matemaatiliste ülesannete lahendamisel. Põhiliste ja häiritud kognitiivsete protsessidena käsitletakse visuaalset ja auditiivset taju, mälu, töömälu, kõne ja mõtlemist. (Lukanenok 2009: 10) Iseloomulik SÕR õpilastele on oluline erinevus intellektuaalsete võimete ja potentsiaali ning tegelike saavutuste vahel järgmistes valdkondades (Lukanenok 2009: 10 järgi): a) suuline eneseväljendus; b) kuuldud kõne mõistmine; c) kirjalik eneseväljendus; d) lugemistehnika; e) loetu mõistmine; f) aritmeetiliste tehete sooritamine; g) matemaatiline mõtlemine, probleemide lahendamine. Lugemis ja kirjutamisraskused tavakoolis võivad olla põhjustatud üldistest õpiraskustest ja vaimsete võimete mahajäämusest või vastupidi: õpiraskused on põhjustatud lugemis- ja kirjutamisraskustest, suutmatusest töötada kirjaliku tekstiga. Sellisel juhul on tegemist spetsiifilise õpiraskusega. (Irv 2010)
õppeülesannete esitus. vastavust, loeb õpitud Trükitähtede (nii suurte kui väikeste) tundma õppimine. teksti enam-vähem Tähtedest sõnade ja sõnadest lausete lugemine. Silpidest ladusalt, lausehaaval sõnade moodustamine. üksiku peatusega raskema sõna ees oma kõnetempos Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi või sellest aeglasemalt; (õige hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo, mõistab häälega või oma lugemisvea parandamine, kui sellele tähelepanu endamisi (vaikse häälega juhitakse). Lugemistehniliselt raskete sõnade ja või huuli liigutades) sõnaühendite lugema õppimine. lugedes loetu sisu;
Mõningad iseärasused ilmnevad siiski nii sensoorsel kui ka pertseptiivsel tasandil: visuaalne või akustiline taju, suulise ja kirjaliku kõne süntaksist ja sõnakasutusest tulenevad iseärasused, suhtlussituatsiooni puudumine kirjalikku teksti tajudes jm. a. Kõne mõtestatud taju eelduste kujundamine: kuulmistähelepanu ja kõnekuulmine, foneetiliste üksuste äratundmine ja eristamine, lugemistehnika, ütluse säilitamine operatiivmälus, kõne mõistmise kognitiivne baas (kujutlused, teadmised), keelevaist. b. Kommunikatiivse ülesande mõistmine ja säilitamine mälus: milleks kuulata või lugeda. c. Sõnatähenduse mõistmine: sõna (sh liitsõnad ja tuletised) ja kujutluse seostamine, sõna leksikaalse tähenduse (sh ülekantud tähenduse) mõistmine
nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus Võivad kaasneda o foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused o kehv käekiri Levimus 3-4%, P>T Eraldiseisvana haruldane, tavaliselt esinevad kirjutamis/lugemisraskused koos Spetsiifiline lugemishäire Spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine o häiritud loetu mõtte tabamine, arusaamine sõnade tähendust, lugemistehnika Varases eas kõne-keeleprobleemid Levimus 3:100-6:100, koolilaste seas 3-15%, P>T Sageli kaasnevad o kirjutamisraskused o emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired Üldine õpiedukus langenud Spetsiifiline arvutamisvilumuse häire Iseloomulikud kahjustused arvutamisvilumuses Sageli kaasnevad häired o emotsionaalsel tasandil o käitumises ja suhtlemisel Levimus 6% kooliõpilastest
loeb. Mida tuletada ja järledada, kuidas in ühte ja sama asja mõistab (see on pragmaatiline probleem)? Tajuda tuleb seda, mida teised oma peas on valmis produtseerinud. Õpsil on oluline püüda aru saada, millest laps aru ei saa. Me ju ei tea, mida, kuidas ta aru saab. Kõne on suuline ja kirjalik. Aga tektsi puhul ei ole situatsiooni, seega kas jätkub/piisab kontekstist, et luua kujutis situatsioonist? Seetõttu, lugemistehnika ei anna seda, et in aru saab, mida ta just luges. Kunagi pole tekst nii täiuslik, et looks täieliku kujutuspildi. Alati peab mingeid asju tuletama. Kõnetajumine peab alguse saama motiivst: kas tahan/ei taha kuulata, lugeda, aru saada. Igapäevases elus on vaja-motiivi kõige rohkem vaja. Peab-motiiv on probleemne samas. Meil on vaja nõuda lastelt, et nad nt paberiga/joonlauaga,/näpuga järge peaksid, et me märkakisme, kas ta ikka loeb, (et ei oleks näilist raamatusse vaatamist).
spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus ·Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused kehv käekiri ·Levimus 3-4%, P>T ·Eraldiseisvana haruldane, tavaliselt esinevad kirjutamis/lugemisraskused koos Spetsiifiline lugemishäire: Spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine. Häiritud loetu mõtte tabamine, arusaamine sõnade tähendust, lugemistehnika. · Varases eas kõne-keeleprobleemid · Levimus 3:100-6:100, koolilaste seas 3-15%, P>T · Sageli kaasnevad 45 kirjutamisraskused emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired · Üldine õpiedukus langenud Spetsiifiline arvutamisvilumuse häire: · Iseloomulikud kahjustused arvutamisvilumuses · Sageli kaasnevad häired emotsionaalsel tasandil käitumises ja suhtlemisel
annaabi.ee 
