Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lugemil" - 11 õppematerjali

Elektrontahhümeetrite areng läbi aja
10
pdf

Elektrontahhümeetrite areng läbi aja.

elektrontahhümeetrite ilmumiseni. Automaattahhümeetrite joonepikkuse mõõtmistäpsuse piiriks oli 1/300. Neid sai edukalt kasutada topograafilisel mõõdistamisel. Suuremat täpsust nõudvatel töödel(nt polügonomeetria) oli kasutatav Bosshardt-Zeissi reduktsioontahhümeeter aastast 1925. Selle pikksilma objektiivi ette paigutati optiliste kiilude abil tekitatud kahekordse kujutisega kaugusmõõturi otsik, mis kompenseerib automaatselt pikksilma kaldest tingitud vea joonepikkuse lugemil. Joonepikkuse mõõtmiseks kasutati erilist horisontaalset mõõtelatti, kõrguskasvu määramiseks aga erilist tangensskaalat. Selliste, nn kahekordse kujutisega tahhümeetrite mõõtmistäpsus oli 1/300-1/60000 ( täpsem kui tavalise teraslindiga mõõtes).[1] 5 Joonis 4 - Autoreduktsioontahhümeeter ­ Dahlta [1] 6

Geograafia → Geodeesia
54 allalaadimist
Koostu tegemine algusest peale-mida iga bioloog peaks teadma
7
docx

Koostu tegemine algusest peale: mida iga bioloog peaks teadma

Sekveneerimisprotsess on muudetud kiiremaks, odavamaks ja täpsemaks. Pärast genoomi sekveneerimist on järgmiseks etapiks koostute (assembly) ülesehitamine. Kui genoomi sekveneerimine andis informatsiooni nukleotiidse järjestuste kohta, siis koostute arvutiprogrammid proovivad rekonstrueerida erinevaid pikemaid biopolümeeride järjestusi kasutades selleks sekveneeritud järjestuste joondamist mitmesuguste algoritmide alusel. Assemblerid tööpõhimõte eeldab, et kui kahel lugemil esineb nukleotiidiline ühisosa, siis pärinevad nad tõenäoliselt genoomi samast kromosoomi piirkonnast. Kui selline kattuvus on tuvastatud, siis joondab programm lugemid vastavalt kontiigideks. Kontiig ehk piirnevaid järjestusi moodustavad komplekt ülekattuvaid DNA segmente (lugemid), mis üheskoos moodustavad ühe DNA regiooni konsensuspiirkonna. Kontiigide puhul ei ole teada, kummast DNA ahelast on nad rekonstrueeritud. Asukoha

Bioloogia → molekulaarbiotehnoloogia
2 allalaadimist
Geodeesia kontrolltöö
12
docx

Geodeesia kontrolltöö

Absoluutne kõrgus on nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus. Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi. 25. Keskelt nivelleerimise olemus ja selle tähtsus. Keskelt nivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB 27. Nivelliiride liigid. Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel: Kõrgtäpsed nivelliirid ? ? 10'' Täpsed nivelliirid ? ? 15'' Tehnilised nivelliirid ? ? 45'' Konstruktsiooni alusel: Elevatsioonikruviga e. kontaktvesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega

Geograafia → Geodeesia
54 allalaadimist
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA
17
docx

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA

Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi. 25.Mis on punktidevaheline kõrguskasv?- Kõrguskasv on kahe punkti vaheline kõrguslik erinevus, mis nivelleerimisel arvutatakse nivellerimislattidelt tehtud lugemite vahena- tagasivaatelugem miinus edasivaatelugem 26.Keskelt nivelleerimise olemus ja selle tähtsus.- Keskelt nivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB 27.Trigonomeetrilise nivelleerimise olemus.- Punktide vahelise kõrguskasvu määramiseks mõõde- takse nende vaheline kaugus horisontaal- tasapinnal ja vertikaalnurk ning kõrguskasv määratakse trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 28.Millised on nivelliiri teljed; telgedele esitatavad nõuded?- 1. VV - vertikaal - ehk pööramistelg - Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne

Geograafia → Geodeesia
28 allalaadimist
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA  
21
docx

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA  

25. Mis on punktidevaheline kõrguskasv? Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi. 26. Keskelt nivelleerimise olemus ja selle tähtsus. Keskelt nivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB 7 27. Trigonomeetrilise nivelleerimise olemus. 28. Millised on nivelliiri teljed; telgedele esitatavad nõuded? 8 29. Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine? 3) vaata järgmist küs

Geograafia → Geodeesia
24 allalaadimist
Geodeesia
16
doc

Geodeesia

Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi. 25. Keskelt nivelleerimise olemus ja selle tähtsus. Keskelt nivelleerimise tähtsus seisneb selles, et välistatakse viseerimiskiire mittehorisontaalsusest põhjustatud viga latilugemites. Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB. 26. Trigonomeetrilise nivelleerimise olemus. Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse d järgi, arvestades instrumendikõrgust i ja viseerimiskõrgust v. Vertikaalnurk mõõdetakse teodoliidiga, kauguse saamiseks võib

Geograafia → Geodeesia
494 allalaadimist
Geodeesia II Sissejuhatus
14
doc

Geodeesia II Sissejuhatus

lugemid horisontaalringilt kas horisontaalnurga lähtekülje ja mõõdistatavale punktile viiva suuna vahel või selle suuna direktsiooninurga.Pärast orienteerimist ei tohi limbi puudutada. - Määratakse instrumendi kõrgus i ja märgitakse latile ja väliraamatusse - Viseerimine latile ­ latti hoitakse mõõdistatavas punktis vertikaalselt otse maapinnal, pikksilm suunatakse latile nii et niitristiku horisontaalniit oleks täpselt lugemil i ja vertikaalniit oleks lati vertikaalteljel. - Lugemid ­ kõigepealt loetakse niitkaugusmõõturi niitide järgi ja kirjutatakse andmed väliraamatusse, seejärel lugemid horisontaalringilt ja vertikaalringilt ning kirjutatakse ka need väliraamatusse. Kõik latipunktid nummerdatakse ja mõõdistamise käigus aeg-ajalt kontrollitakse, kas numeratsioon väliraamatus ja krokiil langeb ühte.

