Erinev: Jakobson oli julgem, ei kartnud öelda karmilt, Jakobson ründas luteri usku mis Hurdale ei meeldinud 2. Mis viis rahvusliku liikumise lõhenemiseni? (Rahvusliku liikumise juhtidel olid eriarvamused mõndade asjade kohal. Jakobson pidas liitlasteks vene keskvõimu ja ründas baltisaksa pastorite kõrval ka luteri usku, aga Hurt arvas, et eestlaste tulevik tugineb läänelikule Saksa põhjalisele kultuurile, milles luterlusel keskne oht.) Rahvusliku liikumise lõhenemiseni viis see kui Hurt astus Sakala toetajate hulgast välja see tõttu et jakobson kritiseeris luteri usku 3. Võrdle Hurda ja Jakobsoni tegevust rahvuslikuliikumise juhina. 4. Miks muutusid baltisakslased eestlaste rahvusliku liikumise suhtes vaenulikuks?Kuna eestlased kritiseerisid baltisakslaste vastu, tahtsid nende privileegide kaotamist ja et eestlastel oleksid võrdsemad õigused nendega 5. 21
suremus on 9,78 surma/1000 inimese kohta. Väikelaste sündivus on 3,9 surma/1000 sünni kohta. Sündivus on suhteliselt madal ja võrreldes minevikuga on see pidevalt langenud. Viimase viie aasta statistikast selgub, et poisse sünnib natuke rohkem kui tüdrukuid. Norra on kuulub kindlalt kaasaegse rahvastiku tüübi hulka. Religioon: Norras on ametlik protestantlik evangeelsel luterlusel põhinev riigikirik. Kuigi kirik ja riik ei ole rangelt eraldatud, on 1964. aastal tehtud põhiseaduse muudatuse kohaselt kõigil elanikel õigus vabalt usku valida ja sellesse kuuluda. Üheksa kümnest etnilisest norralasest on Norra riigikiriku liikmed. Norra pöördumine ristiusku algas umbes aastal 1000, kui tänu kaubanduslikele sidemetele ja viikingiretkedele tekkis kokkupuude kristliku Euroopaga. Samuti aitas
aastal Augsburgi usurahuga. Vastu võtsid Põhja- ja Kesk-Saksamaa, Skandinaaviamaad, Vana-Liivimaa. Kirik allus kuningavõimule. · Luterlus on kristluse üks harudest. · Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad 1523. aastal. Luterluse põhitõed: * Eitatakse paavsti võimu ja katoliku kiriku pärimust * Õndsakssaamine toimub vaid usu läbi Jumala armust * Ainus autoriteet on Piibel * Jumalateenistusel on pearõhk jutlusel * Luterlusel on kaks sakramenti: ristimine ja armulaud Eesti Evangeelne Luterlik Kirik · Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) on Eestis ja väliseestlaste seas tegutsev luterlik kirik. · Kirikul on 12 praostkonda, 166 kogudust, 47 000 annetajaliiget ja 207 vaimulikku. · EELK eesmärk ja ülesanne on Jumala Sõna kuulutamine ja sakramentide jagamine ning sellest tulenevalt koguduste elava usu ja armastuse edendamine,
Norra on jagatud 6 territoriaalseks kohturingkonnaks ja 15 justiitsringkonnaks. Kohtuvõimu osalus poliitikas väljendub kahel moel: esiteks aitab tema tegevus kaasa Storting'is vastuvõetud õigusaktide elluviimisele ning teiseks teostab ta järelevalvet seadusandliku ja täitevvõimu üle, et kindlustada nende endi vastavus õigusaktidele. 11 7. RELIGIOON Norras on ametlik protestantlik evangeelsel luterlusel põhinev riigikirik. Põhiseaduse kohaselt on kõigil elanikel õigus vabalt usku valida ja sellesse kuuluda. Üheksa kümnest etnilisest norralasest on Norra riigikiriku liikmed. Norralaste usuline eneseväljendus on suuresti nende eraasi. Enamik inimesi peab usku enda jaoks tähtsaks, kuid seda ei väljendata aktiivse osalemisega organiseeritud kogukondades. Kuigi umbes 88% elanikkonnast kuulub Norra riigikirikusse, osaleb ainult 10%
usku, minnes „keisri usku“ ning lootuses saada maad ja parandada oma elu. ( Kirik & Teoloogia ) Luterlus on kaotamas oma juhtivat kohta Eestis esindatud usutunnistuste seas ning loovutamas seda õigeusule. Eestlaste seas on luterlased siiski veel ülekaalus. Teise maailmasõja eelses Eesti Vabariigis oli veidi alla 80% elanikest luterlased, 20% aga 18 õigeusklikud. XXI sajandi alguseks osakaal võrdsustus 13–15% tasemele rahvastikust, luterlusel säilis 2000. aasta rahvaloenduse andmetel väike edumaa. ( Maaleht ) 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 143500, ent 2011. aastal juba 176700 õigeusklikku. 2011. aastal oli luterlasi 10% elanikkonnast, õigeusklikke aga 16%. ( Kirik & Teoloogia ) 19 ÕIGEUSK JA PALVERÄNNAKUD Õigeusu pärimuses kuuluvad lahutamatult kokku õpetus, jumalateenistus ja usuline kogemus
1832.aasta seadus hakkas kehtima kõikides luterlikes kogudustes üle kogu Vene impeeriumi. Kõik, mis puudutas luterlust, luterlikke kirikuid – seda uus seadus reformis, varasemad luterliud kirikuõiguslikud aktid kaotasid kehtivuse. Balti provintside jaoks oli tegu déjà vu olukorraga, kui 1686.aastal oli juba üleriigiline seadus kehtestatud. 17.saj Rootsi riik oli ülimalt range luterlik riik, luterlus oli riiklikult oluline instrument, Vene Impeeriumis oli luterlusel omaette tähendus, see oli üks paljudest konfessioonidest. Õigusliku ajaloo seisukohalt, kus riiklikult väljaantud seadus hakkab reformima ühte valdkonda, võib tuua kahe seaduse vahel paralleele. Vene seaduse puhul oli tegu Euroopa seaduste ümberkirjutamisega, tuginedes Rootsi ja Preisi seadustele – Euroopaliku õiguse retspetsioon - kohandamine Vene Impeeriumi vajadustele. Retspetsioon jätkus, 1845.aastal anti välja
annaabi.ee 
