lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Seda sündmust loetakse reformatsiooni alguseks. Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta ise on inimestele peale pannud. Eriti teravalt astus teeside autor välja indulgentside vastu. Oma teese kaitstes pidas Luther mitmes linnas diskussioone sealsete teoloogidega. Lutherilt nõuti eksiõpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäi endale kindlaks. Luther pandi peagi kirikuvande alla. Aprillis 1521.a. kutsuti ta Saksa Riigipäevale Wormsi, et teda oma istungil üle kuulata. Riigipäev mõistis Lutheri kui ketseri hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. Saksi kuurvürst pakkus Lutherile varjupaika Wartburgi lossis. Wartburgi lossis viibides tõlkis Luther Piibli saksa keelde. Ühtlasi on tal olulised teened saksa kirjakeele arendamisel
Paavstivastaselt meelestatud inimesi motiveeris õppima võimalus lugeda piiblit emakeeles, ilma mingite kirikuisade kommentaarideta. Piiblist sai ainus usuallikas ja ta tungis sügavale rahva massidesse, kujundades ja kasvatades inimest nii usuliselt kui kõlbeliselt. Koolivõrgule pani aluse Philipp Melanchthon (1497- 1560). Koolivõrgu laienemisega muutus algharidus kättesaadavaks olenemata seisusest või soost. Õppemetoodikat kohandati lapse ealiste iseärasustega. M. Lutherilt ilmusid spetsiaalsed piltidega katekismused. Tänu emakeelsele piiblile jäid rahva mõte ja kool siitpeale samuti seotuks. Koolitati pastoreid ja ametnikke, reformiti ülikoole ja keskastme koole. Hakati tähelepanu pöörama õpetajale, tema elutingimustele ja palgale. Kasvatusküsimustes võeti vaatluse alla uued probleemid: milline on õige haridus, kes on õige õpetaja, kuidas tuleb õpetada. Haridussüsteem reformatsiooni ajal:
lootust nende kaudu õndsaks saada. Usupuhastus Teese kaitstes, pidas Luther mitmes linnas diskussioone sealsete teoloogidega. Tuntum vaidlus oli 1519.a. suvel Leipzigis Lutheri ja Johannes Ecki vahel (püüdis paljastada Lutherit ketserluses). Luther avaldas pooldehoidu Jan Husi ideedele. Lutheri kriitilised seisukohad said laia leviku ja leidsid kogu maal elavat vastukaja. 1518.a juulis pidi Luther ilmuma 60 päeva jooksul Rooma, et kaitsta end ketserlussüüdistuste vastu. Lutherilt nõuti eksiõpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäio endale kindlaks. 1520 avaldas paast bulla, milles ähvardas Lutherit kirikuvandega, kui too 60 päeva jooksul oma väiteid tagasi ei võta. Luther põletas selle bulla, järgnes uus, mis panigi Lutheri kirikuvande alla. 1521 aprill kutsus Saksa Riigipäev Lutheri Wormsi , et teda omal istungil üle kuulata. Keiser ja Trieri peapiiskop nõudis, et ta hülgaks oma õpetuse kuid ka nüüd ei andnud Luther järele.
aastal loodud Eesti Mehhaanilise Puutööstuse Aktsiaseltsi A.M. Lutheri üks põhilisi tegevusvaldkondi oli vineeri tootmise ja vineermööbli disainiga seotud tehnoloogilised uuendused. Üks selle firma olulistest leiutistest oli vineerilõikamismasin, mida oli tarvis vineerist toolipõhjade A.M Lutheri firma vineerilõikepink. 1884. Eesti Ajaloomuuseum tootmiseks. Esimese lõikepingi tehniline lahendus pärines Christion W. Lutherilt ja teostus Georg Habermannilt. Lutherite vineerilõikamismasin oli konstrueeritud vastavalt eeskujudele, mida Christian Ameerikas ringi reisides oli näinud ja mida ta edasi arendas. Lutherite rotatsioonimeetodil töötav vineerilõikur on praegu Eesti Ajaloomuuseumis hoiul. See vineerilõikamismasin võimaldas A.M Lutheri vabrikul hakata efektiivsemalt tootma vineerist toolipõhjasid. Nende välja mõeldud tehnoloogiat on tulevikus hakatud ehituses kasutama vineeri paremaks töötlemiseks.