Geograafia → Geodeesia
369 allalaadimist
Geodeesia II Eksamiküsimused
15
doc

Geodeesia II Eksamiküsimused

edasivaade. Arvutatakse kõrguskasv HAB = IA ­ IB. Kui maapind langeb nivelleerimise suunas saadakse neg. kõrguskasv, kui tõuseb, siis pos. Nivelliiri asukohta nimet. nivelleerimisjaamaks. Kaugust nivelliirist latini nimet. õlaks (võib olla 50-150 m). Kui konkreetse lähtepunkti kõrgust ei ole teada, siis tuleb nivelleerimist alustada lähimast reeperist. Keskeltnivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB. Otsastnivelleerimine: Täpsus on väiksem, kui keskeltnivelleerimisel, sest vaatekiire kaldest tingitud viga jääb sisse. Kui nivelliir on täpselt punktil A siis määratakse instrumendi kõrgus, kui mitte siis keeratakse nivelliiri okulaar lati poole ja kasutades paberilehte jaotatakse vaateväli pooleks ning võetakse paberi serva järgi latilt lugem.

Geograafia → Geodeesia
39 allalaadimist
Geodeesia II Eksami kordamine
15
doc

Geodeesia II Eksami kordamine

edasivaade. Arvutatakse kõrguskasv HAB = IA ­ IB. Kui maapind langeb nivelleerimise suunas saadakse neg. kõrguskasv, kui tõuseb, siis pos. Nivelliiri asukohta nimet. nivelleerimisjaamaks. Kaugust nivelliirist latini nimet. õlaks (võib olla 50-150 m). Kui konkreetse lähtepunkti kõrgust ei ole teada, siis tuleb nivelleerimist alustada lähimast reeperist. Keskeltnivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB. Otsastnivelleerimine: Täpsus on väiksem, kui keskeltnivelleerimisel, sest vaatekiire kaldest tingitud viga jääb sisse. Kui nivelliir on täpselt punktil A siis määratakse instrumendi kõrgus, kui mitte siis keeratakse nivelliiri okulaar lati poole ja kasutades paberilehte jaotatakse vaateväli pooleks ning võetakse paberi serva järgi latilt lugem.

Geograafia → Geodeesia
171 allalaadimist
Geodeesia eksami küsimused ja vastused-mõisted
36
docx

Geodeesia eksami küsimused ja vastused, mõisted

±15''....20'' ja tehniliste nivelliiride puhul ±45''ehk ligikaudu võrdne vesiloodi jaotise väärtusega. Kaldenurga V tegelik väärtus (sekundites) arvutatakse valemist (4) Kus 2x on millimeetrites ja lattide vahekaugus (Sa + Sb) on meetrites. Kui V > Vlub, siis on tarvis parandada vesiloodi asendit. Selleks on tarvis elevatsioonikruvi abil muuta viseerimiskiire asendit nii, et niitristiku keskmine niit oleks õigel lugemil e0, mis arvutatakse valemist (3). Elevatsioonikruvi keeramisel liigub vesiloodi mull paigast ära, mulli otsad ei jää ''kontakti''. Selleks on tarvis muuta vesiloodi asendit vertikaalsetest justeerimiskruvidest. Lõdvendades nihke hõlbustamiseks eelnevalt veidi ühte horisontaalset kruvi, keerame justeerimisnõelaga kordamööda ühte ja teist vertikaalset kruvi, kuni vesiloodi mulli otsad on pikksilma vaateväljas taas ühitatud.

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
127 allalaadimist
GEODEESIA II eksami vastused
138
docx

GEODEESIA II eksami vastused

..20'' ja tehniliste nivelliiride puhul +- 45'' ehk ligikaudu võrdne vesiloodi jaotise väärtusega. Kaldenurga v tegelik väärtus (sekundites) arvutatakse valemist: v'' = (2x * 206265'') / ((Sa + Sb) * 1000'), kus 2x on millimeetrites ja lattide vahekaugus (Sa + Sb) on meetrites. Kui v > v lub, siis on tarvis parandada vesiloodi asendit. Selleks on tarvis elevatsioonikruvi abil muuta viseerimiskiire asendit nii, et niitristiku keskmine niit oleks õigel lugemil eo, mis arvutatakse valemist hAB = i - eo. Elevatsioonikruvi keeramisel liigub vesiloodi mull paigast ära, mulli otsad ei jää "kontakti". Olukorra parandamiseks on tarvis muuta vesiloodi asendit vertikaalsetest justeerimiskruvidest (okulaari kõrval, katte all). Lõdvendades nihke hõlbustamiseks eelnevalt veidi ühte horisontaalset kruvi, keerame justeerimisnõelaga kordamööda ühte ja teist vertikaalset kruvi, kuni vesiloodi mulli otsad on pikksilma vaateväljas taas ühitatud.

Geograafia → Geodeesia
305 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun