III KIILSILLUSE MAHAMÄRKIMINE Asetame raketisele tellised kuivalt ilma mördita, reguleerime vuugid ühepaksusteks (NB! vuukide paksus ei tohi silluse alumises osas olla alla 5mm ja ülemises osas üle 25mm). Märgime vuugikohad raketise servale ja võtame siis tellised tagasi. Telliseid võib olla nii paaris kui ka paaritu arv. Kannakivi ei tohi toetuda põhimüüritisele. IV KIILSILLUSE LADUMINE Ladumist alustame kannatellistest (vaskult ja paremalt keskele kokku lõpetades lukukiviga). Et sillusepealne vuuk ei jääks hambuline lõikame telliseotsa pisut kaldu. Laotame telliseküljele mördikihi ja laome paika. Et tellis tegasi ei langeks, asetame tema serva alla kivikillu. Edasi paigaldame ülejäänud tellised silluse mõlemast otsast enam-vähem võrdselt. Viimasena paigaldame lukukivi NB! Kiilsilluseid hoitakse raketisel vähemalt üks nädal. Talvel laotud sillustel hoitakse raketis all kuni nende ülessulamiseni ja kivistumiseni. Kaarsilluse ladumine
Kolmas tase Neljas tase Viies tase KIILSILLUSE LADUMINE Ladumist alustame kannatellistest (vaskult ja paremalt keskele kokku lõpetades lukukiviga). Et sillusepealne vuuk ei jääks hambuline lõikame telliseotsa pisut kaldu. Laotame telliseküljele mördikihi ja laome paika. Et tellis tegasi ei langeks, asetame tema serva alla kivikillu. Edasi paigaldame ülejäänud tellised silluse mõlemast otsast enamvähem võrdselt. Viimasena paigaldame lukukivi. Muutke teksti laade
-6. saj e.Kr · Vabariigi aeg 510-31 e.Kr · Keisririigi aeg 31. a. e.Kr 476. a p.Kr Ehitiste tüübid Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, termid, akveduktid, triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus. Basiilika Ehitusmaterjalid ja ehitustehnika Savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Ehitustehnika Lukukiviga kaar Roomlased leiutasid ristvõlvi, mis kujutas endast kahte üksteisega täisnurga all lõikuvat poolsilindrit. Mördi laialdane kasutamine viis uue ideeni seinu hakati ehitama kahe õhukese tellistest kihina, millede vahele valati liiv-lubjamördi ja kihtidena selle sisse laotud kivitükikestest segu. Nii sai
· kaldtugi- sõrestikseina toolvärgi konstruktiivne element · seinaraam- moodustub konstruktiivsetest elementidest postid, vööd, pärlinid · rõhtsidemed- konstruktiivdeid elemente ühendavad sidemed · diogonaalsidemed- jäikussidemed, konstruktiivseid elemente ühendavad sidemed · raudbetoonsillused- avade sillustamiseks seintes · kivisillused- avade sildamiseks moodulkividest või looduskividest silluste abil · kiilsillused- moodul- või looduskividest sillused lukukiviga · kaarsillused- madala- või kõrgkaarelised sillused · talad- võtta vastu ja kanda koormisi lagedes · tara- hoone fassaadi ilmestav osa · lodza- hoonesisene avatud pinnaga ruum · terrass- avatud pinnaga, katusega või eraldi seisev rajatis · friis- hoone fassaadis eelduv kaunistus · frontoon- maja esisein · risaliit- hoone fassaadis tugevasti esinduv hoone osa hoone ilmestamiseks
telefoniaparaadid (Mõis ja talurahvas). 1980. aastatel alustati kohaliku kolhoosi poolt hoone renoveerimistöid kultuurikeskuseks, kuid riigikorra muutumise tõttu jäid need 1990ndatel pooleli. Niiviisi osaliselt ümberehitatuna ja osaliselt rüüstatuna on hoone seisnud pea 20 aastat (Särg 2005). Samas kirjutab Henn Sokk (2003): ,,Piiumetsa mõis on Piiumetsa külas asuv kahekorruseline hoone, mille alumine korrus on Mündi dolomiidist ja ülemine puidust. Väärtuslik on hoone lukukiviga graniitportaal ja ilus astmeline nurgakett. Hooneid ümbritseb 5,7 ha park, mille valitsevateks puuliikideks on pärn, tamm ja arukask. Palju on põlispuid." Kultuuriväärtustena võib üles lugeda läheduses asuvad kaheksaharulise pärna, Vahastu tamme ning lõhislehise halli lepa. Kaitsealal asuvad Kõrgemäe talu, Kummasaare talu õuepuud, Kummasaare talu juurde viiv metsatee, mõisniku talitee Rumbisse ning Piiumetsa raba kuivenduskraav (Maa-ameti kaardirakendus X-GIS). Turism
