näkku Sa süljanud. Vere torm rebis raamatulehti ööl, mil viibisin Sinu pool. Tema jõhkruses kaheks tehti vaimuühtsuse ülikool. Minu jaoks on pealkiri "Mandragora" midagi väga maagilist. See on ravimtaim, aga rikkaliku ja kindla taustaga. Kareva luuletused panevad mõtisklema ning need on väga hingelised, sellepärast sobib see nimi ideaalselt. Nimi Mandragora on väga salapärane. Kõik luuletused on väga sisukad ja mõttelised. See luuletus ei sobi stiilit ega mõttelt sellesse luulekogusse. Minule jäi see luuletus arusaamatuks. See on humoorikas, aga luulekogu on pigem tõsine. Ristsugutis, ruutjuur ja renomee, ma teiele Werneris teen välja tee. Nii külm on täna, hinges tuiskab lund, murdarvuga mu rott on paaritund. Ma olen sind armastanud. Ma olen Su hüljanud ühe silbi pärast, mis vaikuse näkku Sa süljanud. Vere torm rebis raamatulehti ööl, mil viibisin Sinu pool. Tema jõhkruses kaheks tehti vaimuühtsuse ülikool.
milles Underit süüdistati liiga lääge lembeluule kirjutamises. Kogu lugu lõppes Underi ja Adsoni lahkumisega ,,Siurust". Luuletaja kuulus ka kunstirühmitusse ,,Tarapita" ja oli üks selle asutajatest. Artur Adanson hakkas korjama 1913.aastal Marie Underi luuletusi kokku ning 1917.aastal ilmus Underi esikkogu ,,Sonetid", sellesse luulekogusse on kogutud Underi teoseid aastatel 1912-1917. Ühed tähtsamad ja kuulsamad kogud Underilt on ,,Hääl varjust", mis eritleb ühiskondlikke vahekordi ja on ilmunud aastal 1927. Luulekogu ,,Rõõm ühest ilusast päevast" sisaldab looduslüürikat ja on ilmunud aasta peale eelneva luulekogu ilmumist. Kolmandaks tooks välja luulekogu ,,Õnnevarjutus", see on kõrgetasemeline balladikogumik ja ilmunud aastal 1929. Kogu luuletaja loomingu võtab kokku valikkogu ,,Mu süda laulab", mis ilmus 1981
Omapäraste, sügavalt tundeküllaste ballaadide tõttu kujunes värsikogumik ,,Hallid laulud" Enno loomingu kõrgpunktiks . ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö" (1920) sisaldavad luuletusi aastasit 1916-1918, mida on mõjutanud stagnatsioon. Need kogud kõnelevad paigalseisust ning isegi tagasiminekust. Vaadeldavas kogus on Enno pannud suuremat rõhku riimile ja stroofi mitmekülgsusele, kasutab sageli sonetivormi, kuid kahjuks need suurendavad sõnastuse kuivust. Luulekogusse ,,Kadunud kodu" sisaldab endas ka sotsiaalse suunaga luuletust ,,Tikk, takk! ...", milles väljendub kaastunne sõja ohvritele. Enno elujõulisema luulepärandi moodustavad lastelaulud, millest esimesed avaldati juba 1902. aastal J. Bergmanni toimetatud ,,Lastelehes". Lapsepõlves vanaemalt kuuldud rahvalaulud juhatasid Ennole kätte tee laste hinge. Nõnda ilmusid valmikud ,,Lastelehes" (1902 -1906) ja ,,Laste Rõõmus" (1907) esimesest marjuleminekust,
tema hing ja vaim, seesugune on ka ta luule. Kadunud kodu, Valge öö (1920) ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö" (1920) sisaldavad luuletusi aastaist 1916 1918, mida on mõjutanud stagnatsioon. Need kogud kõnelevad paigalseisust ning isegi tagasiminekust. Vaadeldavas kogus on Enno pannud suuremat rõhku riimile ja stroofi mitmekülgsusele, kasutab sageli sonetivormi, kuid kahjuks need suurendavad sõnastuse kuivust. Luulekogusse ,,Kadunud kodu" sisaldab endas ka sotsiaalse suunaga luuletust ,,Tikk, takk! ...", milles väljendub kaastunne sõja ohvritele. Ära küsi(1920) Ära küsi, kus ma käisin; ära päri, kust ma tulin; käik ei olnud oma käia; tulek polnud oma tulla: takistusi oli tuhat,
