Botaanilises mõttes ei ole tegu mitte pähkliga, vaid luuviljaga. Kookospähkli kesta kutsutakse kookoseks.Pärast kookospähklite koristamist raiutakse luuvilja pealt kiudkiht ära. Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist puhastatud luuvilja, siis ongi nad hakanud seda kookospähkliks nimetama. Kookospähklid lüüakse pooleks ja pannakse päikese kätte kuivama. Mõne aja pärast tõmbub kõvaks kuivanud toitekude luukesta küljest lahti ja see on siis kopra. Igalt palmilt saadakse 5 kuni 30 kg koprat. Koprat kogutakse ja saadetakse maailmaturule, sellest pressitakse väärtuslikku taimeõli ning pressimisjäätmed on loomadele tunnustatud jõusöödaks.Kuigi kookospähkli viljaliha sisaldab vähem rasva kui teiste kuivade pähklite oma (mandlid, maapähklid), peetakse seda ikkagi kõrge küllastunud rasvade sisaldusega viljaks. Samuti sisaldab kookospähkli viljaliha vähem suhkrut, kui teiste
eralduvat higi, soolad ja lõhnad. Villpeakiule tuleb täiteaineks lisada 50% lambavilla, siidi või puuvilla. Valmistatakse turbavillast kraasvatti tekkide, patjade ja vattrõivaste täiteks, kangaid ja ka vilti, millest tehakse viltveste ja kübaraid. Kookoskiud Kookospalmi vili (kookospähkel) on suur, 2,5 kg raskune üheseemneline luuvili, mis on veest kergem. Vilja luukesta ümbritseb kiudkest. Kiudkestast saab kookoskiudu ehk koiiri. Kiud on punakad kuni pruunid 15 – 30 cm pikad. Elastsed, väga hallituskindlad, ei karda niiskust ega kõdune. Viljad korjatakse küpselt, kohe eemaldatakse koored. Kiud saadakse koorelt kätte neid merevees leotades. Puuvilla ajalugu Puuvilla hakkasid kultuurtaimena kasvatama Induse oru asukad 5.–4. aastatuhandel eKr
Botaanilises mõttes ei ole tegu mitte pähkliga, vaid luuviljaga. Kookospähkli kesta kutsutakse kookoseks.Pärast kookospähklite koristamist raiutakse luuvilja pealt kiudkiht ära. Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist puhastatud luuvilja, siis ongi nad hakanud seda kookospähkliks nimetama. Kookospähklid lüüakse pooleks ja pannakse päikese kätte kuivama. Mõne aja pärast tõmbub kõvaks kuivanud toitekude luukesta küljest lahti ja see on siis kopra. Igalt palmilt saadakse 5 kuni 30 kg koprat. Koprat kogutakse ja saadetakse maailmaturule, sellest pressitakse väärtuslikku taimeõli ning pressimisjäätmed on loomadele tunnustatud jõusöödaks.Kuigi kookospähkli viljaliha sisaldab vähem rasva kui teiste kuivade pähklite oma (mandlid, maapähklid), peetakse seda ikkagi kõrge küllastunud rasvade sisaldusega viljaks. Samuti sisaldab kookospähkli
koristamist raiutakse luuvilja pealt kiudkiht ära. Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist puhastatud luuvilja, siis ongi nad hakanud seda kookospähkliks nimetama. Kookospähklid lüüakse pooleks ja pannakse päikese kätte kuivama. Mõne aja pärast tõmbub kõvaks kuivanud toitekude luukesta küljest lahti ja see on siis kopra. Igalt palmilt saadakse 5 kuni 30 kg koprat Kookospähkli viljaliha sisaldab vähem suhkrut, kui teiste puuviljade oma (banaan, õun), kuid on rikas raua ja fosfori sisalduse poolest. Ühe kookospähkli toitekiht sisaldab 25 grammi küllastamata rasvhappeid, A ja Bgrupi vitamiine ja seedimist soodustavaid fermente. Kookoseõli tarvitamine toiduks parandab seedimist ja pärsib halbade bakterite paljunemist
Botaanilises mõttes ei ole tegu mitte pähkliga, vaid luuviljaga. Kookospähkli kesta kutsutakse kookoseks. Pärast kookospähklite koristamist raiutakse luuvilja pealt kiudkiht ära. Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist puhastatud luuvilja, siis ongi nad hakanud seda kookospähkliks nimetama. Kookospähklid lüüakse pooleks ja pannakse päikese kätte kuivama. Mõne aja pärast tõmbub kõvaks kuivanud toitekude luukesta küljest lahti ja see on siis kopra. Igalt palmilt saadakse 5 kuni 30 kg koprat Kookospähkli viljaliha sisaldab vähem suhkrut, kui teiste puuviljade oma (banaan, õun), kuid on rikas raua ja fosfori sisalduse poolest. Ühe kookospähkli toitekiht sisaldab 25 grammi küllastamata rasvhappeid, A- ja B-grupi vitamiine ja seedimist soodustavaid fermente. Kookoseõli tarvitamine toiduks parandab seedimist ja pärsib halbade bakterite paljunemist seedetraktis.
