Tõenäoliselt oli sel ajal järves rohkesti ka siiglasi jt hapnikunõudlikke kalu. Ökosüsteemi seisund Võrtsjärv kuulub kihistumata veekogude eutroofsete järvede hulka, millel esineb mõningaid argillotroofseid jooni (saviosakeste ja muu mineraalse sestoni rohkus veel), mis ei lase täielikult ära kasutada järve suurt biogeensete ühendite varu. Võrtsjärv on oma ajaloo jooksul läbinud oligo- ja mesotroofse taseme, olnud vahepeal isegi alkalitroofne (lubjatoiteline) ning jõudnud nüüd tugevalt eutroofse ja hüpereutroofse järve piirile. Troofsusastme tõus on viimasel ajal olnud üsna suur, mida näitab ka paljude tundlike bioindikaatorite kadumine. Järve hüpereutroofeerumisi pidurdab vee tugevast segunemisest tingitud hea gaasireziim ja vee suur puhverdusvõime. Võrtsjärve tüpoloogilistest iseärasustest tingitult on omalaadne järve aine- ja energiaringlus. Nagu väidab H
toitesooladega rikastunud, rikastumise astmest sõltuvalt mitu astet: mesotroofne, mõõdukalt eutroofne, tugevalt eutroofne, hüpertroofne eristatav eraldi tüübina. Düstroofne e. huumustoiteline pruuni veega, kõrge orgaaniliste ainete sisaldusega, hea puhverdusvõimega. Väike läbipaistvus, tugev kihistus. Miksotroofne e. segatoiteline sisaldab mõõdukalt nii toitesooli, mineraal- ja orgaanilisi aineid. Kalgi- ja pehmeveelised. Viimased on eutrofeerunud düstroofsed. Alkalitroofne e. lubjatoiteline väga kalgiveeline, enamasti lämmastikurikas, fosforivaene, vesi hele ja läbipaistev, planktonit vähe. Halotroofne e. soolatoiteline mingil määral on või on olnud seotud merega, paljud endised merelahed. Kõrgenenud kloori, magneesiumi, naatriumi ja sulfaatide sisaldus. Semidüstroofne e. poolhuumustoiteline oligotroofne järv, mis on rikastunud huumusainetega, kuid dikromaatne oksüdeeritavus on madal. Värvus helepruun, vesi läbipaistev.
Halotroofne (soolatoiteline) veekogu Madal, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olev rannalõugas (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli leidub tüsedaid ravimudakihte. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Alkalitroofne (lubjatoiteline) veekogu Kujunenud allikavee juurdevoolu korral, mis akumuleerib vette rohkesti kaltsiumiühendeid. Kaltsiumiühendid muudavad vees sisalduvad fosforiühendid inaktiivseks ning seetõttu fütoplankton ei arene, ning sel põhjusel on lubjatoitelised järved väga läbipaistva veega (nt. Äntu Sinijärv ja Äntu Valgejärv). Iseloomulik: külm vesi, suhteliselt vähe elustikku. 12
moodustavad 36,4% uuritud Eesti järvedest. Halotroofne (soolatoiteline) veekogu - Madal, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olev rannalõugas (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli leidub tüsedaid ravimudakihte. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm- penikeel, pilliroog. Alkalitroofne (lubjatoiteline) veekogu - Kujunenud allikavee juurdevoolu korral, mis akumuleerib vette rohkesti kaltsiumiühendeid. Kaltsiumiühendid muudavad vees sisalduvad fosforiühendid inaktiivseks ning seetõttu fütoplankton ei arene, ning sel põhjusel on lubjatoitelised järved väga läbipaistva veega (nt. Äntu Sinijärv ja Äntu Valgejärv). Iseloomulik: külm vesi, suhteliselt vähe elustikku. Alalised lubjatoitelised järved toituvad alalistest allikatest. Põhjas on paks mändvetikatega
Halotroofne (soolatoiteline) veekogu. Madal, merest suhtelisel thiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olev ranna lõugas(laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli leidub tüsedaid ravimudakihte. Suuremadon näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Alkalitroofne (lubjatoiteline) veekogu. Kujunenud allikavee juurdevoolu korral, mis akumuleerib vette rohkesti kaltsiumiu ühendeid. Kaltsiumiühendid muudavad vees sisalduvad fosforiühendid inaktiivseks ning seetottu fütoplankton ei arene, ning sel pohjusel on lubjatoitelised jürved vüga lübipaistva veega (nt. Äntu Sinijärv ja ÄntuValgejärv). Iseloomulik: külm vesi, suhteliselt vähe elustikku. Alalised lubjatoitelised järved toituvad alalistest allikatest
Halotroofne (soolatoiteline) - rannajärv Hüpertroofne (rangelt võttes pole tüüp, vaid seisund) - ülirohketoiteline Atsidotroofne - paikneb mineraalmaal, kuid vee saab rabast ja seetõttu väga tumeda veega pehmeveeline Düstroofne - rabajärv, tumeda pehme veega Semidüstroofne (poolhuumustoiteline) - pehme veega, orgaanilist ainet mõõdukalt Alkalitroofne (lubjatoiteline) - väga suure lubiainete sisaldusega heledaveeline Oligotroofne (vähetoiteline) - pehme ja heleda veega 18. Eesti siseveekogude seisundi dünaamika ja seda mõjutavad tegurid. 19. Fosfori- ja lämmastikuringe võrdlus. a. Erinevalt lämmastikust puudub fosforil gaasiline faas. Seetõttu ei saa pinnavee äravooluga merre kandunud fosfor kuigi lihtsalt maismaale tagasi. mõningal määral saab seda tagasi
annaabi.ee 
