ÜHISKOND Lääne markism Eeskätt Saksamaal tekkis pärast I maailmasõda kujunevast sotsioloogateadusest mõjutatult moodsat ühiskonda käsitlev mõttesuund, mida võib kirjeldada kui lääne markismi. Tegemist on katsega tõlgendada ühiskondliku moderniseerumis protsessi kaudu modernse subjekti olukorda tulevikuna, sealhulgas tema isiklikku ja kultuurilist mõõdet, ning anda sellele tõlgendusele väljendus poliitilises tegevuses. Lääne markism sündis 1922. aastal, kui György Lukacs kirjutas teose ,, Ajalugu ja klassiteadvus". Kaks mõtlejat, kes on lääne markismi samavõrd otsustavalt mõjutanud, on Ernst Bloch ja Walter Benjamin. Poliitika filosoofia Selline normatiivne nõustumine demokraatlikult üles ehitatud kapitalismi baasinstutsioonidega peegeldub ka poliitikafilosoofia taasavastamises sajandi teisel poolel. Strukturalism ja poststrukturalism Strukturalism, mille vaimseks koduks 1950. ja 1960. aastate Pariis, on põhimõtteline vastand
liigutakse edasi ja tagasi. Püütakse sisse tuua maailmakäsitluse subjektiivsust, kui realism püüab objektiivselt (illusoorne, st müüakse teatavate võtetega) luuakse. Modernism tahab, et me loobuksime illusioonist, tegelikult ei liigu me punktist punkti sujuvalt. Võte: Näidata maailma läbi tegelaste mõtte. Nimetatakse teadvuse võtteks. Me ei näegi maailma paikapandud narratiivina, vaid see ongi õigem viis näidata maailma tegelikku olemust. Georg Lukacs: Realistlik romaan peab näitama inimestele nende eesmärki siin elus, samas kui modernism räägib naise tunnetest kui ta poodi läheb. Palju on modernismi kaasatud naisi. Modernism Postmodernismi silmade läbi Modernism tõstis teema üles, et realismi ei pea kujutame ühel viisil. M pakkus välja uue variandi kuidas reaalsust kirjeldada. PM rõhutab, kuivõrd tehislikud on Kõik maailma kujutamise võtted. Luuakse illusiooni, kuid näidatakse ka kuidas see on tehtud. ,,Prantsuse
thought might serve to clarify social conditions that Marx himself had never seen. Herbert Marcuse- Kuna ühiskond on Marcuse arvates (ja teiste arvates) inimeste loodud, tuleb sellesse kriitiliselt suhtuda.. Ehk: 1. milline teadmine saab sellest pettekujutelmast (objektide maailm kui loomulik maailm) läbi tunguda? 2. kuidas kriitiline teadvus saab edendada kriitilst praktikat? 3. kuidas me saaksime ,,kalkuleerivast" (Lukacs) mõistusest välja tulla? Samal ajal - kriitiline mõte ei saa muutuda järjekordseks tarbeesemeks, mida saab passiivselt omandada. Pessimism . Kriitiline mõte saab olla ainult ühiskonnast autonoomne ja ratsionaalsusest vaba (vrd Habermas), olla kui eitus. Kuid kogu kultuur on tarbimiskultuur. Tõelisi vajadusi manipuleeritakse, näiteks tv - pakub töölisele meelelahutust, lubades infot vms. ,,Pseudo-individualism" Pakkudes lahendusi oma
läbivaatamisele. 3. Nimetage vähemalt 3 filosoofilise esteetika koolkonda! Esteetika koolkonnad: esteetikat tehakse koolkondades/vooludes, mis erinevad üksteisest aine ehk põhiprobleemide ja meetodite poolest. On olemas näiteks: analüütiline esteetika (Beardsley, Dickie, Danto, Sibley), eksistentsialistlik esteetika (Sartre, Heidegger), feministlik esteetika (Felski, Battersby), fenomenoloogiline esteetika (Ingarden, Merleau-Ponty), marksistlik esteetika (Adorno, Lukacs, Stolovits), pragmatismi esteetika (Dewey, Shusterman). 4. Iseloomustage analüütilist esteetikat! Filosoofia esteetika kui analüütiline esteetika: kunstipraktika põhimõistete loogiline ja mõisteline analüüs (sageli tarvilikes ja piisavates tingimustes), argumenteeriv-põhjendav, kirjutamisstiil mitteretooriline ja mitteilukõneline, terminite ja teeside selge määratlemine ja formuleerimine, dialektiline ülesehitus (väide-vastuväide-parandatud väide). Filosoofilise
võistlus monopoliseerumise läbi ning ebakindlus nõudluses reklaami läbi. Saint-Simoni maailmalõpunägemus on tõeks saanud: asjade administreerimine hakkab hõlmama inimeste administreerimist Simmel (1896): kaubandus seob inimesed jõukasse sõltuvusse ,,prosperous interdependence" kuid jätab individuaalsuse tunde tänu rahale, mis on indiviidi suhtes ükskõikne. ,,Paljude inimeste elu täidavad matemaatilised arvutused ehk elu täidab kvaliteedi muutmine kvantiteediks." Lukacs (1971) - esimene lääne marksist - kapitalism muudab inimesed sellest, mis nad on, mis põhineb sellel, mis nad teevad, selleks, mis nad omavad. See sotsiaalne keskkond tundub sellisena loomulik, mitte arbitraarne. Inimese omadused muutuvad seepärast ka sellisteks, et need tegelevad asjadega, mida saab omada, millest lahti saada jne - ehk inimese omadused ja protsessid asjastuvad. Marcuse & Frankfurt School of Critical Theory Frankfurt School of Critical Theory
38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. ? Bronner, Stephen Of Critical Theory and Its Theorists: Introduction http://www.uta.edu/english/dab/illuminations/bron1.html Kriitiline teooriat kasutatakse laiaulatuslikult antropoloogias, filmindusest teoloogiani, lingvistilistes ja poliitikateadustes. Seda teooriat on kasutanud ja dasi arendanudWalter Benjamin, Erich Fromm, Herbert Marcuse, Georg Lukacs, Theodor W. Adorno, Jürgen Habermas, Max Horkheimer jne. Kriitiline teooria väljendas algselt oma huvi sotsiaalse ebaõigluse kaotamise vastu. Kuna töölised olid sotsiaalselt ebaõiglases seisus, siis nähti nende revolutsioonis selle ebavõrdsuse ärakaotamist. 1914. aastal ebaõnnestus kommunistide revolutsioon kapitali ülemvõimu vastu ja Nõukogude Liidus oli ikkagi ebaõiglus ning vabadust ei olnud. 1923. aastal ilmusid raamatud Korsch's Marxism and Philosophy ja George
annaabi.ee 
