Targad ja tubased Teremees Tõnu Täis kitsu ja kätsu Siret ja Piret Kärbsejaht Misalgab Kus on lumi Miks Vihmal on ilus hääl minul on vihmamantel Sügisel 3 Iirimaal on ilmasepad Suve soe silmadesse Õhtu on õunapuu Päikese aknasse Meie suured mured Kõllatse tsirgukese Kaks otsa Luuletused Kevade on tulnud Kevade on äkki tulnud, Lausa salamahti ja Teinud köögiakna all Lumelilled lahti ja Paisutanud Enajõe Üle perve luhale, Meelitanud lõunamaalt Linnuparved kohela, Teinud lapsed näljaseks, Laste riided poriseks. Tore oleks kevade, Kui vanemad ei toriseks Talveõun Talvel suvi on soojal maal, Talvel suvi on kaugel lõunas. Aga killuke sellest suvest on siin Selle suures punases õunas, 4 Mis kasvas vanaisa akna all Ja märjasse rohusse potsas. Tal ühes otsas on lohuke Ja vars on teises otsas. Tsal pösed on punapunased Ja kukal on kullakarva
Väikesi 5 - 200-grammiseid pudeleid, müüdi Tallinna ja Tartu eraapteekidele. Toormaterjaliks kasutati klaasipuru, mida hangiti Tartust ja Meleskist, naftat veeti lotjadega Tartust, metsamaterjali ja liiva oli külluses kohapeal. Vabrik sai tegutseda ainult 3 kuud, siis suleti. Nähtavasti kartsid Tallinna ja Tartu mõjukad töösturid sellest väikeettevõttest endale konkurenti. Vabrikul oli suur savist korsten, mis ulatus tihti luhale laskuvast udust kõrgemale. Kord olevat vabriku peaosanik naljatamisi selle udu ja korstna kohta lausunud: "London mis London!" Sellest peale jäänudki vabrikule ja talule suure linna nimi. Ettevõtja "Lorupi"-periood Uue tõusu alguseks võibki pidada 1924. aastat, mil osaühisus rentis vabriku noorele ja ettevõtlikule Johannes Lorupile, keda võib pidada moodsa klaasitööstuse rajajaks Eestis. Lorup sündis 11.11 1901
lagendikud ning noore metsa sees kasvavad üksikud põlispuud, enamasti tammed. Puisniite on säilinud ligikaudu 50 ha. Metsade linnustik on rikkalik, pesitsevate liikide arv küündib peaaegu sajani, kõrge on asustustihedus. Erakordselt liigirikas on aga puisniitude taimestik, Allika puisniidul - 62 liiki/m 2. Matsalu kõige kõrgem Suitsu vaatetorn (21 m) asub Matsalu metsa servas, sealt avaneb suurepärane vaade Matsalu lahele, roostikule ja Suitsu jõe luhale ning karjamaadele. Luht Matsalu Rahvuspargi kõige idapoolsema osa moodustab Kasari jõe alamjooksu luht (ligemale 4000 hektarit), mis on üks Euroopa suuremaid säilinud lageluhtasid. Luht nagu teisedki poollooduslikud kooslused vajab iga aastaseid hooldustöid. Siiski on ligemale 1/6 luhast 6 võsastunud. Üleujutatud luhal toituvad kevadel luiged, haned ja pardid, pärast vee alanemist tildrid ja tutkad
pidi vastama 1990. aastate liikluskoormusele. Tegelikult ei olnuks Emajõe pärast sellises mahus silda, suurt rahasummat ja hiigelkogust ehitusmaterjale vaja olnud. Projekti kohaselt rajati Emajõkke neli sambapaari. Kokku oli sillal sambapaare aga 20. Projekteerijate arvutuste kohaselt oli selline lahendus odavam kui teine võimalus- lühike sild ja kõrgele muldkehale tõstetud tee . Suurvett pidava kõrge muldkeha rajamine pehmele luhale oli nende kinnitusel monteeritavast raudbetoonestakaadist oluliselt kallim. Silla juurde käiv liiklusskeem valmis Eesti Projektis. Liikluslahendus nägi ette olemasoleva, st vana tänavatevõrgu kasutamist. Suuremat elamute lammutamist uue silla pärast esialgu kavas ei olnud. Kaugemas plaanis tuli ehitada välja Turu tn (kuni ringteeni) ning Turu tänava ja silla ristumiskohale tulev kahetasandiline liiklussõlm. Selleks tuli rajada peale- ja mahasõiduteed. Tööde käik
humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, aasristik, mägiristik · Enamik aruniitudest on poollooduslikud- inimtekkesed. · Kui inimmõju- niitmine või karjatamine lakkab, hakkab niit võsastuma ja muutub metsaks Lamminiidud: · Lamminiitusid nimetatakse ka luhaniitudeks. · Jõeorgudes, üleujutuste mõjuajal ( lammil) paiknevad niidud. · Regulaarsete üleujutustega kantakse luhale rikkalikult setteid, mis vee taandudes luhta väetavad. · Seetõttu on luhaniitudele omane lopsakas taimestik. · Enamik lamminiite on meil teisese tekkega kooslused, st inimene on need metsamaa arvelt raadanud. · Viljakas, kuid üleujutatav pinnas on soodne peamiselt heina kasvatamiseks, ning seetõttu ilmestasid seda maastikku sageli heinaküünid. · Puurinne: tamm, hall lepp, haab, toomingas · Põõsarinne: pajud, harilik sarapuu
• ämblik • sääsk • kiil • ühepäevikuline Kalad ja kahepaiksed • säinas • rabakonn • harilik kärnkonn • haug Imetajad • põder • metskits • kährik • rebane Linnud • suurkoovitaja • kiivitaja • mustsaba-vigle • tutkas • mudatilder • rukkirääk • soo-loorkull • täpikhuik • rohunepp Kuidas luhti majandati ja kuidas see luhale mõju avaldas? Luha hooldus • Luht on oma olemuselt poollooduslik kooslus ja ei püsi ilma hoolduseta. • Ilma niitmiseta luht kulustub, võsastub, mõnda kohta kasvab pilliroog. • Paljudes luhtades tehtud maaparandustöid. • Arvestades luhaheina madalat toiteväärtust ning raskusi selle niitmise, kogumise ja transpordiga, tuleb niitjatele luha hooldamise eest maksta. Luha niitmisega seotud probleemid • Luhtasid on niidetud aastasadu.
