· Roomlaste basiilika on kinnine katusega turu- või kohtuhoone · Hiljem on basiilikaks nimetatud üht kristlikku kirikutüüpi · Vabariigi ajal hakati ehitama ka kinniseid kiviteatreid · Suurim Rooma teatrihoone oli kivist Marcelluse teater · Marcelluse teater mahutas 30 000 inimest · Vabariigi lõpus ilmuvad Rooma linna ka suured pargid e. aiad · Suurim avalikest aedadest oli rajatud miljonär Luculluse poolt · Lucullus tõi Euroopasse kirsid II Rooma Keisririigi aegsed ehitised · Rooma esimene keiser Augustus uhkustas oma elu lõpul sellega, et ta oli leidnud eest telliskividest ehitatud Rooma linna, pärandab järglastele aga marmorist Rooma · Marmor muutub keisririigi ajal tavaliseks ehitusmaterjaliks · 1. saj lõpus eKr leiti Itaaliast Carrara ja Luna marmori leiukohad (kasutusel ka tänapäeval) · Augustus laseb endale ehitada ka esimese Rooma keisrite mausoleumi
gladiaatoreile, kes palju kordi käisid linnas toidumoona varumas. Elanike suureks üllatuseks käitusid nad seal nagu kõige distsiplineerituimad sõdurid. Peale Catilina ja Caesari ei mõtelnudki keegi gladiaatori võidule, seda enam, et pääsenud sõduris jutustasid selle üksikasju, veeretades kogu söö Servilianuse enesekindlale juhmusele. Pealegi oli rooma rahvas kistud tõsisematesse probleemidesse. Rooma vastu oli ülestõusnud peaaegu kogu Hispaania. Konsul Lucullus saatis gladiaatorite vastu tribuun Clodius Glaberi ja andis talle ligi kolm tuhat meest. Seni kui tribuun varustas temale usaldatud kohorte, oli gladiaatorite armee kasvanud kuuesajalt tuhande kahesajani, kus peaaegu kõik olid hästi relvastatud. Spartacus püüdis oma sõjaväes seada sisse Rooma lahingurivi. Oma sõdurite keskel energiliselt nõutava range distsipliiniga oli Spartacus võitnud kogu ümbruse karjaste ja puuraiujate poolehoiu ja armastuse
Mässajad lahkusid laagrist. Kaheksa päeva pärast jõudis Crassius Spartacusele järgi. Üks õhtu nägi Mirza rohus peitvaid roomlasi ning jooksis laagrisse oma venda hoiatama. Sellele järgnes järjekordne lahing, kus gladiaatorid jäid suurel hulgal kaotajaks. Kui Spartacus edasi liikuma hakkas, ründas Rooma ratsavägi gladiaatorite kolonni lõppu. Kolm päeva pärast viimast lahingut sai Spartavus kirja Valerialt, kes rääkis talle, et tema vastu on välja kutsutud Aasiast Lucullus ja Pompeius Suur. Valeria palus, et Spartacus jätaks selle ülestõusu sinnapaika ning läheks tema villasse varjule. Spartacus soovis Crassusega läbirääkimisi teha. Kokku saades jõuti kokkuleppele, et järgmine lahing on otsustav ja lubati üksteisega võidelda. Koidu ajal saatis Spartacus oma viimase kirja Valeriale. Viimane lahing, mõlema osapoolega ühinesid nii roomlased kui ka gladiaatorid. Veresaun. Saabus õhtu, haavatud gladiaatorid võitlesid ikka edasi kui metsloomad
· Ristvõlvi oli raskem ehitada ja suure ehitise puhul läks vaja ka toestavaid sambaid · 2. saj eKr ilmuvad ka suured ühiskondlikud hooned basiilikad · Roomlaste basiilika on kinnine katusega turu- või kohtuhoone · Hiljem on basiilikaks nimetatud üht kristlikku kirikutüüpi · Vabariigi lõpus ilmuvad Rooma linna ka suured pargid e. aiad · Suurim avalikest aedadest oli rajatud miljonär Luculluse poolt · Lucullus tõi Euroopasse kirsid XIV Rooma ehitusmälestised · Rooma esimene keiser Augustus uhkustas oma elu lõpul sellega, et ta oli leidnud eest telliskividest ehitatud Rooma linna, pärandab järglastele aga marmorist Rooma · Marmor muutub keisririigi ajal tavaliseks ehitusmaterjaliks · 1. saj lõpus eKr leiti Itaaliast Carrara ja Luna marmori leiukohad (kasutusel ka tänapäeval) · Augustus laseb endale ehitada ka esimese Rooma keisrite mausoleumi
Rooma keisririigi ajal hakati ehitama järjest rohkem uhkeid villasid ja nende juurde aedu ja parke. Keiser Nero lasi peale suurt tulekahju Rooma linnas rajada suure pargi (ca 40 ha) 65. a. Suur tiik asus seal, kus praegu on Colosseumi varemed, ehitused parki laiali pillutatud, aasade ja puudesalude keskel. Seal oli ka nii mets- kui koduloomi. Loomad ja linnud olid tähtsad muidugi ka kulinaaria seisukohast. Luculluse villa juures Baiae's olid suured kalatiigid nii mageda kui mereveega. Lucullus, nn rändav maaomanik, oli üldse üks esimesi roomlasi, kes hakkas rajama suuri iluaedu Roomas ja mujal, võttes eeskuju sellest, mida nägi oma rännakutel hellenistlikus Aleksandrias. Teised jõukad roomlased tema järel. Tekkis uus amet: topiarius, aednik, kes tegeles aedade kunstipärase kujundamisega. Rooma lähedal asutati lugematuid puukoole ja aiandeid, mis varustasid rikkaid linnakodanikke
» Kui kirjutajad olid lahkunud, tõusis proua Coquenard ja võttis puhvetist tüki juustu, õunamoosi ja koogi, mille ta oli valmistanud mandlite ja meega. Isand Coquenard. kortsutas kulme, sest ta nägi liiga palju toite; Porthos hammustas huulde, sest ta nägi, et ei olnud midagi süüa. Ta vaatas, kas vaagen ubadega on veel kohal, kuid vaagen ubadega oli juba kadunud. «Päris pidusöök!» hüüatas isand Coquenard end toolil liigutades. «Tõeline pidusöök, epulae epularum, 5 Lucullus lõunastab Luculluse juures.» Porthos vaatas pudelit, mis oli ta lähedal, ja lootis, et saab veinist, leivast ja juustust kõhu täis. Kuid veini ei olnud, pudel oli tühi. Härra ja proua Coquenard ei näinud seda aga märkavat. «Hästi,» ütles endamisi Porthos, «ma olen vähemasti hoiatatud.» Ta limpsis keelega lusikatäit moosi ning ta hambad jäid kinni proua Coquenard'i kleepuvasse taignasse. «Nüüd on siis ohver toodud,» ütles ta endamisi. «Oh! 361
annaabi.ee 
