UUSAEG 1500- 1918 Anna-Maria Aaso 2017 Tartu kunstikool Teemad ajajoon+ Suured maadeavastused+ Prantsusmaa+ Inglismaa+- Eesti- Inglise kodusõda Prantsuse Septembrirevo- revolutsioon lutsioon Pariisis Uusaja algus põhjasõda Viini kongress U 1500 1642- 1700- 1789 1814- 1870 1918 1605 60 21 1688 1756- 15 1813 1618- 1914 48 63
Impeeriumite nagu Venemaa ja Austria-Ungari lagunemine andis väikerahvastele ajaloolise võimalus iseseisvumiseks. Vene tsaaririigi kokkuvarisemine avas tee Poola, Leedu, Eesti, Läti ja soome iseseisvumisele. 16.VENE REVOLUTSIOON (õpiku II osast lk 90-93) Miks kujunes Venemaal sisepoliitiline kriis, milles see seisnes, sündmused 1917.a.: tsaarivalit-suse kukutamine (Veebruarirevolutsioon), Ajutine Valitsus ja selle tegevus, bolsevistlik revo-lutsioon (Oktoobripööre) ja selle tagajärjed, Nikolai II ja Vladimir Uljanov- Lenini roll 1917. a. sündmustes. Venemaal kujunes sisepoliitiline kriis, sest ühiskonnas kasvas üldine usaldamatus tsaariperekonna ja valitsuse vastu, kodanlus muutus rahutumaks, maailmasõja rinnetel saatis ebaedu, hukatavalt mõjus keisrivõimu autoriteedile Rasputini mõjukus õukonnas ja otsene sekkumine riigiasjadesse. 1917.aasta veebruaris ( vana kalendri järgi) toimus
Algas desarmeenimine. Ameerika Ühendriikide majanduslik seisund ja poliitiline mõjukus maailmas muutus eriti tugevaks. Uue jõuna tuli rahvuslikule areenile Nõukogude Venemaa. Austria- Ungari rusudest kasvasid välja Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. 16.VENE REVOLUTSIOON Miks kujunes Venemaal sisepoliitiline kriis, milles see seisnes, sündmused 1917.a.: tsaarivalit-suse kukutamine (Veebruarirevolutsioon), Ajutine Valitsus ja selle tegevus, bolsevistlik revo-lutsioon (Oktoobripööre) ja selle tagajärjed, Nikolai II ja Vladimir Uljanov-Lenini roll 1917. a. sündmustes. 1917. aastal oli sisepoliitiline kriis oma haripunktis. Lisaks rahva rahulolematusele sõja suhtes oli häiritud ka Peterburi varustamine leivaga, misjärel inimesed tõstsid mässu. Tsaarivalitsus lubas olukorra kiiret paranemist, kui rahvas ei uskunud neid. Nikolai II loobus oma trooni venna Mihaailmi kasuks kuid ka too loobus troonist ning moodustati ajutine valitsus
Partei kanti maha liiga hilja ja selle juhid korraldasid riigipöördekatse. Pärast putši ei tegutse- nud Gorbatšov küllalt otsustavalt.26 Rahvuslike vabadusliikumiste rolli käsitlemisel on Jakovlev demokraadi kohta hillitsetud, vastuoluline ja ebajärjekindel, neid hindab ta positiivselt üksnes teatava piirini. Ta kirjutab, et oli veendunud Nõukogude Liidu kardinaalse uuendamise vajaduses ja kõige ratsionaalsem tundus talle riigi vabatahtlik rahumeelne evo- lutsioon sõltumatute riikide vabatahtlikuks konföderatsiooniks. Seega siis umbes midagi samalaadset, kuhu Gorbatšov lõpuks välja jõudis. Kuid läks teisiti. “Valla pääses natsionalistlik võimuiha. Rahvuslikud huvid asendusid natsionalistliku demagoogiaga. Tulemuseks olid sõjad ja konfliktid sotsiaalse rahu asemel. Separa- tism on võimeline viima iga ühiskonna konfliktide tupikusse, kus igaüks vaenutseb igaühega. See pole rahvusliku vabaduse, vaid sügava lõhenemise ja vastasseisu tee
tänapäeval teaduse alusteks. Falsifikatsiooni rakendamisel on ka olemas omad piirid, kuid sellisel käsitlusviisil on võrreldes induktivismiga ka eelised. Teadusajaloo taastamiseks on Imre Lakatos kasutanud Popperi kriitilist ratsionalismi. Imre Laka- tos oli see inimene, kes käsitles teaduse arengut kui teaduslike meetodite vaheldumist. Ta pooldas just internalismi. Teda huvitas teaduse ajalugu. Ajaloolisel uurimisel ilmneb see, et teaduse evo- lutsioon sisaldab osasid ja sellel on kindel struktuur. Ei falsifikatsionalistlik ega ka induktivistlik teooria seda aga ei märganud. Lakatos püüabki uurida teaduses olevaid erinevaid teooriaid kui korrastatuid struktuure. Lakatos püüdis oma teooriaga õigustada Popperit. Selleks esitas ta oma nn ,,uurimisprogrammi", mis koosneb ,,kõvast tuumast" ( negatiivne heuristika ) ja ,,kaitsevööndist" ( positiivne heuristika ). Esimene peab jääma muutmata kujule, kuid teine annab vaid selliseid
tänapäeval teaduse alusteks. Falsifikatsiooni rakendamisel on ka olemas omad piirid, kuid sellisel käsitlusviisil on võrreldes induktivismiga ka eelised. Teadusajaloo taastamiseks on Imre Lakatos kasutanud Popperi kriitilist ratsionalismi. Imre Laka- tos oli see inimene, kes käsitles teaduse arengut kui teaduslike meetodite vaheldumist. Ta pooldas just internalismi. Teda huvitas teaduse ajalugu. Ajaloolisel uurimisel ilmneb see, et teaduse evo- lutsioon sisaldab osasid ja sellel on kindel struktuur. Ei falsifikatsionalistlik ega ka induktivistlik teooria seda aga ei märganud. Lakatos püüabki uurida teaduses olevaid erinevaid teooriaid kui korrastatuid struktuure. Lakatos püüdis oma teooriaga õigustada Popperit. Selleks esitas ta oma nn ,,uurimisprogrammi", mis koosneb ,,kõvast tuumast" ( negatiivne heuristika ) ja ,,kaitsevööndist" ( positiivne heuristika ). Esimene peab jääma muutmata kujule, kuid teine annab vaid selliseid
tänapäeval teaduse alusteks. Falsifikatsiooni rakendamisel on ka olemas omad piirid, kuid sellisel käsitlusviisil on võrreldes induktivismiga ka eelised. Teadusajaloo taastamiseks on Imre Lakatos kasutanud Popperi kriitilist ratsionalismi. Imre Laka- tos oli see inimene, kes käsitles teaduse arengut kui teaduslike meetodite vaheldumist. Ta pooldas just internalismi. Teda huvitas teaduse ajalugu. Ajaloolisel uurimisel ilmneb see, et teaduse evo- lutsioon sisaldab osasid ja sellel on kindel struktuur. Ei falsifikatsionalistlik ega ka induktivistlik teooria seda aga ei märganud. Lakatos püüabki uurida teaduses olevaid erinevaid teooriaid kui korrastatuid struktuure. Lakatos püüdis oma teooriaga õigustada Popperit. Selleks esitas ta oma nn „uurimisprogrammi“, mis koosneb „kõvast tuumast“ ( negatiivne heuristika ) ja „kaitsevööndist“ ( positiivne heuristika )
annaabi.ee 