Botaanilises mõttes ei ole tegu mitte pähkliga, vaid luuviljaga. Kookospähkli kesta kutsutakse kookoseks. Pärast kookospähklite koristamist raiutakse luuvilja pealt kiudkiht ära. Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist puhastatud luuvilja, siis ongi nad hakanud seda kookospähkliks nimetama. Kookospähklid lüüakse pooleks ja pannakse päikese kätte kuivama. Mõne aja pärast tõmbub kõvaks kuivanud toitekude luukesta küljest lahti ja see on siis kopra. Igalt palmilt saadakse 5 kuni 30 kg koprat. Koprat kogutakse ja saadetakse maailmaturule, sellest pressitakse väärtuslikku taimeõli ning pressimisjäätmed on loomadele tunnustatud jõusöödaks. Kuigi kookospähkli viljaliha sisaldab vähem rasva kui teiste kuivade pähklite oma (mandlid, maapähklid), peetakse seda ikkagi kõrge küllastunud rasvade sisaldusega viljaks. Samuti sisaldab
Noori palmilehti hakitakse ja süüakse tervistava salatina - nn palmikapsas. Noored palmilehed on väga mahlakad ja neist erituv neste ravib silmapõletikke ja haavandtõbesid. Noorelt äralõigatud õisikuvarre tüükast voolab palmimahla, mida juuakse värskelt või kääritatakse palmiveiniks. Kookospalmi koor on väärt küttematerjal, sest kuiv koor võtab kergesti tuld. Kookospähklid on meelepäraseks toiduks simpansidele ja gorilladele. Ahvid purustavad tugeva luukesta kiviga ja ning tugevate lõualuude ja hammaste abiga tühjendavad mõlemad viljapooled. Parandab seedimist Kookospalmi mahlast tehtud leotisega saab ravida mitmesuguseid haavu ja põletusi. Käärinud kookospiimast valmistatakse veine, likööre ja kookosäädikat, mis on mahedam kui õuna- või tavaline söögiäädikas. Riivitud kookoshelvestega võib kaunistada kooke ja lisada neid sokolaadile. Supilusikatäis kookoshelbeid päevas on võrreldav lusikatäie mee toiteväärtusega
. Puu otsas kaitseb kookospähkleid kiuline veekindel kest (perikarp), mis on 5-15 cm paks. Kiuline kest eemaldatakse kohe peale koristamist. Selle kiulise kesta all on 0,5 cm paksune väga kõva õhuke pruunikas luukest, mis tuleb lõhkuda, et kätte saada viljaliha (pähkel), mis kinnitub koore siseküljele. Vilja tipuosas on kolm iseloomulikku süvendit ehk iduauku, millest kaks on kinnikasvanud ja üks kaetud õhukese kestaga, kust idu seemnest välja kasvab. Luukesta all on 1 cm paksune punakaspruun toitekiht. Valget viljaliha kutsutakse kopraks. Vilja keskel olev õõnsus on täidetud magusa, värskendava ja sirava valge vedelikuga. Seda tuntakse kui kookospähkli vett, mitte segamini ajada kookospiimaga, mis saadakse viljaliha purustamisel. Kõige enam on kookospähklivett 6-7 kuu vanustes pähklites. Valgurikas kookospähklivesi muutub pähkli küpsedes elevandiluuvärvi viljalihaks. Kookospähkli söödavad osad on
hiigelsuurest 4-6 m pikkusest sulgjast lehest koosnev lehvik. Ühe puu kohta tuleb kuni 60 lapsepea suurust, s.o kuni 2,5 kg kaaluvat luuvilja kookospähklit. Luuvili koosneb mitmest kihist, neist kõige pealmine on rohekas või hekepruun, nahkjas ja veekindel koor, mis kohe pärast koristamist eemaldatakse. Sellele järgneb 4-6 cm paksune, tugev, kuiva vammi taoline kiudkest. Järgneb 0,5 cm paksune väga kõva luukest, mis on vähemal või suuremal määral kolmnurga kujuline. Luukesta all on õrn 1 cm paksune punakaspruun seemne toitekiht. Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse. Lõige enam on kookospiima 6-7 kuu vanustes pähklites. Hilisemal pähkli küpsemisel vedelik tahkestub valgeks viljalihaks. See omandab aga kahjuks seebimaitse ja muutub seetõttu söömiskõlbmatuks. Kookospiim on meeldiva hapukasmagusa maitsega, viljaliha aga meenutab pähklit. Müügile tulevatel
annaabi.ee 
