(esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset.
Teoses on mitmeid hüppeid argumentatsioonis ja vihjeid, ka ristviiteid
teistele asjakohastele teostele.
Tekst kuulus ilmselt suuremasse tekstide kogumisse, millest aga enamus on
kaotsi läinud. Viidatakse nt alliktekstidele, mida ei ole säilinud. ->
tõlgendamine on raske.
Säilinud kujul koosneb Luulekunstist 26 peatükist, mis käsitlevad
peaasjalikult kolme teemat:
luuleteoreetilised põhimõisted "poeisis" ja "mimesis"
tragöödia, selle mõiste, struktuur, seos mütoloogiaga, keel
eepos
Keskse tähendusega on esimesed viis peatükki, mis nimetavad poeetika
objekti.
Tragöödia
Aristotelese käsitluses kõige tähtsam zanr
Seega on tragöödia tõsise ja lõpetatud,
aga enamus on kaotsi läinud. Viidatakse nt alliktekstidele, (tõlge Jaan Unt vt http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/) mida ei ole säilinud. -> tõlgendamine on raske. Tragöödia Säilinud kujul koosneb Luulekunstist 26 peatükist, mis Aristotelese käsitluses kõige tähtsam žanr käsitlevad peaasjalikult kolme teemat Seega on tragöödia tõsise ja lõpetatud, teatud suurust omava luuleteoreetilised põhimõisted “poeisis” ja “mimesis” tegevuse jäljendus, jäljendus erinevates osades erineval kujul maitsestatud kõnega, jäljendus, mis jäljendab tegevaid isikuid klassitsismi kajastus endid, mitte neist jutustades, jäljendus, mis kaastunde ja Ei ole süstemaatiline käsitlus, vaid hüplikum tekst, mis hirmu läbi teostab puhastuse sellistest kannatustest. sisaldab ka erinevaid mõttemänge. (tõlge Jaan Unt vt http://www.ut
Tooge näiteid. Poeetika on õpetus luulekunstist (selle vormidest, seaduspärasusest, olemusest ja mõjust). On normatiivne ehk reegleid ette kirjutav poeetika ning deskriptiivne poeetika, mis kirjeldab olemasolevat ning tuletab sellest seaduspärasusi. On veel immanentne (sisemuses olev/sisule keskenduv) poeetika. 18.Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? Normatiivne poeetika. Käsitleb süstemaatiliselt poeesia probleeme. Käsitleb kolme teemat: luuleteoreetilised mõisted poeisis ja mimesis, tragöödia, eepos. Vahele pikitud märkused komöödiast. 19.Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Tragöödia on kõige kõrgem zanr, eepos. 20.Kuidas ja miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Mimêsis tähendab Aristotelesel loomingulist tegevust, mis taotleb küll sarnasust jäljendusobjektiga, kusjuures viimane reprodutseeritakse nii, nagu ta meie meeltele ilmub, kuid samal ajal on eesmärgiks ka
Renessanss: taaselustati antiikaaja kirjanduszanre (bukoolika, eepika, 16.saj draama) avastused, teaduse areng, käsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine, tõlked, antiigiainelised teosed, arhitektuuris sambad ja kuplid, müüdimotiivid kirjanduses ja kunstis, ooperi algus (Jacopo Peri „Dafne“ 1597) Renessansi draama: draama taasavastamine 15.-16.sajand, püsivate teatrite ehitamine, eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca,Plautus), luuleteoreetilised käsitlusd (Aristotelese, Horatiuse „Luuulekunstist“) vähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles, varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 Romantism(18.saj lõpp-19.saj): uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikkus, avatus, improvisatsioon, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. Sümbolite tähtsus, zanripiiride segunemine, mineviku ja müütide poetiseerimine, huvi folkloori, müüdi olemuse
Vastus; Renessanss: Taaselustati antiikaja kirjanduszanre(bukoolika, eepika; 16. saj. draama) · Avastused, teaduste areng, · Käsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine, · Tõlked, antiigiainelised teosed, · Arhitektuuris sambad ja kuplid, · Müüdimotiivid kirjanduses ja kunstis, · Ooperi algus (Jacopo Peri Dafne, 1597R. draama: Draama taasavastamine 15.-16. saj · Püsivate teatrite ehitamine, · Eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus), ka luuleteoreetilised käsitlused(Aristotelese, Horatiuse ,,Luulekunstist")Vähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles (Aischylos mitte) Varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 BaROKK Väljendas uusi väärtusi, nt allegooria ja metafoorid. Imeotsimine Marinism? Psychological pain of man? Metafüüsika John Donne? Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga. Vastandati näilikku tegelikuga
lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Renessanss: Taaselustati antiikaja kirjanduszanre (bukoolika, eepika; 16. saj. draama) Avastused, teaduste areng K äsikirjade ja kunstiteoste taasleidmine T õlked, antiigiainelised teosed Arhitektuuris sambad ja kuplid M üüdimotiivid kirjanduses ja kunstis Ooperi algus (Jacopo Peri Dafne, 1597 R. draama: Draama taasavastamine 15.16. saj. P üsivate teatrite ehitamine Eelk õige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus) Ka luuleteoreetilised k äsitlused (Aristotelese, Horatiuse ,,Luulekunstist") V ähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles (Aischylos mitte) Varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 Romantism (18.saj lõpp 19.saj) : · uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikus, avatus, improvisatsioon, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. · Sümbolite tähtsus · Zanripiiride segunemine · Mineviku ja müütide poetiseerimine
Renessansi kirjandus: draama Renessansi arhitektid Draama taasavastamine 15.16. Donato saj. Bramante (1444 Püsivate teatrite ehitamine 1514) Eelkõige Rooma draamakirjanike Michelangelo di mõju Lodovico (Seneca, Plautus) Buonarroti Simoni Ka luuleteoreetilised käsitlused (14751564) (Aristotelese, Horatiuse Andrea Palladio ,,Luulekunstist") (15081580) Vähem tähtsad Terentius, Euripides, Renessanss: arhitektuur Sophokles (Aischylos mitte) Rooma Peetri kirik (Bramante, Varaseim teadaolev rahvuskeeles: Michelangelo) 1471 (it) Renessanss: arhitektuur