juures, nt 12V. 11. Mis on PLA? Lisa lühikirjeldus ja seletav skeem. PLA on programmable logic array – hunnik AND-e ja OR-e. Esmalt AND-id, siis OR-id. 12. Mis on PAL? Lisa lühikirjeldus ja seletav skeem. Programmable Array Logic – hunnik ANDe ja fikseeritud kogus OR-e. 13. Mida tähendab, et FPGAl on 100k gate’i? 1 gate on võrdeline ühe 2 sisendiga NANDiga. 100k gate ehk 2160 logic gates. 14. Millest koosneb FPGA logic cell? Logic cell – on kombinatsioon LUTist ja mälu elemendist. Testid näitavad, 2,25 * tükk (slice) = loogika rakk (logic cell) 15. Millest koosneb FPGA CLB ja mida mõiste tähendab? Configurable Logic Blocks – koosneb slice-idest, millest koosneb omakorda loogikaplokid. 16. Millest koosneb FPGA slice? 2st LUTist ja 2st mäluelemendist (kasutatavad kas flip-flopi või latchina). 17. Mis on peamine erinevus CLBde alamrühmade SLICEM ja SLICEL vahel? SLICEM ning need võivad teha nii loogikat kui mälu funktsioone
12 kuu · seisab abita; hakkab iseseisvalt kõndima, haarab asju pöidla ja esimese sõrmega (pintsetivõte) ning sööb lusikast, joob kruusist · ütleb umbes 5 sõna; teab oma nime; täidab lihtsamaid käsklusi, kontaktiga arvestatavad zestid (lehvitab, tahab sülle, raputab pead) · püüab torni ehitada, peitust mängida, kõik liikuv ja veerev huvitab teda, kuid mäng samaealisega ei suju · tuleks harjutada loobuma mähkmetest (u aasta läheb) ja lutist 18 kuu · vaba ning kindel kõnd; annab märku potilemineku vajadusest · intensiivne kõne areng, 4 10 sõna, hakkab kordama etteöeldud sõnu · koordineeritud käte tegevus: pöörab raamatu lehti, ehitab klotsidest torni, hoiab ise lusikat ning sööb sellest ise, lööb jalaga palli 2 aasta · teab ja nimetab enda ja oma lähedaste nimesid; teab ja nimetab kehaosi, suhtleb aktiivselt · sööb ise, käib ise potil, avab uksi, hüppab kahel jalal, võtab iseseisvalt riidest lahti
Kõhuli olles üritab veidi mänguasjade poole liikuda, suudab isegi veidi maad edasi minna (tõmbab käte abil ennast veidi edasi, jalad kõhu alla ning siis kukub pikali, kordab seda protsessi paar korda). Kõhuli olles tõuseb käte ja põlvede peale ning kõigutab ennast edasi tagasi – nii paar sekundit kuni kukub jälle maha. Ema asetab lapse luti temast veidi ette poole ning Madis suudab sellele vaikselt järgi roomata (tõmbab käte abil ennast edasi). Haarab parema käega lutist ning paneb endale suhu selle. Korra võtab uuesti selle suust välja, vaatab seda korra, ja siis paneb uuesti suhu tagasi. Lutti käes hoides ja sellega mängides toetab ta oma keharaskuse ühele käele ning mängib teisega. Seejärel asetab ema lapse istuma ning laps püsib päris hästi asendis. Suudab nii mänguasjaga mängida kui ka veidi ringi vaadata. Istudes ei ole siiski keha raskus päris hästi paigas, keha kaldub ette poole. Sellega vaatlus ka lõppeb, sest käes on söögi aeg.
Ikka meeldib lapsele asju üksteise sisse panna, samuti asju üksteise vastu lüüa. Peitusemängki on endiselt lemmikute seas. Ema võib 15 peita end lina alla ja hüüda ,,Kus on emme?". Lapsele meeldib otsida. Arendama peab ka seismist (ka kõndimist, kui laps juba kenasti seisab), erinevate asjade peale ja maha liikumist. Ekspertide hinnangul on praegu on hea aeg lapse järk järguliseks võõrutamiseks lutist. Mida kauem laps lutti imeb, seda raskem on talle selle harjumuse peatamine. Heaks põhjuseks siinkohal on lapse kõne süvenev areng. Lapsel võib olla väiksem huvi jutustamise vastu, kui tal on pidevalt lutt suus. Võõrutamist alustanud, peab olema kindlameelne. Alustama peab järk-järgult: piirata esiti päevast kasutusaega, seejärel töötada öiste kordadega. (Lapse areng 10.-12. elukuu. 22.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG KAHETEISTKÜMNENDAL ELUKUUL
suudaks olla kõigist sõltumatu. Meil on vajadused ja paljustki käitume me oma vajaduspõhiselt. Kui vajadused on rahuldamata siis võivad hakata tekkima käitumishäired, mis kujunevad sõltuvuseks. Kui võtta imikult ära lutt hakkab viimane nutma, ta väljub oma mugavustsoonist, tal on paha. Ta näitab oma vajadust. Kui nüüd lutt lapsele tagasi anda , laps rahuneb ja tasakaal tema tunnete tasandil on stabiliseerub. Pikaajalisel vajadusi rahuldamatusest tingituna võib laps kasvades lutist loobumisel hakates kas näppu imema või siis leiab endale mingi uue väljundi antud situatsioonist. Seda vaid selliese juhul, kui ei ole kaetud vajadused 1. Sama kehtib ka kõigi teiste elusolendite kohta, kui ei ole rahuldatud esmased vajadused, hakatakse otsima mingeid alternatiive oma emotsioonide väljendamiseks, millest võivad kujuneda sõltuvused. Mõni on sõltuvuses armastusest, mõni spordiga tegelemisest. Niikaua, kui sõltuvus jääb
Kui rinnaga toidetud imik hakkab imema kummist lutti, siis on ilmne, et nad on sarnased, siis kasutatakse neid sama skeemi järgi ja kohanetakse uue asja olekuga. Aokommunikatsioon (kohanemine) on kognitiivses käitumisstruktuuris toimuv muutus, oskus toime tulla uue informatsiooniga. Näiteks kui beebi avastab, et imemine pudelist vajab mingit erinevat kõnes ja suus kohe kui katsub lutist või rinnast imeda vana skeemi kohaselt. Nii täiendades üksteist nii sarnase ja kohanemise tööga tekib kognitiivne kasvamineedasijõudmine teel, kus laps mõistab, et teod on seotud keskkonnaga. Võrdlemine on kolmas funktsionaalne muutus, võrreldakse tendentse, mis tekitavad pingutust, organismi siseselt ja väliselt ja kognitiivsete elementide kulgemisena organismi sees
annaabi.ee 