Võrdlemisi liigivaene kooslus. Levinud Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul. Eristatakse kuiva ja niiske paluniidu kasvukohatüüpi. II Lammirohumaad on jõgede, ojade ja järvede lammidel. Iseloomulikud on kevadised ja harvem ka suvised-sügisesed üleujutused, mis rikastab mulda toitainetega. Muldade huumushorisont sisaldab jõeuhet (alluviaalset setet). Maksimaalne aastase sette hulk on kuni 7 cm, enamasti siiski 0,5-2,5 cm. Näiteks Kasari jõgi toob oma alamjooksul igal aastal luhale 10-25 kg/ha N, 17-27 kg/ha K2O, 4-7 kg/ha P2O5 jne. Niiskustingimustelt varieeruvad, jaotatakse selle alusel kasvukohatüüpideks: a) Kuivad lammirohumaad on kõrgematel lammidel, kus üleujutus on väga lühiajaline ja ebaregulaarne. Mullad toitainevaesed, rohustu madal ja liigirikas. 9 Taimekooslused sarnanevad pärisarurohumaadele. Iseloomulikud on lubikas, lamba-
Liigivaesed kuivad lammiaruniidud: lamba-aruhein, värvmadar, keskmine värihein. Kuivad aasad: luht-kastevars, punane aruhein, aas-rebasesaba, harilik aruhein. Märjad aasad: seohakas, angervaks, soo-kurereha, mätastarn. Suurkõrreliste lammirohumaad: luht-kastevars, lünktarn, päideroog. Suurtarna lammirohumaad: lünktarn, pudeltarn, põistarn. Lammisoo rohumaad: hirsstarn, lubikas, mätastarn, luhttarn. 3.4. Kuidas luhti majandati ja kuidas see luhale mõju avaldas? • Paljudes luhtades tehtud maaparandustöid. • Luhtasid on niidetud aastasadu. • Vikatid on asendunud masinatega. • Luhad on väga produktiivsed, kuni 7 t/ha heina aastas, võrreldav hea kultuurheinamaaga. • Kaasajal tulenevalt pinnase kandvuse vähesusest ning looduskaitselistest piirangutest niidetakse hilja, heina kvaliteet vilets. 3.5. Luha niitmisega seotud probleemid. Luht on suurveeg aüleujutatud ala, jõe lammil või järverannal
Polderkuivendust kasutatakse siis, kui liigvett ei ole võimalik isevoolu teel ära juhtida. Selle takistuseks võib olla kõrge veeseis suublas (vett vastuvõtvas veejuhtmes või -kogus) või maapinna liiga väike lang. Kuivendatav ala ümbritsetakse siis madalamast küljest tammidega ning kõrgemast kraavidega, liigvesi kogutakse kokku ja pumbatakse ära. Kolmatsiooni saab kasutada jõeluhtades. Uhtmeterikas vesi lastakse suurveeperioodil voolata luhale, kus uhtmed setivad ning tõstavad sellega maapinda. Kui põhjaveepind jääb endisele tasemele, ongi kuivendusefekt sellega tagatud.Üleujutusi reguleeritakse samuti jõeluhtades. Selleks võib jõesängi puhastada või süvendada, rajada vee kinnihoidmiseks veehoidlaid või eraldada osa jõeluhast jõega paralleelselt paiknevate tammidega.Agromelioratiivseid kuivendusviise e. abinõusid kasutatakse enamasti koos kraavituse või drenaaziga. Nad osutuvad vajalikuks
annaabi.ee 
