``Lugu lendavate taldrikutega`` Eno Raud I OSA-``Päris kriminaalne lugu`` Meelik,Jürnas ja Kaur olid suured sõbrad.Jürnas oli väga hea hiilija,Meelik kirjutas raamatut ja Kaur oli pärit pikaealiste suguvõsast.Nad olid mures,et nende suvi on untsus,sest Jürna juurde pidi suveks tulema võõras tüdruk Kärt.Poisid uurisid erinevaid mänge ja tegevusi,millega tüdrukud aega sisustavad.Nad uurisid oma kooliõe Marju käest ja tõid raamatukogust ka raamatu,kus tüdrukute hobidest kirjutati.Seal oli öeldud,et tüdrukutele meeldivad väikesed lapsed ja fotograafia.Nad maksid oma kollivennale Peetrile,et saaksid tema väikese venna Madise oma hoole alla-nii oleks neil olemas laps,kellega Kärdi aega sisustada.Juhtus aga nii,et Jürnas jäi Madisega aeda üksi.Ta oli hooletu,ega märganudki,kuidas Peeter koos sõbra Rihoga väikese Madise ära meelitasid.Nad viisid lapse maale Peetri tädi juurde ja otsustasid teeselda,et laps on ikka kadunud ja poisid pidi...
Tegevus toimub suvevaheajal ja räägib kolmest sõbrast,Jürnasest,Meelikust ja Kaurist.Poisid arvavad et nende suvi on rikutud kui nad saavad teada et jürnasele tuleb külla ta sugulane Kärt,kelle meelt peavad poisid lahutama Jürnasel õnnestub oma aias fotole püüda ufod kui ta seltskonda pildistab. Õigemini on fotodel tumedad laigud. Poisid otsustavad kirjutada observatooriumisse, et selgust saada.Vahepeal aga päästab Peeter koduarestist oma sõbra Riho ja riho pea maskeeritakse vahelejäämise hirmus.Peeter ja Riho satuvad jamasse kui nad kogemata lasevad lehmapidaja tädi Leeni lehma lahti. Poisid saavad küll lehma kätte ja viivad ta ilusti tagasi oma lauta kuid sel hetkel pole kedagi kodus peale Leeni väikese lapselapse ja poisid ütlevad talle et said lehma kätte puu otsast. Tädi Leeni saab sellest teada ja ta räägib sellest Jürnasele ja tema sõpradele nemad aga arvavad et tegu on ufodega, sest ka Jürnas oli ju pildile saanud kahtlased l...
``Lugu lendavate taldrikutega`` Eno Raud Peategelased: Meelik, Kaur, Kärt, Jürnas, Peeter, Riho, Leene-tädi. Kirjuta lühidalt raamatust. Lühidalt jutt: Riho pandi koduaresti,Peeter käis teda välja aitamas-võttis uksemati alt võtme ja lasi Riho välja.Enne sidusid nad Riho pea üleni sidemesse,et keegi Rihot ära ei tunneks.Nii said nad vabalt õues olla.Jürnas,Meelik,Kaur ja Kärt tegelesid pildistamisega.Ühe foto peal nägid nad kahtlast valget laiku ja arvasid,et tegu on UFOga.Kaur arvas,et seda peab uurima hakkama.Aga Jürnas ei saanud nendega tulla,sest ta onu oli palunud tal mesilasperet jälgida.Teised seadsid oma sammud aga metsa maasikale.Kärt oli hea maasikakoha leidnud.Aga kui nad sinna jõudsid,selgus,et maasikad on paari tunni jooksul kõik ära söödud.Nad arvasid,et tulnukad.Siis nägid nad Leeni-tädi,kes oma kadunud lehma otsis.Lapsed hakkasid teda otsimisel aitama,sest arvasid jälle,et tulnukad on lehma röövinud.Maasikaid oli...
