Noored Kooli”. Põhjus, miks ma just selle avasin on ka selles, et peale selle, et see töö tundus relevantne, on SA Noored Kooli üks asutajatest samuti Southwesterni programmis osalenud. Seega kasvab minu lootus midagi huvitavat veel leida sellest uurimistööst peale mulle kasulike viidete selle kohta, mis baasmaterjale Vennik on kasutanud. Juba resümeesd lugedes näen, et oma teooriaosas kasutab ta baasmaterjalidena Luhmanni ja Habermasi teksti, mis on natukene hirmuäratav. Teisalt on aga hea, et mul oleks võimalik kasutada ka klassikute teoseid oma teooriaosa kirjutades. Selle uurimistöö kirjandusest jäävad mulle silma veel mõned allikad, mis sobiksid ka minu uurimistöö baastekstiks. Näiteks Barber, Alison E. (1998) „Recruiting Employees. Individual and Organizational Perspectives“ ja ka Breaugh, J. A., & Mann, R. B. (1984) „Recruiting source effects: A test of two alternative explanations“
muutustele ja süsteemis esile kerkivatele asjaoludele. nt kui organisatsiooni töötajad hakkavad tegema rohkem tööd kodus ja käivad kontoris vaid korra nädalas, on mõistlik kontoris asuva teadetetahvli asemel jagada infot e-posti või telefoni teel. >> üleminek ühelt teisele eeldab, et infoliikumine kerkib organisatsioonis probleemina üles ning ühisarutelu tulemusena jõutakse sobivamate vahendite juurde. Luhmanni arvates on kestlikud vaid sellised süsteemid, mis suudavad muutuda (2007). ahelkommunikatsioon pidev kommunikatsioon, mis tagab muutumisvõime Luhmanni järgi on kommunikatsiooniaktis määrav vastuvõtja roll: alles siis, kui vastuvõtja tõlgendab kommunikaatori tegevust tähendusliku sõnumi edastamisena, on tegemist kommunikatsiooniga. Igale kommunikatsiooniaktile peab järgnema uus nii on pandud alus sotsiaalsele süsteemile.
traditsioonide puutumatusse. Suhe valitseja ja administratsiooni vahel. Karismaatiline võim pühendub juhi erilistele isiksuse omadustele ja selle isiku esindatud võimule (nt diktatuurid). Afektuaalne seotus juhiga. Ratsionaal-legaalne võim põhineb uskumusel seadusliku korra legaalsusesse ning võimulolevate isikute õigusesse valitseda. Suhted reguleeritud seadustega. (Münch 1993) Üks arvestatavamaid sotsiaalse korra tekke seletusi on Talcott Parsonsi (1951) ja Niklas Luhmanni (2009, 1997) topeltkontingentsi teoreem. Sotsiaalsed süsteemid koosnevad kommunikatsioonidest. Selles 3 valikut : teave, edastamisviis ja vastuvõtt. Vastastikku on kaks musta kasti ego ja alter. Mõlemad on tegevuslikult suletud ja autonoomsed psüühilised süsteemid ning sellisena nii teineteise kui ka vaatleja jaoks suletud mustad kastid keegi nende sisse ei näe. Samas loovad mõlemad suhtlejad oma tegelikkust, teevad valikuid sõltuvalt teise otsustest
Kommunikatsioon on sümboliline protsess, kus luuakse, vahel; säilitatakse, parandatakse ja kujundatakse ümber ühist 2) seniste lineaarsete kausaalsete seletuste asemele sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust astuvad tsirkulaarsed. Kommunikatsiooni õppimine on selle sotsiaalse protsessi tundmaõppimine, kus luuakse, tajutakse ja kasutatakse Kolm autopoieetilist süsteemi Luhmanni järgi: olulisi bioloogilised süsteemid (organismid): operatsioon sümbolilisi vorme "elamine"; püühilised süsteemid: operatsioon "teadvus"; Sotsiaalne konstruktsionism sotsiaalsed süsteemid: operatsioon
kultuur, poliitiline sõltumatus. 21. Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga? Ükski ühiskond ei saa eksisteerida ilma kultuurita... Igal ühiskonnal on oma kultuur, mille raames toimub ühiskonnaliikmete elu ja tegevus. Igal ühiskonnal on kindel territoorium, on kindel kokkupuude loodusega, mis on pikem kui kirjapandud aja- ja kultuurilugu. 22. Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse? Heaoluühiskond, siirdeühiskond, Niklas Luhmanni lähenemine. Ühiskondi on võimalik klassifitseerida religiooni (islami, kristlikud vm ühiskonnad), geograafilise asukoha (põhjamaade ühiskonnad jms) või tootmisviiside (korilus-, agraar jms) alusel. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 2 Sotsioloogia alused Liina Käär
......................................................................................71 9.4. Ühiskonnatüübid...................................................................................................72 9.5. Kaasaegsed ühiskonnad........................................................................................73 9.5.1. Heaoluühiskond .........................................................................................74 9.5.2. Niclas Luhmanni kommunikatiivse ühiskonna teooria ............................. 74 9.5.3. Siirdeühiskonnad ....................................................................................... 74 9.6. Sotsiaalne struktuur ja põhimõisted......................................................................75 9.6.1. Sotsiaalne struktuur ................................................................................... 75 10. Sugu ja seksuaalsus.................................
annaabi.ee 