saj. eKr Via Appia 1.saj eKr Trajanuse Maxentiuse basiilika 4. saj (vaade) sammas 2. saj. Fortuna Virilise tempel 1. saj. eKr Vabariigi-aegne ümartempel Forum Boariumil 1. saj. eKr Tituse triumfikaar 1. saj Ehitustüübid: Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, akveduktid, triumfkaared ja sambad, teedeehitus. Ehitusmaterjalid: Savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Ehitustehnika: kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR Rooma arhitektuuri lõpuaastaks võib lugeda aastat 313, mil Constantinus Suur ristiusu riigiusuks kuulutas. Sellest ajast võib kõnelda varakristliku arhitektuuri tekkimisest. Ajastu ehitismälestisi: Püha Peetri basiilika Roomas, 4.saj Sta Constanza mausoleum Roomas, 4. saj St Stefanose katakomb, 2.saj; Püha Domitilla katakomb, 2. saj; Sta Sabina basiilika Roomas 4
lõõridesse laskunud võlvile suubuvad gaasid ahju esiküljel olevasse tõusulõõri tõusevad jälle ahju lae alla ja pöörduvad läbi viima lõõri korstnasse Koldevõlvi ladumine Pärast seda kui kolde külgseinad ja esisein on laotud 42-50 cm (6-7 tellisekihti) kaetakse kolle võlviga. Koldevõlv tehakse tulekindlatest samott- tellistest. Võlvi ladumist alustatakse võlvi kandadest ja lõpetatakse võlvi keskosas asuva lukukiviga. Kannakivid toetatakse külgseintele, võlvi vuugid tuleb teha õhukesed, kusjuures vuugi paksus võlvi aluspinnal ei tohi olla üle 2 mm. Võlvi ülemisel pinnal võib vuukide paksus olla suurem mis oleneb võlvi kõrgusest. Võlvi ladumiseks on soovitatav kasutada spetsiaalseid kiilukujulisi võlvitelliseid. Võlv laotakse seotises, võlvi tagumise otsa ja kolde tagumise seina vahele jäetakse 15-20 cm laiune koldekaev, mille kaudu tõusevad koldegaasid esimesse lõõri
saj. eKr. Colosseum 1. saj Tituse triumfikaar 1. saj Trajanuse sammas 2. saj Panteon 2. saj Constantinuse triumfikaar 4. saj Maxentiuse basiilika 4. saj Caracalla termid 4. saj Ehitustüübid: Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, termid, akveduktid, triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus. Ehitusmaterjalid: savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Ehitustehnika: kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Kuna Rooma arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile, võtsid nad eelpoolnimetatutelt üle nii ehitistüübid kui ka ehituskonstruktsioonid ning kohandasid ja täiustasid neid. Roomlaste ehituskunsti iseloomustamiseks sobib kõige paremini määratlus – inseneriehitus, sest roomlased olid esimesed, kes nägid puhtinseneriehitusteski arhitektuuriobjekte.
Eluruumid koondusid ümber aatriumõue. Etruski linnad olid teljelise planeeringuga ning ümbritsetud võimsate müüride ja väravatega. Tuntud on 3. saj. eKr. ehitatud kaarvärav Perugias. Etruskid oskasid ehitada veejuhtmeid, alustasid sillutatud teede ja kanalisatsioonitunnelite ehitamist. Ehitusmaterjalidest kasutasid etruskid puitu, savi, lubja - ja liivakivi, travertiini ja tuffi. Oskasid laduda võlve ja kupleid ( 3. saj. eKr. on tuntud nende laotud lukukiviga kaar ) ning läksid nurgast astmeliselt kive välja ladudes täisnurkselt pöhiplaanilt üle ümmarguse ristlõikega kuplile. 27 ROOMA ARHITEKTUUR Rooma oli antiikaja kõige suurem ja tugevam orjanduslik riik, mille ajalugu jaotatakse kolme põhiperioodi: esimene oli nn. kuningate ajajärk, ( aastail 753. - 510. eKr. ), mil toimus
annaabi.ee 