ühtsemaid ja ühetoonilisemaid üldse, kus valitseb eleegiline eneseväljendus, rusutus ja surutis paisuvad kohati lausa leinalisuseks. Suure osa sellest kogust võib lugeda üldistava tähenduseta enesehaletsuse hulka. Valuliste eneseanalüüside tõukejõuks on elu bioloogilise kulu, hääbuvuse ja kaduvuse paratamatu äkktunnetamine, tingituna ka asjaolust, et Mats Traadil oli tulnud kaua võidelda raske haigusega. Siit ka luulekogusse kantud korduv pöördumine lapsepõlve poole ja minek mälestustesse. 1976.a. ilmunud “Harala elulood” on Mats Traadi luuleloomingus väga erilisel kohal. Samanimeline tsükkel ilmus juba tema esikkogus, ent “Perioodika” vahendusel lisandus uusi luuletusi, nii et kogumiku piirdaatumiks sai aasta 1973. See koosneb 55-st epitaafist, igaüks neist esitab kokkuvõtte ühest inimelust. Neid saatuselt erinevaid inimesi ühendab aegruum – XX sajandi keskpaik ja Harala küla. Proosa ja luule
seltsimeeste eest. Vähesed teadsid, et nendesse väliselt lõbusatesse päevadesse kuulusid püsivad vaimsed harrastused: lugemine, pingsad mõtisklused, loomisrõõmud ja - valud. Ta ei kirjutanud tol ajal küll midagi erilist, kuid kavandas hilisemaid teoseid. Lermontov hakkas luuletusi kirjutama 14-aastaselt ja 1830. aastate keskpaiku oli ta juba ligikaudu 300 luuletuse, mitme poeemi ja draama autor. Oma loomingusse suhtus ta aga erakordse rangusega. Näiteks ainsasse luulekogusse, mis Lermontovi eluajal avaldati (1840), pani ta kõigest 28 luuletust. Alles 1837. aasta paiku näis talle, et ta on küps kirjandusse astuma. On üsna iseloomulik, et ta otsustas oma esimese luuletuse avaldada just Puskini ajakirjas "Sovremennik". Lermontov oli Puskinit austanud juba lapsepõlvest peale ja seda rangemini tabas teda teade Puskini ootamatust surmast. Selle traagilise sõnumi ajal kirjutaski Lermontov luuletuse "Poeedi surm".
matnawi. Riimiskeemiks aa bb cc dd. Kogu uus pärsia eepiline kirjandus on sellises paarisriimis. Araabia kirjandusest võeti üle ka gazal, mis arendati välja eriti kauniks lüüriliseks vormiks. See koosnes 1015 bayt'ist, skeem oli monoriimne. Neljas vorm oli nelikvärss e ruba'i üks luuletus koosnes kahest värsist, mis koosnesid kahest bayt'ist. Riimiskeem oli aa ba või aa aa. Neid kirjutasid kõik haritlased, sh Ibn Sina. Luuletused koguti kokku divan'isse e luulekogusse. See algas tavaliselt autori loodud qasida'dega, siis gazal'id ja siis lühemad vormid, sh qit'a e lõigend/lõik. Klassikaline pärsia kirjandus jagunes kaheks suureks ja väikseks klassikaks. U 8000 autoril oli oma diivan. Tuntumad kuuluvad suure klassika hulka. Veel on nn regionaalklassika autorid, kes on tuntud vaid oma kodukohas. Iraani luule vanim klassik on Rudaki (s 940), kelle ,,Luulepudemed" on tõlgitud eesti keelde. Tema luulest on säilinud vaid fragmendid
Heiti Talvik debüteeris poeedina 1924. aastal Looming: Luule on väljenduselt kindlavormiline, lakooniline ja tabav. Varasem looming helgem ja romantiline, ,,Simmanil" I luulekogu ,,Palavik" 1934 oli minakeskne, ekpressionim, nägemused.Keskendub kehalisele närbumisele ning hingelisele kaosele. Näiteks luuletused ,,Üle haudade", ,,Oli sügis", ,,Elav laip" (eeskuju prantuse sümbolistist Podleer), ,,Pohmeduslikke mõlgutusi". II luulekogu ,,Kohtupäev" 1937 oli ajakriitiline. Luulekogusse tuleb välismaailm, vaimsus, kultuuriväärtus, fasismi taunimine. Näiteks luuletused ,,Poeet", ,,Jõuluöö", ,,Haige", ,,Surmatants" (II MS ajendatud). Veel ta kirjutas eleegiaid (kurb laul), nt ,,Sügise laul". 1934 kirjutas ta ,,Dies Irae" (vihapäev), mis koosneb 12 osast, luuletsükkel, fasismi vastane ja ühiskondlik, nt. ,,Jumalate hämaras". ,,Pihtimus killad", ,,Lauliku hommik", ,,Haige". Tema luule keskendub vaimuinimese tõeotsingutele ja heitlusele ahitava ümbrusega. Luuletajana