,,Coppelia" 1922. aastal esietentunud Leo Delibes'i ,,Coppelia" oli esimene õhtut täitev ballettilavastus selles teatris. Seepärast on sobiv tähistada Eesti Rahvusballeti sümdi just selle romantilise, rõõmsa ja populaarse balletiga. Leo Delibes'i ballett on kolmes vaatuses: I vaatus Linnaväljaks Galiitsias. Linnapea tütar Swanilda on kihlatud noore ja nägusa Franziga. Pulmade eelõhtul tärkab Swanildas armukadedus, sest Franz jälgib lummatult kaunist tütarlasr dr.Coppeliuse rõdul. Inimpelgurist veidrik Coppelius unistab elusa nuku loomisest ning pühendub päeval ja ööl oma idee teostamisele. Sõbralikke tervitusi eirava tütarlapse ilmumine veidriku rõdule äratab linnaelanike uudishimu. Linnapea teatab rahvale, et järgmisel päeval peetakse koos lõikuspeoga tema tütre pulmapidu. Nähes, et Swanilda ja Franz on tülitsenud, annab neile maisitõlviku ning soovitab armastuse rahvatarkuse abil proovile panna
Muusikaline juht ja dirigent oli Mihhail Gerts, dirigent Risto Joost, kunstnik Roberta Guidi di Bagno Itaaliast ning koreograafi assistent Marilyn Vella-Gatt Inglismaalt Peaosatäitjad olid uudishimulik linnapea tütar Swanilda, keda mängis Olga Malinovskaja, Swanilda kahetule vahel olev (talle meeldis nii Swanilda kui ka Coppélia) kihlatu Franz, keda mängis Artjom Maksakov, inimesi pelgav tusane doktor Coppélius, keda mängis Vitali Nikolajev ning lummatult kaunis nukk Coppélia. Kõrvalosatäitjad olid linnapea Andrei Mihnevit, kõrtsmik Vladimir Klepinin, kõrtsmiku naine Helen Veidebaum, kõrtsmiku lapsed, Tallinna Balletikooli õpilased ja Swanilda sõbrannad. Mulle meeldis isiklikult kõige enam Coppélia. Tema nukulisus oli väga hästi välja mängitud, samuti torkas silma imekaunis kostüüm. Kõige paremini tantsisid aga Swanilda ja Franz. Doktor Coppélius ei olnud mulle kuigi sümpaatne oma pahura olekuga. Ta ei
Näiteks: Mil tuled sa +/+ Sind ootan ma, mu päikene, mu kevade. (Anna Haava.) jambograafia antiikkirjanduses poleemilised, pilkelised, pahesid piitsutavad luuletused, mille nimetus on tulnud nendes kasutatavast värsimõõdust jambist. Jambograafia kui zanri rajajaks peetakse Archilochost (umbes 700645 e.Kr). Näiteks: Ei veetle kuld mind, mis on rikkal Gygesel, ning iialgi kahju teiste heast ei tunne ma. Ei taeva töödki lummatult ma silmitse, ei ihka võimu suurt. Mul mõtteist kaugel see. (Archilochos.) kantaat lüürika zanr, pidulik luuletus, milles ülistatakse mõnd sündmust või sellest osavõtjaid. Sageli on kantaat samanimelise piduliku helitöö tekstiks. Näiteks Hando Runneli (1938) laulupeo kantaat "Laulu algus". kantsoon vana-prantsuse ja vana-itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Kantsoonide autoritena on
Sõnni iseloom Sõnnile avaldab muljet kõik, mis on suur. Mida suurem maja seda vägevam see tema silmis on. Loomaaias kõnnib ta ahvipuurist ükskõikselt mööda ja peatub lummatult võimsate elevantide juures. Sõnn astub märkimisväärse vaprusega vastu suurele loomale, kuid lööb araks hiirt nähes. Kohtudes vabalt hulkuva tiigriga, ei pilguta ta silmagi, aga pisike herilane paneb ta kabuhirmus lähimatesse põõsastesse pagema. Sõnn ja kangekaelsus Sõnnile endale, ükskõik kummast soost ta on, ei ole mingit mõtet tema kangekaelsusest rääkida. Tema enda meelest ei ole ta sugugi kangekaelne, vaid lihtsalt kannatlik
