vanusest või soost. · Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte/nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte. Kui tajutava objektiga pole varem kokku puututud ega teata selle kohta midagi, siis ei suudeta tavaliselt seda objekti ka määratleda ega kasutada. Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Kogemuste osa tajumises nim. apertseptsiooniks. Võivad tajumist hõlbustada või pärssida. Nt ei pea me tänu lugemisvilumusele lugema tekste tähthaaval. Siin võib ilmneda varasema kogemuse negatiivne mõju. Me ei pruugi kirjavigu märgata. Võime asendada harvem esineva sõna tuttavamaga. Taju sõltub suuresti ka hoiakutest ja ootustest, mis omakorda olenevad tajuja isiksuseomadustest ja emotsioonidest. Nt vaatame heas tujus olles kogu maailma läbi roosade prillide kõik näib kaunis ja kena. Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on:
sellest, et kontekst on muutunud. Näiteks tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte * Valivus e. selektiivsus seda mõjutab elukutse, tervislik seisund, vanus, sugu, vajadused, samuti ka objekti valgustatud. Näiteks: Kirejaveaga plakat- eesti keele õpetaja märkab õigekirjavigasid, kunsti õpetaja kujundust. * Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju tajumise puhul on tähtsad ka varasemad kogemused. Näiteks ei pea me tänu lugemisvilumusele lugema tekste tähthaaval. Taju sõltub suuresti hoiakutest ja ootustest, mis olenevad tajuja isiksuseomadustest ja emotsioonidest. Näiteks vaatame heas tujus olles kogu maailma justkui läbi roosade prillide kõik tundub kaunis ja hea 27) Mis mõjutavad taju selektiivsust? Valivus e. selektiivsus seda mõjutab elukutse, tervislik seisund, vanus, sugu, vajadused, samuti ka objekti valgustatud. Näiteks: Kirejaveaga plakat- eesti keele õpetaja märkab
suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule. Valivus võib oleneda ka tajuja vanusest või soost. · Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte/nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte. Kui tajutava objektiga pole varem kokku puututud ega teata selle kohta midagi, siis ei suudeta tavaliselt seda objekti ka määratleda ega kasutada. Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõjud võivad tajumist hõlbustada või pärssida. Nt ei pea me tänu lugemisvilumusele lugema tekste tähthaaval. Siin võib ilmneda varasema kogemuse negatiivne mõju. Me ei pruugi kirjavigu märgata. Võime asendada harvem esineva sõna tuttavamaga. Taju sõltub suuresti ka hoiakutest ja ootustest, mis omakorda olenevad tajuja isiksuseomadustest ja emotsioonidest. Nt vaatame heas tujus olles kogu maailma läbi roosade prillide kõik näib kaunis ja kena. 1.2 ERINEVAD TAJULIIGID Tajunähtused hõlmavad suhtlemist kõigis selle aspektides.
vanusest või soost. · Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte/nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte. Kui tajutava objektiga pole varem kokku puututud ega teata selle kohta midagi, siis ei suudeta tavaliselt seda objekti ka määratleda ega kasutada. Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Kogemuste osa tajumises nim. apertseptsiooniks. Võivad tajumist hõlbustada või pärssida. Nt ei pea me tänu lugemisvilumusele lugema tekste tähthaaval. Siin võib ilmneda varasema kogemuse negatiivne mõju. Me ei pruugi kirjavigu märgata. Võime asendada harvem esineva sõna tuttavamaga. Taju sõltub suuresti ka hoiakutest ja ootustest, mis omakorda olenevad tajuja isiksuseomadustest ja emotsioonidest. Nt vaatame heas tujus olles kogu maailma läbi roosade prillide kõik näib kaunis ja kena. Tähelepanu Tähelepanu omadused on: · maht objektide hulk, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul
sellest, et kontekst on muutunud. Näiteks tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte * Valivus e. selektiivsus seda mojutab elukutse, tervislik seisund, vanus, sugu, vajadused, samuti ka objekti valgustatud. Naiteks: Kirejaveaga plakat- eesti keele opetaja märkab oigekirjavigasid, kunsti opetaja kujundust. * Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju tajumise puhul on tahtsad ka varasemad kogemused. Näiteks ei pea me tänu lugemisvilumusele lugema tekste tähthaaval. Taju sõltub suuresti hoiakutest ja ootustest, mis olenevad tajuja isiksuseomadustest ja emotsioonidest. Näiteks vaatame heas tujus olles kogu maailma justkui läbi roosade prillide kõik tundub kaunis ja hea, 66. Mis on isikutaju? Isikutaju ehk sotsiaalne taju on teise inimese tajumine, mõistmine ja hindamine. Kuna inimese tajumist mõjutavad väga paljud tegurid (nt tunded, hoiakud, kogemused), on isikutaju väga subjektiivne 67
· Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte/nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte. Kui tajutava objektiga pole varem kokku puututud ega teata selle kohta midagi, siis ei suudeta tavaliselt seda objekti ka määratleda ega kasutada. Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Kogemuste osa tajumises nim. apertseptsiooniks. Võivad tajumist hõlbustada või pärssida. Nt ei pea me tänu lugemisvilumusele lugema tekste tähthaaval. Siin võib ilmneda varasema kogemuse negatiivne mõju. Me ei pruugi kirjavigu märgata. Võime asendada harvem esineva sõna tuttavamaga. Taju sõltub suuresti ka hoiakutest ja ootustest, mis omakorda olenevad tajuja isiksuseomadustest ja emotsioonidest. Nt vaatame heas tujus olles kogu maailma läbi roosade prillide kõik näib kaunis ja kena. Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on:
annaabi.ee 