RAUD, Eno (15.11 1928 --9. VII 1996) lastekirjanik ja prosaist RAUD, Eno (15. II 1928 -- 9. VII 1996), lastekirjanik ja prosaist. Sünd. Tartus kirjanik Mart R. ja pedagoog Lea R. (hiljem Nurkse) pojana, õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümn-s, seejärel Tallinna Õp. Sem-s ning 1947--52 TRÜ aj.- keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiki. Raamatukogus instruktorina, Eesti Riiki. Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. -- R. esimene lasteraamat ilmus Moskvas 1954 (" ", eesti k. "Nii või naa" 1957). R-lt on ilmunud ligi poolsada lasteraamatut mitmes zanris ja igale eale. Keskmisele koolieale on adresseeritud põnevus- ja huumoriküllased jutud "Roostevaba mõõk" (1957),. selle järg "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) ning triloogia "Päris kriminaalne lugu" (1968), "Lugu lendava...
Eno Raud Merili Jõgi MJ211 Eno Raua elulugu · Eno Raud (15 veebruar1928 Tartu9 juuli 1996 Haapsalu) oli eesti lastekirjanik. · Eno Raud sündis 1928. aastal Tartus, Mart Raua, eesti luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku pojana. · Eno Raud oli Mart Raua ja Lea Raua (hiljem Lea Nurkse) poeg. · Ta oli abielus Aino Pervikuga. Nende lapsed on Rein Raud , Piret Raud ja Looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all. E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. aastal. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja .Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane...
TARTU ULIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA LEKTORAAT TATJANA VIKULOVA «ENO RAUD» Referaat Lektor: T. Liiv NARVA 2008 Eno Raud on tuntud lastekirjanik. Ta on sündinud 1928 aastal 15. veebruaril Tartus. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Eeskätt on ta teenekas ja õigustatult tunnustatud lasteautor. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raud on üks meie laste lemmikk...
Eno Raud oli Eesti lastekirjanik. Eno Raud oli abielus Aino Pervikuga. Neil on kolm last Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas " Laste Rööm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid. Proosa · "Roostevaba mõõk" (1957) · "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) · "Mõru kook" (1959) · "Kurjad mehikesed" (1961) · "Rein karuradadel" (1962) · "Sipsik" (1962) · "Anu ja Sipsik" (1970) · "Põdrasõit" (1965) · "Väike motoroller" (1965) · "Helikopter ja tuuleveski" (1966) · "Peep ja sõnad" (1967) · "Tul...
Eno RAUD (15.11. 1928 -- 09.07.1996) lastekirjanik ja prosaist Sündinud Tartus kirjanik Mart Raua ja pedagoog Lea Raua (hiljem Nurkse) pojana. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raua kirjanikutegevus hõlmab ümmarguselt neljandatkümmend viit loominguaastat ja mitutkümmend teost, millest paljud on küll tõlgete, küll kordustrükkide läbi kinnitanud oma jätkuvat menukust. Tema loodud tegelased on hakanud elama lavakujudena ja vähemalt üks neist on tõhusa reklaamina käibele lä...
Eno Raud Lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus kirjanik Mart Raua ja lasteaedniku (hiljem ka lasteluuletaja) Lea Nurkse pojana. Õppis mitmes Tallinna ja Tartu koolis ning Tallinna Õpetajate Seminaris, 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus ning 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige a-st 1963. Oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa, Rein Raua, Mihkel Raua ja Piret Raua isa. Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Lastele kirjutamist alustas realistlike lapsepõlvelugudega („Roostevaba mõõk” 1957, „Sõjakirves on välja kaevatud” 1959) ja väikelastele mõeldud lühipaladega („Nii ja naa“ 1957, „Mõru kook” 1959 jt). Loomingu tippteosteks kujunesid muinasjutuliste elementidega Sipsiku lood („Sipsik” 1962, „Anu ja Sipsik” 1970) ning Naksitralli...
Lastekirjanduse eksami materjal lLASTEKIRJANDUSE DEFINITSIOON , OLEMUS lLastekirjandus on ilukirjandus, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamui...
Oskar Luts Lastekirjanduse referaat Tartu 2008 Sisukord 2. Sissejuhatus..........................................................................................................3 3. Elulugu...............................................................................................................4 4. Loomingust üldiselt...........................................................................................6 5. Lastekirjandus....................................................................................................8 6. Kokkuvõte........................................................................................................14 7. Kasutatud kirjandus..........................................................................................15 8. Lisad.................................................................................................................16 8.1. Oskar L...
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esineva...
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
