teravalt kokku just siin. Vaevalt Düsseldorfi saabunud unistab Kristjan Raud mujale Münchenisse , Pariisi. Pettunult pöördus Kristjan Raud tagasi kodumaale, kus ta suve jooksul jätkab tööd, vastupidiselt oma unistusele , pliiatsiga. Erinevalt eelmistest kodumaal veedetud õppevaheaegadest, millal ta loomingu peakangelaseks oli inimene, pöörab Kristjan Raud seekord tähelepanu loodusele. Valmiv sari mõjub luulena. Midagi nii omast ja sooja polnud seni meie kunstis maastiku kohta veel keegi öelda suutnud. Sarjast hüüab kodusust, mille loovad intiimsed, väiksed, tihedalt puude varju surutud külakesed, vastupandamatut igatsust, mida sisendavad mereavardus ja kaugustesse kulgevad teerajad. 4)Ta kuulub nende kunstnikude hulka, nagu ta ise ütleb " kes otsib loodust". Loodus äratab mõtted ja tunded nagu lindude karja üles.
kirjandusklassikas levinud vorme ning hoiakuid. Pagulase enesetunnetusel on luules 3 eristuvat avaldusviisi: ·lihtsalt kirjeldada oma seisundit ·end lohutada ·kuulutada vastuhakku Kirjutati igatsusluuletusi, romantilisi mälestuspilte, idüllilisi värsse ja hümne aga ka sõjalaule, tõotus-ja needmissalme, poliitilist satiiri. Keskseks jäi rahvuslik tunnetus. Pagulastundeid on esitatud palju uusromantilise luulena, mis oli jõudnud Eesti kirjandusse sajandi algupoolel. Modernismi mõjud sagenesid pagulasluules 1950. aastate alguses. Teiseks uuemaks suunaks võiks pidadaunustatudvanataasavastamist.VanemastpõlvkonnastlahkusidEestist3 luuleklassikut: G.Suits, M.Under ja H.Visnapuu. I ms eelõhtul sündinud kirjanikud said oma esimesi tekste avaldada Eestis, kuid pidid keskea küpsuseni jõudma välismaal. Need olid Bernard Kangro, K.RistikivijaArnoVihalemm
aastatest Luules humanism Sisemine vabadus kõledas ja kurjas ühiskonnas Viited kirjadusklassikale ja väliseesti kirjandusele Juhtfiguurid: Viivi Luik, Hando Runnel, Kersti Merilaas ja Betti Alver Eksperimenteerimine, nn mainstream’st kõrvale kaldumine Priidu Beier- teadlikult hab värss, punkesteetika, nt „Vastus“ 1986, „Tulikiri“ 1989, „Femme fatale“ 1997 Mati Moguci (Milius)- esitas Beieri luulet enda luulena. Nimi Moguci ühendas Beieri luule ja Miliuse keha, nt „Õrn ja rõve“ 1989 Eesti luule underground 1980ndatel aastatel. Eesti punkluule Punkkultuuri iseloomustus ja olulisus Subkultuurne underground (1980ndad aastad): Terav sotsiaalsus Ebatraditsiooniline keel Kõnekeelsus, roppused Punkluule tõi luulesse: Kõnekeelsus Tekstide jõulisus Ühiskondlik protest
Alk ja S ajal muutus Lesbose saar muusikaliseks keskuseks ( aioolia murre ). Lähtudes kohalikest rahvalauludest, tõid sealsed poeedid kirjandusse palju uusi värsimõõte, mis olid mõeldud soololauliks lüüra saatel. Oluliseks muutusid luule temaatika puhul poeedi isiklikud emotsioonid, hetkemeeleolud, sõbrad jne. Mõtisklused üldisematel teemadel olid tagaplaanil. Neil mõlemal on omad stroofid, mida kasutasid ka hilisemad poeedid. Võib isel nende mõlema luulet sõpruskonnas tekkinud luulena. Seejuures oli tegemist erinevate sõpruskondadega, ehkki nad ühes kohas elasid. Alk oli aristokraatliku päritolu, võttis aktiivselt osa türannide vastu võitlemisest ja kutsub siis oma luules üles türannide vastu võitlema ning pilkab neid. ( nt pilkas türann Pitakost, kes oli 1 seitsmest targast ja viis Mütileenes läbi samasuguseid reforme nagu Solon Ateenas ) Iseloomulik Alk luulele on see, et ta väljendab ebakindlust homses päevas. Kirjeldab polist kui laeva, mida tuuled
Tähenduste konflikt luuletuse pealkirjas ,,Viies tagavararatas" viies ratas on üleliigne, tagavararatas on midagi, mida on hästi vaja. Aare Pilve eristab Kruusast ja Krullist eristab: 1. Selgemalt filosoofilisema hoiakuga (mõtlemine luule vormis). 2. Tavalisem ignoreerida zanripiire luulekogudes. Vahel on võimatu öelda, kas see on luule, proosa vms. ,,Üle" (1996) esimene kogu. Viimane kogu ,,Kui vihma sajab" (2017) iseendale kirjutatud. Mõjub rohkem luulena, kui varasemad. Pole võitluslik poliitiline luule, vaid mõtlemine poliitiliste teemade üle. Mart Kangur tuli kirjandusse hiljem. ,,Liivini lahti" (2017) eestikeelse sõna läbi proovimine ja katsetamine. Ilmunud kokku 3 luuleraamatut. Luuletus kogust ,,Kuldne põli": Alguse relativiseerimine või selle suhtelisuse välja toomine. Algus võib olla ka igal pool mujal. Sõnaline lausumine on mingil moel tinglik kust me alustamine: mis sõna või märkidega. Viitamine Kafkale jne.
70ndate lõpul enam ei tundu. Uusromaniline peatee on ikka siis peatee. On ootuspärane, et on võimalik rääkida humanistliku ja rahvusliku hoiaku uuest tulemisest. Luulekeel muutus staatilisemaks. Looduslähedased teemad aktualiseerusid – sellega ei saa ka absolutiseerima midagi hakata. Toimub teravam pooldumine. Ühelt poolt on tugev tagasi juurte juurde ideoloogia, teisalt hakkab välja kujunema linna hoiak. Eriti tähtis on see, et lauluteksti hakatakse luulena paremini aktsepteerima. Varem tundus, et laulutekst on midagi tühisemat ja tõeline luule on ikka kirjalik luule. Kõvad roppused tulevad luulesse, kuid nad ei pääse trükki ja jäävad kuhugi käsikirjadesse ja suulistesse vormidesse ringlema. Ametlikult on luules mitmed varasemad autorid aga eriti selgelt ja kiirelt jõuavad kohale Doris Kareva (s. 1958) ja Ene Mihkelson. Kareva ja Vallisoo puhul torkab silma, et nad tulevad väga klassikalises stiilis
annaabi.ee 
