ning ,,Turg" esimene on suvitusromaan, mida kannab kahe järsult erineva mentaliteedi- robustse, primitiivselt praktilise ellusuhtumise ning romantiliselt pinnatu, boheemlasliku elukäsituse satiiriliselt toonitatud vastandamine. Autorisuhtumine nii ühe kui ka teise eluhoiaku kandjatesse on varjamatult kriitiline. ,,Turg" on kirjutatud ja esimest korda ilmunud 1937. aastal. Autori katse jutustada elust nähtud materjali põhjal ühe noore luuleande karjäärist kodanlikus Eestis sai tol ajal järsult erinevate hinangute osaliseks. Konjunktuurile orienteeruv luuletaja mugandab ennast kehtivatele turunõuetele ning tema isiksuse kui ka loomingu mandumine on paratamatu. Raua novellistivõimekust kinnitab kogumik ,,Õhtused kajad" (Tartu 1936), kus kerkib esile kirjaniku üks meelisteemasid- unistuse ja tegelikkuse vastuolu. 1936 avaldas Raud ka dramatiseeringu "Kirves ja Kuu", kus domineerib väline situatsioonikoomika.
marmosbasseini ääres. Teistes basseinides nad suplesid ja sulistasid eunuhhide järelvalve all. · Pärast päikeseloojangut ja enne päikesetõusu oli naistel keelatud viibida väljaspool oma ruume. · Naiste kõige levinum tegevus haaremis oli luuletuste sepitsemine. Nad olid maailmast ära lõigatud ning avasid oma hinge luule kaudu. Aineks oli muidugi isiklik tragöödia,kannatused,vastamata armastus. · Paljud naised andsid oma luuleande edasi poegadele. · Enne palvusi tuli naistel end pesta- loputada üle nägu,käed,jalad,käsivarred kni õlgadeni. · Serailis oli ka üks suur loomaaed. · Lilled ja linnud andsid ainet paljudele muinasjuttudele. Kõikidest lindudest hinnatuimad olid ööbikud. · Oopiumi kasutati meditsiinis. · Uusaastapäeval- pärsia kalendri järgi algas uus aasta kevadisel pööripäeval. Riided ja ehted.
õpikute kirjutamisega. Kirjastused ,,Noor Eesti", ,,Loodus". 1927. looduse romaanivõistlus. Domineeris proosakirjandus. Luulet oli vähem. Kirjutati näidendeid (H. Raudsepp) 6) Marie Underi elu ja looming Marie Under 1883-1980. Sündis Tallinnas. 4- aastaselt pandi õppima väikelaste kooli, edasi õppis saksatütarlaste erakoolis(1895-1900). Kirjutas esimesed luuletused saksa keeles. 1901. läks tööle ,,Tallinna Teataja" toimetusse. Kohtub Laikmaa ja Vildega. Laikmaa avastab ta luuleande ja õhtutab teda jätkama. 1902 abiellub Hackeriga. Lähevad elama Venemaale. 1906 tulevad tagasi Eestisse. 1917 liitub ,,Siuruga". Tutvub Adsoniga, kellega ta 1924 abiellub. 1933 asuvad elama Nõmmele. Under tegeleb vabakutselise luuletajana ja tõlkijana. Emigreerub 1944 septembris Rootsi. 1945-1953 töötas Dvottinghami muuseumis arhiivitöötajana. Suri 1980, maeti Stockholmi metsakalmistule. Underi looming jaguneb kolme perioodi. a) Siuru - 1917 esikkogu ,,Sonetid", 1918
teed. Kas mäletatakse Liivi Villut, kes loeb raamatuid ja põgeneb oma sünnipaigast Kukulinnast: ,,Linn, kust ma põgenesin, see on hall majadekobar, maha jäetud lageda maastiku servale..."? Ei, ei, see pole enam Liiv, see on juba Õnnepalu, aga temagi nimetu kangelane on üks Villudest, kelle kasvatab üles ängistava vaestemoraaliga vanaema. Mõlemal Villul on oma valge ihaldatud mõis, mida kutsutakse hiljem Euroopaks, mõlemad saavad oma luuleande eest mõisapajuki, mida kutsutakse hiljem eurostipiks. Ja ikkagi saavad õilsad metslased (,,kui seda metsa ees ei oleks!") oma mõisas ehk Euroopas viimaks ka peksa ning lõpetavad seal, kus nad kord alustasid, suure vee piiril, Peipsi või Seine'i ääres, ükspuha, sest nagu ütleb Liiv, ,,ei ole silda, mis kuristikust üle teisele kaldale viiks". Ma usun, et Liivi lüüriline proosa kandis omal ajal umbes sama sõnumit mis Õnnepalu sada aastat hiljem
Mõrvad ja mürgitamised olid seal tavalised Igapäevaelu sultani haaremis *paljud haaremi naised ei omandanud kunagi oma vangistajate keelt *naine, kes on kord juba asunud läbi Õndsuse Väravate haaremisse, sealt enam kunagi ei naase *palee aiad olid imekaunid. Palee aed oli koht , kus naised võisid meelt lahutada *odaliskid mängisid palju, enamus nende mängudest tunduvad meile lihtsad ja lapsikud *naiste levinum tegevus haaremis oli luuletuste kirjutamine *paljud naised andsid luuleande oma poegadele. Võib-olla just sellega on seletatav tõik,et 34st elanud sultanist on tervelt 11 üsna nimekad luletajad *enne palvusi tuli naistel end pesta loputada üle nägu , käed, käsivarred kuni õlgadeni *palvetamine oli ühtlasi ka kehaline harjutus : palve puhastas hinge aga aitas ühtlasi füüsilist vormi hoida *serailis oli üsna suur loomaaed. Sultanid kinkisid tihti oma naistele ja odaliskidele have toonekurgi, eksootilisi linde ja gaselle.
eunuhhide järelvalve all. Murat III vahtis neide läbi arabeskvõre ning tihti mõtles ta nende jaoks uusi mänge välja. Ilmselt oli sellisel haiglasel uudishimul erootiliste vaatepiltide vastu ka oma stimuleeriv osa, kuna Murat III sigitas tervelt sada ja kolm last. Naiste kõige levinum tegevus haaremis oli luuletuste sepitsemine. Nad olid maailmast ära lõigatud, üksluine ja sündmustevaene elu õhutas neid avama oma hinge luule kaudu. Paljud naised andsid oma luuleande edasi poegadele. Riided ja ehted Läbi sajandite on haarem olnud otsekui suurejooneline lavastus, kus tegelased kannavad hiilgavaid kostüüme. Riiete värvi ja lõike järgi alustades peakattest ja lõpetades jalanõudega pidi olema võimalik kohe öelda, millisel ametikohal keegi õukonnas oli või milline oli tema auaste. Iga tseremoonia oli teretulnud võimalus hiilata maailma toredaimate rõivastega. Sultan ei näinud naist iialgi kaht korda ühes ja samas kleidis
annaabi.ee 
