Ilmaliku kirjanduse tähtsamad saavutused : Käsuhantsu kaebelaul ,, Oh ma vaene Tartuliin." Otto W. Maasing ,,ABD ehk lugemiseraamat lastele" ,,Arvamiseraamat"(matemaatika õpik) Maarahva nädalalaeht ja Maarahva kalender Maasingu tuntuim luuletus ,,Päts" Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) kirjutas oode ja pastoraade. Oodid: ,,Kuu" ja ,,laulja" karjastelaulud ,,Ott ja Peedo" Faelman (1798-1850) tuntumad teosed : ,,Piibujutt" , ,,Kalenditegija Kimpus" ,, Tühi jutt, tühi lori." ,,Järvamaa vana mehe õpetused" Faelman on kirjutanud 8 müüti : ,,Emajõe sünd" ,,Loomine" ,,Vanemuise kosjaskäik" ,,Endla järv ja Juta"
Selle kõne kandis ta ette "Vanemuise" 5.aastapäeval. Kolmas isamaakõne 1870 " Nõiausk ja nõiaprotsessid" on kõige teaduslikum. Valjult kritiseerib Jakobson katoliku kirikut tema sallimatuse pärast teisitimõtlejate suhtes. Ta kirjeldab ka keskaja nõiaprotsesse ja nõiausku. Tähtsamad tekstid ja raamatud ,,Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päävaga lugema jakirjutama võib õppida"(1867) ,,Kooli lugemiseraamat" ,,Veikene Geograafia" ,,Helmed" ,,Lauliku C.R. Linnutaja laulud" ,,Teaduse ja seaduse põllul" ,,Vanemuise kandlehääled" Artikleid Eesti Postimehest: ,,Rahvas ja seisus" ,,Rahva kasvatamisest" ,,Veel mõni sõna põllutöö asjust" ,,Mis meil hädasti tarvis tähele panna" ,,Koli-raamat" Elu lõpp Lõpuaastad möödusid Kurgja talus. Jakobson suri pühapäeval 7. märtsil kell pool kolm hommikul 1882 saunakambris
lugemikust. Ta asus ise õpikute koostamist ja koostas aabitsa “Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päävaga lugema ja kirjutama võib õppida”(1867.aastal). Jakobson viis aabitsates õppimise uuele meetodile: tähti veeriti häälikuliselt. Veel andis ta välja ka “Kooli lugemiseraamatu”(I osa 1867.a., II osa 1871.a., III osa 1876.a.),“Veikene Geograafia”(1869.a.), “Helmed”(1880.a.),”Saksakeel õppimise raamat koolidele”(1878.a.). “Kooli lugemiseraamat” sisaldas õpetusi emakeele alalt, “Veikene Geograafia” sisaldas geograafia allmõisteid ja ülevaate maailmajagudest. “Helmed” kirjutas ta tütarlastekihelkonnakoolide jaoks , kus oli sees õpetusi saada oskuslikuks perenaiseks, abikaasaks ning emaks. Asutatav Eesti Aleksandrikool pidi õpilastele pakkuma põllumajanduslikke teadmisi ja selleks ilmus 1868.aastal Jakobsonilt “Teaduse ja seaduse põllul”
koolmeister Viljandis, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegutses Eesti Aleksandrikooli liikumises. Looming: ,,Laulik koolis ja kodus"; ,,Laste laulik"; ,,Kooli kannel". Tähtsus: viis ilmaliku laulurepertuaari koolidesse; ,,Teele, teele, kurekesed", ,,Kungla rahva" sõnade autor; ,,Lõikuselaul" Ado Grenzstein (ps. A. Piirikivi)- pedagoog. Looming: ,,Kooli laulmise raamat"; ,,Pildiaabits", ,,Eesti lugemise raamat", ,,Laste lugemiseraamat". Tähtsus: ,,Viisk, põis ja õlekõrs"; mõtles välja ja võttis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia LASTEPROOSA JA LASTELUULE JUHTIVAID AUTOREID 20.-30. AASTATEL K. E. Sööt- nimetab oma loomingut lallitusteks ja lugudeks. Avastas folkloorse lastelaulu ja avaldas selle põhjal välja emotsionaalset lasteluulet. Väga palju kõlakujundeid. Looming: hällilaulud ,,Uni tuleb", ,,Une tulekul", ,,Äiu lahke lapsukene",
