......................... 11 ÜLEVAADE LUGEMISPUUETEST. 2011.................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Lugemisel on oluline osa keelesüsteemi realiseerimisel. Lugemine on tihedalt seotud suulise kõne ja kirjutamisega. Tänapaeva ühiskonnas on raske ülehinnata lugemisoskuse olulisust. Uuringud (Lukanenok 2009: 11) on näidanud, et lapsed, kes koolieas ei omanda lugemisoskust või omandavad selle puudulikult, ei omanda täielikku lugemisoskust kunagi. Puudulikult omandatud akadeemilised põhioskused kujutavad endast tõsist ohtu hilisemale edasijõudmisele koolis ja tööelus ning sotsialiseerumisele laiemalt. Sellepärast, on vaja rohkem uurida spetsiifilised lugemis- ja kirjutamisraskused. Põhjamaadega võrreldes pole Eestis düsleksiale kuigi suurt tähelepanu pööratud. Eesti koolides
". (Pruulman, 2010) Inimesed erinevad üksteisest võimete poolest. On loomulik, et kõik lapsed ei õpi lugema ja kirjutama ühesuguse kiirusega ja samas vanuses. Kuigi lõpuks on paljude lugemis- ja kirjutamisoskus samal tasemel eakaaslaste omaga. Eesti traditsioonis eristatakse düsleksiat ja spetsiifilist kirjutamishäiret düsgraafiat; inglise keeleruumis käsitletakse tavaliselt ka kirjutamishäireid düsleksia avaldumisena. (Lukanenok, 2008) Düsleksiat võib nimetada kaasaegseks häireks. Tänapäeval on raske ette kujutada, et kunagi on olnud võimalik hakkama saada ilma lugemisoskuseta. Kui inimese ajaloos tagasi vaadatada, siis esiteks, kauges minevikus inimesed ei osanud lugeda. Teiseks, alles hiljuti on hakatud häiretele tähelepanu pöörama, eriti veel lugemis- ja kirjutamisprobleemidele. Need on vähem tähtsustatud nagu need polekski mingid probleemid, mistõttu on kujunenud
Lugemisraskuse kohta on loodud palju erinevaid definitsioone. Ühisosana rõhutatakse lugemise, häälimise, kõne-ja keelekasutuse probleeme lastel, kellel on eakohaselt arenenud kognitiivsed oskused, sensoorsed võimed ning kes on saanud adekvaatset lugemaõpetamist. Laiema tausta lugemisraskusele moodustavad bioloogilised, perekondlikud ning keskkonnast tulenevad iseärasused. (Lukanenok, 2008, 16) Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid Eelkommunikatiivne ehk logograafiline etapp : lapse kirjakatsetused pole loetavad, laps mängib (jäljendab) lugemist ja kirjutamist. Laps tajub sõnu visuaalsete tervikutena, mismõttu tunneb ära sõnu ümbritsevast keskkonnast (oma nimi, McDondals, Ford), õpib üksikuid tähekujusid ja nimetusi. (Hallap, Padrik, 2008, 296) Osaliselt alfabeetiline etapp: poolfoneetiline kirjutamine, situatiivne lugemine.
SISSEJUHATUS Küsimusele, miks mõned lapsed ei tee lugemisel ja kirjutamisel üldse vigu, teistele valmistab aga kirjaoskuse omandamine ületamatuid raskusi, ühte kindlat vastust ei ole. Düsleksia (mida kasutatakse laiemas mõistes lugemis- ning kirjutamisraskuste tähistamiseks) põhjused on väga individuaalsed, alates sellest, et laps on pärit tema arengut vähe stimuleerivast keskkonnast ning lõpetades spetsiifiliste taju- või motoorika probleemidega. (Lukanenok, Kasper 2004) Põhjamaadega võrreldes pole meil düsleksiale kuigi suurt tähelepanu pööratud. Meie koolides saavad õpiabi peamiselt õpilased, kellel on kirjutamisraskus düsgraafia. Praktikas vaadeldakse enamasti lugemis- ja kirjutamisraskusi koos. Kes on hädas lugemisega, on tavaliselt hädas ka kirjutamisega. Oleme harjunud pidama lugemis- ja kirjutamisraskusi laste, ennekõike koolilaste probleemiks. Siiski on düsleksia ja
seada. Ja kogu selle olukorra uuesti läbi mängida. 11 Hea on rollimänge läbi mängida ka läbi näitemängu. Siis saab laps läbiproovida ka neid rolle, mida võib olla oma fantaasias ei oska ette kujutada, kuid õpetaja abiga saab kõigist raskustest üle. 8 ,,Laps ja mäng" Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 132 9 ,,Laps ja lasteaed" AS Atlex 2005 Tartu lk 161 10 ,,Miljon mängu eest ,,Pere ja Kodu" September 2006 11 ,,Päev-päevalt targemaks" Kadi Lukanenok, Ene Mägi AS ajakirjade kirjastus 2005 KOKKUVÕTE Esimesed mängud on mängud oma kehaga, käte-jalgadega ja häälega, seejärel mängukannidega. Mängides mänguasjadega ja mitmesuguste teiste esemetega, õpib laps tundma nende omadusi ja seda milleks miski vajalik on. Sümbolmäng on lastele iseloomulik ja omane tegevus, mis saab alguse teise eluaasta teisel poolel. Sellel perioodil hakkab laps ümber nimetama esemeid. Ning samuti loob asjadest oma fantaasiapildi
Isiklikult sain raamatust väga kasulikke nõuandeid ja teadmisi. 5.M. Veisson ,, Lapsevanemale erivajadustega lastest II ,, AS Atleks Tartu 2009 ( 61 lk ) Artiklite kogumik on suunatud erivajadustega laste vanematele, üliõpilastele, õpetajatele ja kõigile, kellel on huvi erivajadustega laste kasvatamise vastu. Raamtus annavad ülevaate: Marika Veisson: Laste liikumispuuded Räägitake Etoloogiast, Klassifikatsioonist ja sümtomatoloogiast, arendus ja taastusravist, Kadi Lukanenok :Spetiifilised õpiraskused Artikklis antakse ülevaade lugemisraskustest, kirjutamisraskutest. Aina Haljaste: Emotsionaalsed ja käitumisraskused. Sisaldab Emotsionaalsete ja käitumisraskuste põhjuseid, seisukohti, äratundmist ja toimetulekut. Inga Jegorova ja Marika Veisson: Hüperaktiivne laps Artiklis antakse ülevaade hüperaktiivsuse terminoloogiast ja olemusest, tekke põhjustest, hüperaktiivsest lapsest ja tema arengu iseärasustest, õppetegevuse organiseerimisest,
annaabi.ee 
