illegaalsed kogud. Illegaalsete raamatukogude töökorraldus. Lugemisringid. MAKSULISED LAENURAAMATUKOGUD Esimesed eralaenuraamatukogud Tallinnas: Johann Jacob Illig ja Johann Christian Allee. Georg Arnold Eggers - Tallinna majutusameti ruumidest Peterburi Neeva prospekti kaupluseni. Franz Ferdinand Kluge. Carl Ströhm. Ferdinand Wassermann. LUGEMISRINGID Lugemisringi tööpõhimõtted. August Wilhelm Hupel asutab esimese lugemisringi. Tartu-Võru praostkonna raamatukogu- lugemisring. Jõhvi ja Vaivara mõisnike lugemisring. Rahvaraamatukogud. RAHVARAAMATUKOGUD / SUURBRITANNIA Kihelkondlikud raamatukogud. Thomas Bray. William Lane. Subskriptsioosed raamatukogud. Õpikojad. Komitee moodustamine. 1850 Rahvaraamatukogude seadus. Hoogne raamatukogude asutamine. EESTI RAHVARAAMATUKOGUD. Rahvaraamatukogu mõiste. Koguduste raamatukogud. Heinrich Georg von Jannau Laiuse 1849 Tarvastu kihelkonna raamatukogu. Hans Wühner. Raamatukogu asutamine ja töökorraldus.
Keeletarvituses tugines Helle Harjumaa murrakule ja tõi kirjakeelde Põhja-Eesti läänepoolsete murrete segu. August Wilhelm Hupel Hupel pühitseti 1764. aastal Põltsamaa pastoriks. Pastorina hoolitses Hupel innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt pooldas Hupel ratsionalistlikkust ning rahvavalgustust, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta. Hupel oli ka literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest. Hupel tõlkis E.Wilde kaks käsikirja saksa keelest eesti keelde. Esimese käsikirja, mis kannab pealkirja ,,Lühhike öppetus ", tõlkimist loetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. George Brown Katariina II nimetas Browni 1775. aastal Eestimaa kuberneriks
Hupel sai endale töökoha Äksil, paar aastat hiljem nimetati ta seal pastoriks. 1764. aastal õnnestus tal aga saada tunduvalt prestiizsema Põltsamaa kihelkonna pastoriks. Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta. Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4-köitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" ja jätkväljaannetes "Nordische Miscellaneen" ning "Neue nordische Miscellaneen". Kõigil neil väljaannetel oli rohkelt kaastöölisi kõikjal üle Liivi- ja Eestimaa kubermangude
kihelkonna pastoriks, kus parajasti oli majandusbuum ja kirikuõpetaja amet oli majanduslikult enam kui rahuldavalt kindlustatud. Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta (1760. aastate lõpust kuni 1799. aastani). Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4- köitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" (17721785) ja jätkväljaannetes "Nordische Miscellaneen" ning "Neue nordische Miscellaneen". Kõigil neil
prestiizsema Põltsamaa kihelkonna pastoriks, kus parajasti oli majandusbuum ja kirikuõpetaja amet oli majanduslikult enam kui rahuldavalt kindlustatud. Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta (1760. aastate lõpust kuni 1799. aastani). Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4- köitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" (17721785) ja jätkväljaannetes "Nordische Miscellaneen" ning "Neue nordische Miscellaneen". Kõigil neil
ning lõunaeesti keel, mis oli seni olnud põhjaeesti omaga peaaegu võrdses seisundis, hakkas muutuma vaid kohalikuks kõnekeeleks • Tartu keel e lõunaeesti keel jäi suuliseks kõnekeeleks, kirjasõnas kasutasid murdekeelt luuletajad, avalikke funktsioone tal enam polnud. • August Wilhelm Hupel - rahvavalgustust pooldav pastor, kes mistõttu aitas kaasa koolihariduse ja majanduselu edendamisel. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta (1760) Oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4-köitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" (1772–1785). Koos kohaliku arsti Peter Ernst Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike
professionaalne näitetrupp. Aastal 1798 pidi trupp rahalise kitsikuse tõttu tegevuse lõpetama. Uus professionaalne trupp loodi Tallinnas 1804. aastal. Viis aastat hiljem (1809) ehitati Laia tänava algusse Eesti esimene teatrihoone. Linnaorkestrid ja asjaarmastajate teatrid tegutsesid ka väiksemates linnades. Maal loodi seltskondlikuks läbikäimiseks lugemisringe. Et raamatud olid kallid, telliti neid ühiselt ning anti lugemiseks käest kätte. Üks taoline lugemisring tegutses August Wilhelm Hupeli ettevõttel Põltsamaal (Laur, 2003). Eestikeelse ajakirjanduse algus Eestikeelse ajakirjanduse algust võib dateerida 1. märtsiga 1806, mil nägi ilmavalgust esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". Ajaleht oli suunatud otseselt maarahvale, mis väljendus ka väljaande päist kaunistaval puulõikepildil (Lisa 9), millel oli kujutatud õlgkatusega korstnata elurehi, õues tare ees jungaga kaev ning
otsiti tüdrukuid ja sulaseid. 6. Estofiilide-sakslaste mõju eesti talupoja haridustasemele. (A. W. Hupel, O. W. Masing jt.) Pastorina paistis August Wilhelm Hupel (1737 1819) silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta. Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4-köitelises teoses "Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt", mida ajaloolased ja etnograafid kasutavad tänapäevani. Koos kohaliku arsti Peter Ernst Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset
annaabi.ee 