Kommunikatsiooni asümmeetria (kirjutavad täiskasvanud, kuid tarbivad nii lapsed kui täiskasvanud); on korraga nii ilukirjanduslik kui pedagoogiline. Arvestab lugeja vanuse, soo, tähelepanuvõimega, ideid esitatakse lihtsamas vormis, tegelased on mustvalgemad, vormieksperimendid on sagedasemad. 5. Esimesed olulised teosed eesti lastekirjanduse ajaloos. 1641. esimene eestikeelne aabits; 1782 Arvelius „Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat”; 1849 Körber „Karjalaste lugemiseraamat”; 1866 Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud”; 1884 Kunder „Eesti muinasjutud”. 6. Miks on muinasjutud olulised lapse jaoks? Fantaasia areng, nendeta jääb laste hinge tühi koht; õpetlikkus; laps saab samastuda teat. loomuomadustega, ettevalmistus reaalseks eluks; teeb lapse õnnelikuks; annab julguse uskuda imedesse. 7. Muinasjutu seadused. Kindel algus, kindel lõpp, arvkordused, sümboolsed numbrid (3, 7, 12), välja mõeldud, pole
korralist pilti kõigest maailma elust ja olemisest". Need sisaldasid näiteid rahvaluulest ja eesti kirjandusest, lugusid eri maade loodusest, geograafiast, kodu- ja ajaloost ning poliitikast. Veel andis ta välja ka "Kooli lugemise raamatu" (I osa 1867.a., II osa 1871.a., III osa 1876.a.),"Veikene Geograafia"(1869.a.), "Helmed"(1880.a.),"Saksakeel õppimise raamat koolidele"(1878.a.), mis leidis rohket tarvitamist, nii et sellest ilmus pärast autori surma veel 3 trükki. "Kooli lugemiseraamat" sisaldas õpetusi emakeele alalt, "Veikene Geograafia" sisaldas geograafia alammõisteid ja ülevaate maailmajagudest. "Helmed" kirjutas ta tütarlaste kihelkonnakoolide jaoks , kus oli sees õpetusi saada oskuslikuks perenaiseks, abikaasaks ning emaks. Jakobson lähenes ka J. V. Jannseni perekonnale, eriti tütrele Lydiale, kelle kauneid luuletusi oli ta paigutanud oma lugemikku ja arglikule autorile välja mõelnud varjunime Koidula
Kajakad kutsuvad. Saaremaa, Vilsandi ja Vaika saarte linnuriigist ja loodusest. Tallinn: Eesti Raamat. Jüssi, Fred 1972. Merest sündinud. Tallinn: Eesti Raamat. Jüssi, Fred 1986. Jäälõhkuja. Tallinn: Valgus. Jüssi, Fred 1995. Sügis. Tallinn: Eesti Loodusfoto. Jüssi, Fred 1999. Mälestuskilde Vilsandi radadelt. – Looduse Hääl / Postimees, 20. mai, lk 2–3. Kaldur, Marko 2004. Rännates läbi Eestimaa. Tallinn: Äripäeva Kirjastus. Kampmann, Mihkel 1905. Kooli Lugemiseraamat. Tallinn: A. Busch. Kampmann, Mihkel 1918. Eesti kodumaa. 1. osa, Põhja-Eesti. Tallinnas: G. Pihlakas. Kangro, Bernard; Uibopuu, Valev (toim.) 1955–1957. Meie Maa 1.–4. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv. Kaplinski, Jaan 1989. Jää ja kanarbik. – Looming, nr 11, lk 1443–1457. Kaplinski, Jaan 2000. Läbi metsa. – Kirjutatud. Valitud luuletused. Tallinn: Varrak, lk 765–784. Eesti looduskirjanduse lugu 269 Kask, Edgar 1977
annaabi.ee 
