JUHTUDEKS, MIL KOODI EI OLE VÕIMALIK TEHNILISTE VAHENDITEGA LUGEDA. CODE 39 CODE 39 VÕIMALDAB ESITADA KÕIKI NUMBREID JA TÄHTI. KOODIL ON LÄHTE- JA LÕPUMÄRGID, MISTÕTTU ON KOOD LOETAV MÕLEMAS SUUNAS. KOODI NIMETUS TULENEB SELLE EHITUSEST. KOODI ÜKS MÄRK KOOSNEB ÜHEKSAST TRIIBUST – VIIEST MUSTAST JA NENDE VAHELE JÄÄVATEST NELJAST VALGEST TRIIBUST. TRIIPUDEST KOLM ON ALATI LAIAD. * KOODI PIKKUS ON VABA. PIIRID KOODI PIKKUSELE SEAVAD LUGEMISSEADMED. TAVALISELT KASUTATAKSE KOODE, MILLE PIKKUS ON KUNI 25 MÄRKI (MAX 44 MÄRKI) INTERLEAVED 2 OF 5 (I2/5) KOODISÜSTEEMIGA INTERLEAVED 2 OF 5 SAAB ESITADA AINULT NUMBREID. LISAKS ANDMEMÄRKIDELE ON KOODIS ERINEVAD LÄHTE- JA LÕPUMÄRGID NING ALG- JA LÕPPMARGINAALID. KOODI NIMETUS TULENEB SELLE EHITUSEST. KÕIK ANDMEMÄRGID ON JAOTATUD PAARIDESSE. IGA PAARI ESIMENE MÄRK ON ESITATUD MUSTADE TRIIPUDENA JA TEINE MUSTADE VAHELE JÄÄVATE VALGETE TRIIPUDENA. SEEGA PEAB I2/5 KOODIS
2/5. Code 39 Code 39 võimaldab esitada kõiki nubreid ja tähti. Koodi nimetus tuleb selle ehitusest üks kodeeritud märk koosneb üheksast triibust, millest kolm on alati laiad. Lisaks tähtedele ja numbritele võimaldab esitada järgmisi märke: -, ., tühik, $, /, +, %. Koodi algus- ja lõpumärk on *. Kogu ASCII märgistiku esitamiseks kombineeritakse märke $, +, % ja / koos 26 tähemärgiga. Kooditüübi põhilised omadused: pikkus vaba, piirid koodi pikkusele seavad lugemisseadmed; kood on isekontrolliv, ehk koodis on sisemised kontrollmärgid; suurim tihedus Code 39-le on 3,7 märki/cm, praktikas kasutatakse tavaliselt 1-3 märki/cm; Vöötkood üks kahest enimlevinud kooditüübist, mida kasutatakse sageli ettevõttesiseste markeeringute puhul kui kodeeritav infomaht ei ole eriti suur. Code 128
Elektroonilise paberi väljatöötamise katseid alustati juba 1970. aastail firmas Xerox. Enne spetsiaalselt digiraamatutele mõeldud failivormingute kasutuselevõttu oli võimalik teoseid (eelkõige loengumaterjale, õpikuid) esitada ja lugeda peamiselt PDF-vormingus. Esialgu töötasid paljud firmad välja oma failivormingud. Kuna vormingute teisendamine oli tülikas, siis tekkis vajadus ühtse failivormingu järele. Alates 2007. aastast hakkasid levima E- Ink-tehnikal põhinevad lugemisseadmed ja alates 2010. aastast on kõige laiemalt kasutusel EPUB-vorming. E-lugeril on e-tindi tüüpi ekraan, mis on silmale sama sõbralik nagu tavaraamat. Tavaliste monitoride ja tahvelarvutite ekraanid kiirgavad valgust vaatajale silma, aga e-tindiekraan ei kiirga midagi. Kuna e-luger võtab vähe elektrit, siis võib seda laadida vaid kord kuus või harvem. Keskmine e-luger mahutab korraga umbkaudu tuhandeid e-raamatuid. Ruumi säästmiseks on
vargusi ja muid kadusid. See võimaldab kindlaks määrata varu vähenemist kadude või riknemise tõttu; · selle süsteemi kasutamine võimaldab saada operatiivset infot varu tegeliku seisu kohta, mis võimaldab täpsemalt ajastada tellimusi. Varude arvestuse pideva süsteemi peamiseks puuduseks peetakse tema suurt töömahtu, kuid süsteemi rakendamist hõlbustab arvutite ja teiste andmetöötlusseadmete (vöötkoodi lugemisseadmed, skannerid ) kasutamine. 4.1.2 Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad: · ei peeta aruandeperioodi jooksul üksikasjalikku arvestust varu väljamineku ja lõppjäägi kohta, arvestust peetakse ainult sissetuleku kohta; · varu lõppjääk ja väljaminek tehakse kindlaks perioodiliselt kuu, kvartali või aasta lõpus; · aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemasoleva varu inventuur;