" Sugulased, pere, soe kodu ideaalkeskkond, ometigi tegelikkusele võõraks jäänud. ,,Sa päästsid mu, Elisa. Ma tänan selle eest." Shurei muigas ja suudles ta laupa. Ta arvas, et selle peale laps vähemalt punastab või põgeneb peitu, kuid selle asemel Elisa naeratas ja noogutas. ,,Varsti oled terve." ,,Ei usu, et haav nii kiiresti paraneb." Tüdruk itsitas ja jättis mehe enda õlga uurima. Kui too nägi, et isegi armi polnud enam, jäi ta vait ja vaatas lummatult päikest, mis väljas kogu ima hiilguses säras. ,,Kuidas see võimalik on...?" ,,Halltiib." ,,Mida?" ,,See, kes sind haavas, sind ka päästis." ,,See on võimatu." ,,Selles kohas on kõik võimalik." ,,Ja kus 'see koht' paikneb?" ,,Mets, loomulikult." Shurei vaatas umbusklikult välja, kuid ere päike näitas talle vaid kõrgete puude siluette. ,,Kas sa tunned seda Halltiiba hästi?" ,,Me kasvasime koos üles. Võib öelda, et me oleme kui õed."
Selleks on ta uurinud Andekuse avastamine pole enamasti inimesi, kel aastaid vähemalt 60 ning lihtne. Seda enam, et eri valdkondades kelle kohta võib kindlalt öelda, et nad on ilmnevad sünnipärased eeldused eri loonud midagi tähelepanuväärselt uut, ajal. Näiteks muusikahuvi võib ilmneda olgu teaduses, äris, kunstis või mujal, mille eest nad juba varases lapsepõlves laps jääb on pälvinud ka laialdase lummatult muusikat kuulama. Matemaatikaanne tuntuse ja tunnustuse. Kuulsaid inimesi, saab aga avalduda alles pärast nii mehi kui ka naisi, kes soostusid leidma matemaatika aluste omandamist. aega, et vastata uurijate küsimustele, Romantismiaegadest peale kiputakse oli kokku 80. andekust omistama üksikisikule geeniusele. Armastavad oma tööd. Selgus, et
mõistab et pikk kõie taoline uss ei saagi mõista naise ilu. Õhtul Leemet teeskleb magamist,kui õde ja ema läevad end vihtlema. Poiss hiilib neile salaja järele.Peagi kohtub ta oma Pärtliga.Mõlemad vaatavd lummatult paljaid naisi,kui tammelehtega viheldes tõuseb naiste õlgedelt peenikest tolmu. Eriti lummatud on Lemmet õde sõbranna rindadest,kui need üles-alla rapuvad. Hiie paistab veel päris lapselik. Äkki on poiste selja taga karu,kes samuti on kaema tulnud naiste ilu,sest emased
anakruusi abil trohhelisest värsist. Näiteks: Mil tuled sa +/+ Sind ootan ma, mu päikene, mu kevade. (Anna Haava.) jambograafia antiikkirjanduses poleemilised, pilkelised, pahesid piitsutavad luuletused, mille nimetus on tulnud nendes kasutatavast värsimõõdust jambist. Jambograafia kui zanri rajajaks peetakse Archilochost (umbes 700645 e.Kr). Näiteks: Ei veetle kuld mind, mis on rikkal Gygesel, ning iialgi kahju teiste heast ei tunne ma. Ei taeva töödki lummatult ma silmitse, ei ihka võimu suurt. Mul mõtteist kaugel see. (Archilochos.) jant vt komöödia. juhtmotiiv teost läbiv keskne mõte, mis etendab sündmustiku arengus olulist osa. jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kujutamisele, vaid kaldub sageli pealiinilt kõrvale