Kasutusele võeti ratas ja kedrakeraamika. Alguse sai piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. VARADÜNASTILINE PERIOOD EHK SÕLTUMATUTE SUMERI LINNRIIKIDE AJAJÄRK u 2900-2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Ur, Uruk, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Sumeri linnriikide sisekorraldus: Tempel-kuningavõim-vabade kodanike sektor. Valitsesid monarhid (tiitlid en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid vähemalt teatud määral ka poliitilises elus. Kasutati sumeri kiilkirja, mis on aglutinatiivne (ehk järelliiteline). Kuivõrd kultuur või tsivilisatsioon on välja arenenud 4 aastatuhande Uruki perioodist, tuleb sumereid nimetada selle tsivilisatsiooni rajajateks. Mis ajast alates nad seal elavad, ei ole teada.
Kombeks on jagada süsteem kolmeks sektoriks: tempel, kuningas ja kodanikud. Templi eesotsas on templiisand (En - isa), on olemas põhjalik administratsioon ja täpne dokumentatsioon. Templi juures töötasid käsitöölised, tegeles ekspordiga, olid ulatuslikud maavaldused, mida harisid templisõltlased (võisid olla rentnikud, sulased, pärisorjad, vms ei teata kindlalt. Tekstides öeldaks ,,mehed"). Kuningas kandis ka vahel tiitlit En (isa), vahel Ensi (isand) või Lugal (suur mees, vägev mees). Eri linnriikides kasutati erinevaid variante. Linnriikidevaheliste suhete arengus hakati ülemkuningat nimetama Lugal ja Ensist sai alamkuninga tiitel. Kuningas oli väejuht ja kohtumõistja (kasutatakse ka tiilit/ väljendit ,,Rahva hea karjane"). Sumeri kuningaid ei jumalikustatud, küll aga oli jumalanna Nihursaa (maajumalanna) neid imetanud/ oma süles hoidnud ning seega oli neil jumalik õnnistus ja nad olid lihtrahva ja templi vahel ühenduse pidajad.
Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri, kuid mille elanikud kõnelesid sumeritest erinevat keelt. Lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla (mõlemad kasutasid sumeri kiilkirja). Sumeri linnriikide sisekorraldus: valitsesid monarhid (tiitlid: en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid, vähemalt teatud määral, ka poliitilises elus. U 26. sajandist pärinevad Uri kuningahauad: 16 hauda erakordselt luksuslike panustega, mille hulka kuulusid ka valitsejatega koos maetud kaaskondlased. Kirjalikud allikad nendesse haudadesse maetud kuningaid ei nimeta. Linnriikidevahelised suhted olid sageli vaenulikud
Tekitanud kallutatud mulje, templi suurem olulisus kui tegelt see oli, sest seal on palju dokumente . Enne II Ms oli sumeri dokumente rekonstrueeritud, tekitas eksliku arvamuse et tempel oli põhiline alles pärast II MS oli ka erasektoril oluline roll aga see lihtsalt ei kajastu. Kuningaloss ka oluline, ka tal olid maavaldused, vähem dokumenete, bürokraatlikult majandatud, kuningatel olid tiitlid, mõned võis olla en ehk isand Urukis.Kaks veel olulist: Ensi oli ka oluline ja kolmas Lugal ehk suur mees, hilisema arengu käigus segunesid,lugal ülemkuningas, ensi vasallküninga tiitel. Kuninga funktsioonid: ta oli ühelt poolt väepealik,sõjaline vüim tagas autoriteedi, siis oli ta õigusekaitsja või seadusandja, ülemkohtunik ja kolmas oli tal ka kultuslikud funktsioonid.Jagas oma volitusi templiga.Erinevates linnriikides erinevad kuninga funktsioonid. Uri linnriigis 26-25 eKr, Uri kuninglik matusepaik, 16 aristokraatlikku hauda või kuniga hauda, ühe
Sumeri linnriikidest olid III at alul tähtsaimad Ur (sealt on piibli järgi pärit Abraham – rahvaste - eelkõige juutide, aga ka araablaste - isa), Uruk, Kiś, Lagaś, Nippur, Umma. Linnriigid kujunesid templite ümber ja kuulusid ühele sumerite jumalaist. Nii oli Nippuri omanikuks õhujumal Enlil, Uruki omanikuks taevajumal An (Anu) jne. Maapeal esindas jumalat preesterkuningas – en ehk ensi. Hilisemal perioodil kaldus võim sumeri linnriikides pigem sõjaväele toetuvate kuningate (lugal) kätte. Sumeri linnriikide vahel puhkes arvukalt konflikte, enamasti maa (viljakat maad oli vähe) ja niisutussüsteemide pärast. Süsteemi anarhilisust pehmendas asjaolu, et sumerite arusaamise kohaselt pidi üks linnriikidest, tugevaim, täitma hegemooni funktsiooni – so olema vahekohtunikuks teiste riikide vahel tüliküsimuste puhul ning kehtestama teatava elementaarse korra. Selline kord kajastas taevast korda, kus üks jumalaist oli nö
Templi teenistuses oli käsitöölisi ja kaupmehi, s.t tempel oli ka kaubandusega tegeleja. Linna peajumaluse tempel oli keskne organisatsioon. Informatsioon templimajanduse kohta on väga hea ja see võib tuua templite ületähtsustamise (kuna tahvleid on nii palju säilinud). Mõnest linnast on leitud ehitisi ka, mida võib pidada kuninga residentsiks. Ka temast on maha jäänud mõned dokumendid ja omas maad. Kuninga tiitel võis olla tiitel En, ehk isand. Aga ka ensi või lugal. Kuningas oli väepealik, seadusandja, ülemkohtunik ja tal olid ka kultuslikud funktsioonid. Uri kuninga hauad (unikaalsed)- igast panused, k.a kaaskond elusalt kaasa pandud. (max 74). Samas kirjalikes tekstides ei kujutata Sumeri kuningaid absoluutsete valitsejatena ega jumalikena. Unken- rahvaring, nö koosolek. Aga pole teada, kes seal oldi ja mis õigused sellel kogul oli ning milline suhe oli sel jumalaga. Pole ka teada, kuidas kuningas valiti
annaabi.ee 