See võimaldab kindlaks määrata varu vähenemist kadude või riknemise tõttu; · selle süsteemi kasutamine võimaldab saada operatiivset infot varu tegeliku seisu kohta, mis võimaldab täpsemalt ajastada tellimusi. Varude arvestuse pideva süsteemi peamiseks puuduseks peetakse tema suurt töömahtu, kuid süsteemi rakendamist hõlbustab arvutite ja teiste andmetöötlusseadmete (vöötkoodi lugemisseadmed, skannerid ) kasutamine [5]. Varude perioodiline arvestussüsteem Varude perioodilise arvestussüteemi kasutamise korral ei kajastata pearaamatu kontodel kauba soetus (sissetuleku) ja realiseerimistehinguid. Pearaamatu kontodele tehakse sissekanded alles arvestusperioodi lõpul (kantakse maha aruandeperioodi varude algjääk ja võetakse arvele aruandeperioodi lõppjääk) [9:67]. Arvet peetakse ainult varude sissetuleku kohta, väljamineku kohta eraldi arvestust ei ole.
See võimaldab kindlaks määrata varu vähenemist kadude või riknemise tõttu; · selle süsteemi kasutamine võimaldab saada operatiivset infot varu tegeliku seisu kohta, mis võimaldab täpsemalt ajastada tellimusi. Varude arvestuse pideva süsteemi peamiseks puuduseks peetakse tema suurt töömahtu, kuid süsteemi rakendamist hõlbustab arvutite ja teiste andmetöötlusseadmete (vöötkoodi lugemisseadmed, skannerid ) kasutamine. Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad: · ei peeta aruandeperioodi jooksul üksikasjalikku arvestust varu väljamineku ja lõppjäägi · kohta, arvestust peetakse ainult sissetuleku kohta; · varu lõppjääk ja väljaminek tehakse kindlaks perioodiliselt kuu, kvartali või aasta lõpus; · aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemasoleva varu inventuur;
Seega varude füüsilise jäägi saab kindlaks teha ainult perioodi lõpul teostava inventuuri abil. Konto Kaubad jääk korrigeeritakse inventuuri tulemustega, et see kajastaks tegelikku kaubavaru. Inventuuri tuleb teha vähemalt üks kord aastas. Varude arvestuse pideva süsteemi peamiseks puuduseks peetakse tema suurt töömahtu, kuid süsteemi rakendamist hõlbsustab arvutite ja teiste andmetöötlusseadmete (vöötkoodid lugemisseadmed, skännerid) kasutamine [20]. Pidev arvestussüteem näitab erinevalt perioodilisest arvestusest varude muutust kogu aruandeperioodi vältel. Lõppsaldo arvutamisel liidetakse varude algsaldole kogu perioodi jooksul sisse tulevad varud ehk deebetkäive ning lahutatakse maha väljaminekud ehk kreeditkäive. Ainult pidev arvestussüsteem võimalab avastada puudujäägi ning tekkepõhisuse. Kuna alati ei pruugi tegelikud varud ühtida konto
Tehnoloogiat kasutatakse palju transpordis veoühikute ja veovahendite markeerimisel ning parkla- ja läbipääsusüsteemide töös. 13.2. Vöötkooditehnoloogia Vöötkooditehnoloogia põhineb andmete salvestamisel eri laiusega mustade triipude ja nende vahede kombinatsioonide abil paberil. Lugemisseadmed koos arvutitarkvaraga suudavad lugeda eri laiusega mustade triipude ja nende vahede kombinatsioonidega edasiantavat numbrilist ja tähestikulist informatsiooni. Teisiti öeldes antakse triipude ja nende vahede kindlaksmääratud kombinatsioonidega edasi vajalikke numbreid ja/või tähti, millest omakorda moodustub inimesele
annaabi.ee 