· Oma teese kaitses Luther pidades mitmes linnas diskussioone sealsete teoloogidega · Tuntuimaks sai 1519 aasta suvel Leopzigis toimunud vaidlus tema ja teoloogiaprof. Johannes Ecki vahel · Eck üritas paljastada Lutherit ketserluses, kuna Luther oli julgenud avaldada poolehoidu Jan Husi ideedele · 1518 juulis kutsuti Luther 60 päeva jooksul rooma kaitsmaks end ketserlussüüdistuse vastu · Lutherilt nõuti ketserlusest lahtiütlemist ning oma põhimõtetest lahtiütlemist 60 päeva jooksul · Seda ta ei teinud · Lõpuks pandi Luther kirikuvande alla · 1521 kutsus saksa riigipäev lutheri wormsi, et teda oma istungil üle kuulata · Selleks ajaks oli luther rahvaseas ülimalt populaarne · Nõuti, et luther loobuks oma tõekspidamistest · Riigipäev mõistis Martin lutheri hukk ja keiser kuulutas ta lindpriiks
Rooma. Paavsti vastu väljaastumine polnud tollal mingi süütu ajaviide, vaid nõudis ka palju julgust ja Lutheril polnud aimugi, milleni see lõpuks välja viia võis. Ta kaitses oma teese erinevates linnades diskussioone pidades. 1518. a tuli korraldus, et Luther ilmuks 60 päeva jooksul Rooma, kaitsmaks end ketserlussüüdistuse vastu. Temalt nõuti eksiõpetustest lahtiütlemist, kuid ta jäi endale kindlaks. 1520 a. nõudis paavst Leo X , Wittenbergi reformaator Martin Lutherilt kirikuvande ähvardusel oma seisukohtade tagasivõtmist. Vastuseks põletas Luther avalikult paavsti bulla. 3. jaanuaril 1521 a. andis paavst välja uue bulla, millega pandi Martin Luther kirukuvande alla. Ta kutsuti Saksa Riigipäeva poolt Wormsi, et ta oma õpetused hülgaks, aga ta ei andnud alla ka seekord.Riigipäev mõistis Martin Lutheri kui ketseri hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. Nende sündmuste ajal kirjutas ta mitu teost, ründas katoliku kiriku
põlastust. 1525. aastal puhkes Tartus konflikt Hofmanni ning rae ja osa kodanikkonna vahel ning piiskop Blankenfeld andis käsu Hofmann vangistada. Võimalik, et just see teade viis tema Tartu kuulajaskonna ärevusse ja 1525. aasta jaanuarikuu pildirüüsteni. 1525. aasta lõpul aga sunniti Hofmann hoopis linnast lahkuma ja saksa evangeelsetelt teoloogidelt soovituskirju hankima. Heitumata asus Hofmann 1525. aastal teele Wittenbergi, kus ta tõepoolest saigi kirjaliku toetuse Lutherilt ja Bugenhagenilt. Ilmselt ei olnud (ei saanudki olla) Lutheril Hofmanni tegevusest, jutluste sisust ja mõjust päris selget ettekujutust ja arvata võib, et Hofmann ise ei hakanud ka seda detailselt kirjeldama, sest mõned aastad hiljem oli Lutheri seisukoht "Liivimaa prohveti" suhtes järsult tõrjuv. Seevastu sai aga Hofmann tõenäoliselt tänu Lutherilt saadud toetusele enesekindlust juurde. Tartusse tagasi jõudes jätkas ta jutlustajana
Ta väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid vöib ainult kinnitada jumala andestust. USUPUHASTUS Tuntuim diskussiooni pidas Luther Leipzigi linnas 1519 koos teoloogiaprofessori Johannes Eckiga, kes toetas tsehhi usureformaatorit Jan Husi. Tänu trükikunsti levikule, leidi Lutheri seisukohtadele palju elavat vastukaja. Juulis 1518 ilmus korraldus, millega Luther pidi 60 päeva jooksul Rooma jöudma, kaitsmaks end ketserlussüüdistuste vastu. Lutherilt nöuti eksiöpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäi endale kindlaks. Juunis 1520 avaldas paavst bulla, milles ähvardati teda kirikuvandega, kui too 60 päevaga oma väiteid tagasi ei vöta. Teise bullaga, ta sattuski kirikuvande alla. Aprillis 1521 kutsus Saksa Riigipäev Lutheri Wormsi, et teda üle kuulata. Riigipäeval nöuti, et Luther hülgaks oma öpetuse, kuid ta keeldus ning seetöttu möistis Riigipäev ta ketserina hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks
scriptura). Rõhutati ka pääsemist usu läbi (mitte kiriku vahendusel), eriti Luther, ja predestinatsiooni – eriti Calvin. Kaks tuntuimat reformikirikut on, aga eriti olid, luterlus ja kalvinism. Reformatsiooni alguseks loetakse 1517. a. oktoobrit, kui Martin Luther naelutas kirikuuksele oma 95 teesi, milles mõistis hukka indulgentside (patukustutuskiri) müügi. 1521 aastal Wormsis toimunud riigipäeval nõuti Karl V initsiatiivil Lutherilt, et ta loobuks oma õpetusest, kuid Luther lausus oma kuulsa ‘siin ma seisan ja teisti ei või.’ Keiser andis välja edikti Lutheri arreteerimiseks, kuid keisrivastane Saksi kuurvürst varjas teda. Lutheri suhteliselt mõõdukale kirikule lisaks tekkis arvukalt radikaalseid sekte (anabaptistid jt). Saksamaal puhkes segaduste ajastu, kus omavahel põimusid usutülid, talupoegade ja linnapööbli ning mitut masti radikaalide mässud ja Itaalia sõdade mõju. 1536. aastal pani J
annaabi.ee 
