edendas.) Eesti mütoloogia konstrueerimisele pani aluse k. J. Petersoni tõlge Christfried Gananderi „Mythologia Fennicast”, mis ilmus 1821 tõlkijapoolsete võrdlevate kommentaaridega eesti usundist (Peterson 1822).Petersoni rekonstruktsiooni kirjanduslik potentsiaal oli suur. sellele tuginedes esitas Friedrich Robert Faehlmann aastatel 1840–1852 Õpetatud Eesti seltsis oma eesti muistendid, mis osutusid inspireerivaks ka baltisaksa luuletajaile. 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Baltisaksa luulesse jõudsid motiivid hiiumuistenditest, näiteks Suurest Tõllust, kusjuures mitte üheski baltisaksa luuleteoses polnud tegelaseks Kalevipoeg. Lisaks olid olulised tegelased Koit ja Hämarik, kelle muistendi põhjal valmis erinevaid luuleteoseid, mis sõnastuses väga sarnased olid. Väga palju kasutati
antiikaja suurim raamatukogu, koosnes kahest osast (suurem asus universaalses uurimisasutuses Museionis), kokku üle 700 000 papüüruserulli 84. Kirjelda Kallimachose tegevust poeedi ja filoloogina. Kirjutas palju, säilinud 6 kirjanduslikku hümni (Zeusile, Apollonile, Artemisele, Delosele, Pallase supluskohale, Demeterile), 63 epigrammi ja palju fragmente. Koostas Aleksandria raamatukogu kataloogi ,,Pinakes". Luules eelistas väikevorme. Tekstid on õpetatud ja viimistletud. Mõju Rooma luuletajaile, eelkõige Catullusele ja teistele neoteerikutele. 85. Nimetage ja iseloomustage hellenistlikke eeposeid. Lühieeposed e epüllionid, mis keskendusid ühele müüdile (,,Hekale"). Hellenismiaja ulatuslikem eepos ,,Argonautika", mis jäljendab Homerost, kasutab arhailisi sõnu ja vormeleid. Sisu osas keskendub inimese hingele, kangelaste tunnete kirjeldusele ja analüüsile. 86. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses.
Näitlejaile maksis palka riik. IV sajandil, kui asutati rohkesti teatreid, kasvas ka kutseliste näitlejate arv ning loodi isegi kutseorganisatsioone nn Dionysose meistrite ühinguid. Ateena suured dionüüsiad kestsid kokku kuus päeva, neist kolm viimast olid pühendatud draamaetendustele, toimusid võistlused. Ettevalmistused algasid ligi 10 kuud varem. Võistelda soovivad luuletajad esitasid oma tööd ametnikele, kes esitatavad näidendid välja valisid. Võistlema valitud luuletajaile määrati loosiga esinäitleja ning koreeg. o Võistles kolm poeeti, igal päeval üks, kolm koreegi (finantseerijat) ja kolm protagonisti. 3 o Iga autor esines nelja teosega: kolmest tragöödiast koosneva triloogia ning neile lisanduva ühe saatürdraamaga (kõik 4 kokku moodustasid tetraloogia). Viimase puhul oli koor kostümeeritud saatürideks.
jaotatud temaatiliselt, sisaldas ka biograafilisi andmeid, teoste mahtu ja esimest rida. 84. Milline oli Kallimachose nn esteetiline programm (milline pidi olema luule Kallimachose järgi)? Luules eelistas Kallimachos väikevorme (arvas, et suur raamat on sama, mis suur pahe). Tekstid on lõpetatud ja viimistletud, rõhutatakse ebatavalisi detaile, vähetuntud motiive: kogu Aleksandria luule eripära! Mõju Rooma luuletajaile, eelkõige Catullusele ja teistele neoteoreetikutele. Kõige enam kirjutas ta epigramme, mis olid lihvitud, kokku surutud ja tihti vaimuka puändiga lühikesed pilkeluuletused. 85. Nimetage ja iseloomustage hellenistlikke eeposeid. Hellenismi perioodil said eeposed taas populaarseks. Neis sai oluliseks ka iga üksik episood ja detail. Apollonius Rhodiuse "Argonautika" teos kirjeldab legendi Iasoni ja argonautide retkest kuldvillaku järele
,,Nimistud", 120 papüüruserulli): jaotatud temaatiliselt, sisaldas ka biograafilisi andmeid, teoste mahtu ja esimest rida Luules eelistas väikevorme (mega biblion mega kakon, õieti to mega biblion ison t megal kak `suur raamat on sama, mis suur pahe') Tekstid on õpetatud ja viimistletud, rõhutatakse ebatavalisi detaile, vähetuntud motiive: kogu Aleksandria luule eripära! Mõju Rooma luuletajaile, eelkõige Catullusele ja teistele neoteerikutel 85. Nimetage ja iseloomustage hellenistlikke eeposeid. Apollonios Rhodios - Kallimachose õpilane. Ilukirjanduslik põhiteos: hellenismiaja ulatuslikem eepos Argonautika (4 laulu, 5835 rida), käsitleb argonautide retke ning Iasoni ja Medeia suhet Jäljendab Homerost, kasutab arhailisi sõnu ja vormeleid Sisu osas keskendub inimese hingele, kangelaste tunnet e kirjeldusele ja analüüsile 86
Jäljendamisel on kolm erinevust: millega, mida ja kuidas. Jäljendamine on inimestele lapseeast kaasa sündinud, ja nad erinevad teistest elusolenditest selle poolest, et inimene on kõigist jäljendavaim ning ka oma esimesed õpingud teeb jäljendamise abil.Et jäljendamine on meile loomupäraselt omane nagu ka harmoonia jarütm, siis juba alguses loomu poolest selleks võimekamad, arendades oma võimeid vähehaaval edasi, lõid improvisatsioonilise luule. Luule aga jagunes luuletajaile omaste iseloomude järgi: väärikamad jäljendasid tegevusi, mis olid ilusadf ja omased samasugustele inimestele; tavalisemad halbade tegevusi, luues kõigepealt pilkelaule nagu esimesed hümne ja kiidulaule. Homeros oli luuletajana kõigist üle, sest tema oli ainus, kes peale selle, et luulets 18
annaabi.ee 
