Australopiteekus Liigid • Austrolopithecus anamensis • A. afarensis • A. africanus • A. aethopicus • A. boisei • A. robustus Areng • Siredad- väiksemad (1,2-1,5m), peenemad luud, väiksemad hambad • Robustsed- massiivsed luud, suured hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks (vintskest taimtoidust toitusid) Australopiteek e lõunaahv • Elasid u 4-2 miljonit aastat tagasi • 1975.a leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab, et elati grupina Iseloomustab • Australopiteekuse ajumaht on umbes 35% nüüdisaegse inimese omast • Pikkus: 1,2-1,4m • Mitmekesine toit, mis soodustas aju arengut • Ei osanud rääkida • Ei osanud tööriistasid teha
riistade abil Looduslike esemete kasutamine tehnoloogia Individuaalne Laps sünnib väga alaarenenuna, eluiga Laps sündides arenenum ja areneb edasi areng pikem kiiremini, eluiga lühem 11. Siredad australopiteegid- väiksemad (1,2-1.5m), peenemad luud, väiksemad hambad, varasemad. Edasist evolutsiooni seostatakse siredatega. Robustsed- hilisemad, massiivsemad luud, suuremad hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks. 12. Osav inimene kivitöötlemise oskus, varasemast suurem koljumaht(550-680 cm3) Püstine inimene- suurem koljumaht(800-950 cm3), kivitööriistad paremini töödeldud, rändasid esimesena Aafrikast välja. 13. Neandertaallane- arenes Euroopas, jässaka kehaga, tugeva lihastikuga, kohastunud karmide jääaja tingimustele, kõrvalharu 14. Neoteemia- seisneb arengu aeglustumises ja osalises pidurdumises.
Vaheastmeks inimahvide ja inimeste vahel oli australopiteek. Nende uurimise juures oli üks takistus, et seda ei võetud tõsiselt, sest kolju Piltdownist (amatöör-arheoloog Charles Dawsoni leid 1912) peeti hoopis vaheastmeks. Koju ülaosa sarnanes inimesega, alakolju aga inimahviga. Piltdowni inimene (Eoanthropus dawson) kuulutati 1953. aastal võltsinguks. Australopithecus Lucy (3,2 miljonit aastat). Leiti Etioopiast 1974. aastal. Laetol – Australopithecus boisei – peas on luuhari. 20. sajandi kõige tähtsamate uurijate uurimispaik, tegutsesid Olduvai mäekuru – perekond Leakey (Louis ja Mary). 1931. aastal. Homo habilis (osav inimene). Homo habilise esimesed luud leidsid Louis ja Mary Leakey`id 1964. aastal Olduvai mäekurust. Tänapäeval eristatakse: homo habilis ja homo rudolfensis (2,6 – 1,6 miljonit aastat). Eoliidid Vanimad tööriistad 3,3 miljonit aastat vanad! Etioopiast Dikika piirkonnast luud, millel peal lõikejäljed (ca 3,3-3,4 miljoni aasta vanused)
savannis, liikumiskiirus väheneb, 2. Kõige nõrgem külg, kõht on nüüd avatud rünnakule, Positiivne: 1. Näevad kaugemale, 2. Kasutab käsi muude asjade tegemiseks (abivahendid, lapsed) · Mõned nooremad Australopithecused olid juba lihatoidulised, nad jälgisid kiskjaid ning kui tal kõht täis, hirmutasid eemale ja võtsid saagi endale. Australopithecused vaid Aafrikas. Australopithecus boisei (nüüd Paranthropus boisei) pealael luuhari HOMO HABILIS kasutas teatud määral tööriistu, eesti keeles osavinimene, samuti ainult Aafrikas. Kõige rohkem leide on avastatud Olduvai mäekurust, millega on tegelenud perekond Leakey (al 1931. a). Olulisemad leiud pärinevad 1960ndate algusest eoliidid/chopper ehk veerekivitööriist (ühest küljest killud ära löödud, kivi terav) Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) HOMO ERECTUS a) arenes välja Australopithecus africanusest elas 200-300 000 a ja suri välja,
Inimene sarnaneb inimahvidega: käitumine, ehitus, füsioloogia, sigimine, haigused + sarnane kromosoomistik ja geenid.Esimesteks inimlasteks olid austrolapiteegid. Keha ja luustik on australopiteekidel inimlaadsete tunnustega, kuid erinevused esinevad lõualuude lühenemisel koos kihvade taandarenguga ja püstikäimise kujunemises.Australopiteekide evolutsioon lahknes kahte suunda: 1) Siredad (väiksemad, peenemad luud ja väiksemad hambad). 2) Robustsed (massiivsed luud, suured hambad, luuhari koljulael tugevate mälumislihaste kinnitamiseks. Esimeseks inimeseks kuulutati osav inimene ehk homo habilis, sest neil oli kivitöötamise oskus. Arvatakse, et püstisest inimesest arenes Euroopas naendertali inimene (jässaka keha, tugeva lihastikuga, suure ajukoljuga).Nüüdisinimese esimene populatsioon ehk arukas inimene (homo sapiens): ümar kolju, kõrge laup, nõrgad kulmumõikad, arenenud lõuats, väikesed hambad).
Üpris palju luid on leitud Lucy'lt (kokku 47) ja seetõttu peetakse seda rekonstruktsiooni väga heaks. Nad olid suhteliselt lühikesed, 1,20 m või natuke rohkem. Oluline erinevus: australopiteegid kõndisid kahel jalal. Selle kohta on olemas ka arheoloogilised tõendid, jäljed, 3,6 milj aasta vanused (vulkaani tuhk+vesi+2austraalopiteeki+päike= igavesed jäljed). Australopithecus boisei tal on keset pealage luuhari, n-ö punkari eelkäia. Antropoloogid arvavad, et selle külge võisid kinnituda võimsad lõualihased, nii et see võiks loomi ka maha murda. Australopithecused kõndisid kahel jalal ja nad olla välja rännanud juba metsast, elasid savannides. Liikusid ka aeglaselt, üks variant, miks nad püsti seisid, on see, et savannis on kõrge rohi ja et näha, pead olema kõrgem. Kõige vähem kaitstud on in (ja loom ka) kõhu poolt. Ohustatud olid väikesed lapsed,
luid ja tehti päris korralik rekonstruktsioon. Lucy on 3,2m aastat vana. Laetolis leiti 3,6m aastat vanad australopithecuse jalajäljed. Seal lähedal oli vulkaan olnud ja purskanud. Tuhk läks maha, tuli vihm tekkis tuhaplöga. Kaks australopithecust jalutasid ja nende jalajäljed kivistusid sellesse plögasse. Oluline lüli, sest selle järgi on kindel, et nad kõndisid kindlasti kahel jalal; olid esimesed kes tegutsesid savannis. Australopithecus boisei kolju peal oli luuhari. Selle kohta oli teooria, et selle luuharja külge kinnitusid võimsad lõualuu lihased. Australopithecused olid esimesed, kes hakkasid kasutama ka lihatoitu. Tööriistade tegemiseks pidi kahel jalal kõndima, nii et esijäsemed olid vabad. Miks hakkas australopithecus kahel jalal kõndima? Savannis oli kõrge hein ja püsti seistes näeb kaugemale ja seda kus kiskjad on. Kahel jalal olles on kõht avatud kiskjatele, neljal jalal olles on kõht peidus.
annaabi.ee 
