardas eesti lugeja maailmapilti ja teadmisi antiik-, kesk-, ja renessansiaja kirjandusest pärinevaga -> kasutusel ka LUGEMIKUNA; · Ühena esimestest tutvustas RAHVALUULET ILUKIRJANDUSE KAUDU. Peter von Mannteuffel: · Põhja-Eesti mõisate omanik; krahv; · kirj. teoseid maarahvale õpetlikeks meelelahutusteks;
Prinditavate õppematerjalide koostamine veebis Juhendi koostas Margit Lindau 4. kujundtekst, sellega töölehed. http://www.festisite.com/text-layout/ Tekst genereeritakse ja edastatakse .pdf failina. Et saaksid sisutada oma Wordis koostatud töölehte kujundtekstiga, soovitan PrtSc-ga teha ekraanitõmmis. Vaata eespoolt. Ülesanded teksti juurde oleksid näiteks: - Mõistatus on esitatud luuletusena, milles on read segi aetud. - Korrasta järjekord ja kirjuta värssides esitatud mõistatus joontele. - Lisa lauselõpumärgid, kirjavahemärgid. - Kirjuta mõistatuse vastus 6 Prinditavate õppematerjalide koostamine veebis Juhendi koostas Margit Lindau 5
raamatu puhul saavutanud. Olen lugenud sellest sarjast veel ühte raamatut, kuid ,,Medaljon" on siiski see, mis on südamesse läinud. Nüüdseks olen seda lugenud juba 6 korral, algusest lõpuni. Raamat peaks justkui peas olema, kuid kui seda sirvima hakkan, siis lõppkokkuvõtteks loen selle läbi. Kuigi olen seda juba nii palju lugenud, siis suudab see teos mind alati nutma ajada. Eriti just viimased leheküljed raamatust. Leheküljel 195 olev hauakivi kiri, mis on kirjutatud luuletusena- see on just selline, mis võttis kokku kogu selle paari tunded ja koos oldud aja: Ei kaua koos me saanud olla. Vaid hetkeks ristusid me teed. Sul oli aga vaid tulla ja minna. Kuid alatiseks meelde jääb see. Kui pildi kohta öeldakse, et see ütleb rohkem kui tuhat sõna, siis selle luuletuse kohta võiks
28. Märgista järgmises loetelus erinevad pealkirjad erinevate laadidega (pealkiri1, pealkiri2), nummerda (mitmetasemeline loend) 1. Pealkiri1 1.1.Pealkiri 2 1.1.1. Pealkiri 3 1.2.Pealkiri 2 1.2.1. Pealkiri 3 1.2.2. Pealkiri 3 2. Pealkiri 1 2.1.Pealkiri 2 2.2.Pealkiri 2 2.2.1. Pealkiri 3 2.3.Pealkiri 2 3. Pealkiri1 3.1.Pealkiri 2 3.1.1. Pealkiri 3 29. Tee eelmise ülesande pealkirjadest sisukord. 30. Kujunda laulusalm luuletusena ja joonda see keskele. Pane ka puuduvad kirjavahemärgid. Põdral maja metsa sees, väiksest aknast välja vaatab. Jänes jookseb kõigest väest, lävel seisma jääb. Kopp, kopp lahti tee. Metsas kuri jahimees.
Nüüd oigad haledalt üksi all pimedas tihnikus ja vaatad haledalt üles, kus lendab su igatsus! Eesti ja maailmakirjanduse üheks suureks teemaks on rännak, mõneti julgen öelda, et meil ongi selle maaletoojaks Juhan Liiv. Järgnevalt keskendume pikemalt Liivi luuletusele ,,Rändaja", mis juba üksiku luuletusena omab tüviteksti staatust. Maailmakirjandusest teame, et rännaku motiiv leidis kasutust juba väga varastes teostes, seda motiivi on kasutanud nii W. Shakespeare oma ,,Hamletis", Sophokles ,,Kunigas Oidipuses", J. W. Goethe ,,Noore Wertheri kannatustes". Mõne teose puhul on esindatud ainult füüsiline rännak, teiste puhul aga näiteks inimese sisemaailma rännak. L Tolstoi on öelnud: ,,Kogu suur
Laia ja tugevat vett läbistab mõtlikult laev, pisike putukas ulguvee mõõtmatul pinnal. Vabavärss Meie ei taha olla, ei ole Vaikiv, ununev lehekülg Aegade raamatus: Meie otsaette on kirjutatud Elusõna! Luuletusel on õigus eksida tavalise grammatika vastu. Saab ka sõnadejärjekorda muuta. Proosa puhul tundub see eksperimentaalne. Luulel on õigus eksida tavapärase semantika (tähenduse loomise reeglite) vastu. Rohelised (värvitud?) ideed magavad raevukalt. Kui seda võtta luuletusena, unenäolise ja alateadlikkuse vahel, pannaksegi tähendused teisiti kokku. Avardab meie arusaama tähistatava ja tähistaja kokkukäimisest. Tähistaja ja tähistatava seos on arbitraarne, see ei ole sisemine seos, vaid on välja kujunenud, et mingit mõistet väljendatakse mingi häälikukombinatsiooni kaudu. (auh, vs bark, vs vaf) Visnapuu onomatopoeetilised väljendid. See aasta tuleb kevad teisiti, Tiu-tiu ja teisiti, see aasta teisiti, Ja kevad teisiti ja tuleb teisiti,
poliitilise kihi pärast, küsimus on selles, et Rummo poeetika muutub. Vb kõige tuntum vastukaja omas ajas see, et Kersti Merilaas kirjeldas lugemise kogemust kui katedraali varisemist. Suur metafoorsus taandub, neid on vähem. Värss liigub, enamasti vabavärss, võrreldes Lumevalgusega palju proosalähedasem. Proosa ja luule piir hakkab kaduma. Vertikaalne dimensioon tühistatakse. Kirjutatakse midagi rõhutatult argist ja konkreetselt. Olemas mingi üldistus, mõjub luuletusena, mingil moel tervikliku luuletusena, üldistus on nagu ta on: elada nii nagu poleks sind olemas" Aktualiseeruvad ruumisuhted ja relatiivsus: peal, all, pidev, mittepidev. Kaalub neid kõiki asju läbi ja ruumisuhteid aktualiseerib nõnda, et mängib senisest rohkem tekstipaigutusega. Kontseptuaalselt käidud paberiruumiga ringi. Üldine luulelaad mõjus võõritavalt, üldine kogemus kandus klassikalisele stiilile. Ja kui sinna 60ndate jooksul häirejd ja need olid teistmoodi
annaabi.ee 
