kuidas nad omavaheliste kohtumiste ajal käituma peaksid. (Grenz 2003: 41) Postmodernistliku kirjanduse alla kuuluvad romaanid, novellid, jutud. Kuid samuti võib sellena käsitleda mitmesuguseid massi- ja popkultuuri kuuluvaid kirjanduslikke väljundeid ja zanre: äärmiselt mitmekesist ulmekirjanduse valdkonda, erinevaid kriminaal- või õuduskirjanduse teoseid ja miks mitte ka tänapäevaseid koomiksiraamatuid oma eripärase lugemisstrateegia, ootuste ja esteetikaga. Muidugi saab siia arvata ka lood, mis käsitlevad kaasaegset maailma. Kraavi 2005: 170; Granz 2003: 42) 3.3 Kunst Traditsiooniliselt kuuluvad kujutava kunsti valdkonda maal, skulptuur, graafika, arhitektuur ja tarbekunst. Uuemad visuaalse kunsti alaliigid on fotograafia ja meediakunst. (Kraavi 2005: 200) Postmodernne kunst tunnistab ainult teatud asju omasteks ja välistab teisi. Ta valib pigem ebapuhtuse kui modernse stiilipuhtuse. (Grenz 2003: 37-38)
muudab õppimise tõeliselt viljakaks. See arusaam tugineb tänapäevasele õppimise ja õpetamise mudelile, mis kirjeldab mõtlemist kui kognitiivset protsessi. Aktiivse lugemisoskuse kujundamine väärib tähelepanu, sest isegi kui õpilasel on piisavad oskused saada aru kuuldavast keelest (tunneb sõnavara, evib head mälu ja järeldamisoskust), võib tal olla raske keelt töödelda ja mõista tekstina. Lugemisoskuse arendamisel võib kasutada näiteks järgmisi strateegiaid (6) Lugemisstrateegia all mõistetakse tegevusviise ja tehnikaid, mis aitavad õpilasel teksti mõista, meenutada ja töödelda. Eesmärkide saavutamiseks on mitmesuguseid strateegiaid. Oskuslik lugeja hakkab teksti lugema aktiivselt, kasutades mõistmist ja meeldejätmist soodustavaid strateegiaid enne lugemist, lugemise ajal ja pärast seda. (1 lk 125) Lugemisstrateegiaid harjutades peavad tekstid olema alguses kerged, lühikesed, selged ja motiveerivad
kõnes ja kirjas väljendada kuid ei saa aru, mida neile üteldakse. Inimesed räägivad kiiresti ja vabad – kuid ütlevad nad tegelikult väga vähe (sõnakompott). „Ma olin seal teises, ja siis pärast seda, kui nad olid ma olin seal“ See afaasia põhjuseks on nn Wernike keskuse kahjustus. KESKMINE LAPSEIGA. KOOLI MÕJU I Keskmises lapseas mõjutavad laste arengut väga palju nende kogemused kooliga. Eelkõige arenevad kooli kirja- ja matemaatilised oskused. Firth´i kolmefaasiline lugemisstrateegia teooria (käsitleb seda kuidas lapsed kasutavad erinevad lugemisstrateegiad): 1. Faas: kasutavad logograafilist strateegiat (pöörduvad tähelepanu üksikutele tühedele). Lapsed õpivad sõna ära tundma nende välise kuj põhjal! 2. Faas: kasutavad alfabeetilist strateegiat, „täht-häälikud“. Reeglipäraste sõnade lugemise oskus. 3). Faas: ortograafiline faas. Sõnad lahutatatakse ... KOOLI MÕJU II: LUGEMINE, KIRJUTAMINE JA FONOLOOGILINE TEADLIKKUS
kui keegi, kes reageerib teatud viisl tekstis sisalduvatele lugeja reaktsiooni esile kutsuvatele struktuuridele. Tegelik lugeja > reaktsioone määravad kogemused, teadmised jne. Järgides trükitud teksti, lugeja mõtestab enda jaoks seda, mida ta on lugenud, selle põhajl ootused sellele, mis tuleb > tekst ei täida alati ootusi > ootuste mittetäitumine e. Vead on teksti tähenduse olulised osad, teatud sorti tähendus-kogemus. Tõlgenuslikud kogukonnad: grupp, kel on sarnane lugemisstrateegia või kogukonna poolt määratud lugejaootused. > kogukond loob teksti objektiivsena näivad jooned, autori kavatsuse jne. Ei ole olemas ühtki universaalset, ‘õiget’ tõlgendust, see sõlub alati lugemisstrateegiast tõlgenduslikus kogukonnas, ühe kogukonna perspektiivi ei ole võimalik teha arusaadavaks teisele kogukonnale. Hermeneutiline ring: järgkjärguline lähenemine teksti tähendusele, autori sõnumile; osa
vt. Ka autori surma mõiste S. Fish > affektiivne stilistika (affective stylistics) > Lugemine muudab trükitud sõnade ruumilise kulgemise kogemuse ajaliseks kulgemiseks Järgides trükitud teksti, lugeja mõtestab enda jaoks seda, mida ta on lugenud, selle põhajl ootused sellele, mis tuleb > tekst ei täida alati ootusi > ootuste mittetäitumine e. Vead on teksti tähenduse olulised osad, teatud sorti tähendus-kogemus Tõlgenuslikud kogukonnad: grupp, kel on sarnane lugemisstrateegia või kogukonna poolt määratud lugejaootused. > kogukond loob teksti objektiivsena näivad jooned, autori kavatsuse jne. Ei ole olemas ühtki universaalset, `õiget' tõlgendust, see sõlub alati lugemisstrateegiast tõlgenduslikus kogukonnas, ühe kogukonna perspektiivi ei ole võimalik teha arusaadavaks teisele kogukonnale Hilisemad arengud: ajalooliste, kultuuriliste ja ühiskondike tegurite arvessevõtmine
vt. Ka autori surma mõiste S. Fish > affektiivne stilistika (affective stylistics) > Lugemine muudab trükitud sõnade ruumilise kulgemise kogemuse ajaliseks kulgemiseks Järgides trükitud teksti, lugeja mõtestab enda jaoks seda, mida ta on lugenud, selle põhajl ootused sellele, mis tuleb > tekst ei täida alati ootusi > ootuste mittetäitumine e. Vead on teksti tähenduse olulised osad, teatud sorti tähendus-kogemus Tõlgenuslikud kogukonnad: grupp, kel on sarnane lugemisstrateegia või kogukonna poolt määratud lugejaootused. > kogukond loob teksti objektiivsena näivad jooned, autori kavatsuse jne. Ei ole olemas ühtki universaalset, ‘õiget’ tõlgendust, see sõlub alati lugemisstrateegiast tõlgenduslikus kogukonnas, ühe kogukonna perspektiivi ei ole võimalik teha arusaadavaks teisele kogukonnale Hilisemad arengud: ajalooliste, kultuuriliste ja ühiskondike tegurite arvessevõtmine
annaabi.ee 
