rajatud Kreenholmi Manufaktuur Puuvilla töötlemine – veeti sisse Ameerikast ja Egiptusest Kedratud puuvill – saadeti Venemaa riidevabrikutesse Narva – olulisem tööstuskeskus Tööstus Masina- ja metallitööstus – Tallinn Balti puuvillamanufaktuur Paberitootmiskeskus Tööstusettevõtete rajamine ka väiksematesse linnadesse Tsemenditehased Kundas, Aseris Rajati villa-, jahu- ja saeveskeid, tellise- ja lubjatehaseid 20. sajandi alguseks Eestis üle 27 000 vabrikutöölise Kreenholmi Manufaktuur Heinaste merekool Kärdla kalevivabrik Aitäh kuulamast ! Kasutatud kirjandus Eesti ajalugu 1. osa lk 141- 143 www.annaabi.ee
mitmeid suutettevõtteid . Tln rajati puuvillamanifaktuur . 20saj alguseks oli Tln peamine tööstuslinn. Kuhu kujunes paberitootmiskeskus,kus 19saj lõpuks toodeti ligi 70% kogu vene impeeriumis vajaminevat paberit. Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väiksematesse linnadesse ning koguni maale . Nii alustasid Kundas ja Aseris tööd tsemenditehased , üle Eesti rajati väiksemaid tellise- ja lubjatehaseid ning villa- , jahu- ja saeveskeid . Oluliseks mõjuteguriks kujunes raudtee rajamine . 1870 valmiss Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburgi ühendav Balti raudtee . 20saj algul sai raudteeühenduse Tallinnaga ka Haapsalu . Laiarööpalise raudtee kõrval ehitati sajandivahendusel erakapitaliga ka mitu kitsarööpalist raudteeliini . Nii said ühenduse paljud teised linnad , seega 20saj alguseks oli kõigil Eesti linnadel raudteeühendus
Eestis rajati kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse. Puuvilla töötlemine arenes Narvas, kuhu rajati Kreenholmi manufaktuur, kuhu veeti puuvilla sisse Ameerikast ja Egiptusest. Tallinnasse rajati masina- ja metallitööstus, Balti puuvillamanufaktuur. Eestist kujunes tähtis paberitootmiskeskus (Narva). Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väikestesse linnadesse ja maale. Kundas ja Aseris tsemenditehased, üle Eesti rajati väiksemaid tellise- ja lubjatehaseid ning villa-, jahu- ja saeveskeid. 8. Kuidas mõjutas raudteede rajamine Eesti tööstust, kaubandust ja asustust? Raudteevõrgu ehitamine ühendas Eesti ala Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Avardusid kaubavahetuse võimalused. Suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn sai oluliseks sisseveosadamaks, saabusid kaubad Euroopast masinad, keemiatööted. Peamine
ehitati mitmeid suurettevõtteid.( Balti puuvillamanufaktuur) 20.sajandi algus- peamiseks tööstuslinnaks oli kujunenud Tallinn.Eestist kujunues ka tähtis paberitootmiskeskus, kus 19.sajandi lõpul toodeti ligi 70% kogu vene impeeriumis vajaminevast paberist. Narva ja Tallinna kõrval hakati tööstusettevõtteid rajama ka väiksematesse kohtadesse. Kundas ja Aseris- tsemenditehased. Üle eesti rajati väiksemaid tellise-ja lubjatehaseid ningi villa-, jahu- ja saeveskeid.20sajandi alguseks oli vabrikutööliste arv kasvanud 4x rohkem võrreldes poole sajandi taguse ajaga. (27 000) Linnastumine 1870 valmis Paldiski-Peterburi raudtee. 20sajandi algul kõigil Eesti linnadel raudteeühendus v.a Kuresssaare -Laiarööpmeline, kitsarööpmeline Suurenes kaubavahetus- Raudteevõrgu väljaehitamne ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, mis kiirendas uute tööstusettevõttete ja
1. Tekstiilitööstus: 1857.a Narva Kreenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud, Balti puuvillamanufaktuur 2. Masina- ja metallitööstus: elektrimasinatehas „Volta“, vagunitehas „Dvigatel“ 3. Paberitööstus: paberivabrikud Räpinas, Pärnus, Tallinnas, Kohilas, Türil. Sajandi lõpul andsid need 70% kogu Venemaa paberitoodngust. 4. Tsemenditehased Aseris ja Kundas 5. Maapiirkondades rajati tellise- ja lubjatehaseid, villa-, jahu- ja saeveskeid. 6. Sõjatööstus: laevatehased Vene-Balti, Bekkeri, Noblessneri Ühistegevus: 1. Piimaühistud – piima ümbertöötlemine ja turustamine (1898) 2. Eesti Laenu- ja hoiuühisus – võib lugeda esimeseks eesti rahvuslikuks pangaks (1902) 5) Eesti rahvusliku kultuuri algus Eesti kutseline kultuur kujunes küll baltisaksa eeskujudel, ent arenes sellest sõltumatuks. Tase, mille eesti kirjandus, kunst ja muusika 19
Waldhof'i oma Pärnus. Arvatakse, et see oli ka euroopa suurim sellel ajal. 1915. aastal pommitasid Sakslased selle maatasa. Eestis toodeti 70% Venemaa paberist. Tsemendi tehased olid Kundas ja Aseris. Kunda Tsemendi tehas ja Tallinna kaubamaja kuulusid Prantsuse kapitalili - ärimehele Soucanton'ile (Tallinna kaubamaja hüüti sellepärast Suka-Antoni kaubamajaks). Eestis toodeti 10% Venemaa tsemendist. Oli veel väiksemaid tellise- ja lubjatehaseid, viina vabrikuid, villa-, jahu- ja saeveskeid. 1900-1903 Venemaal majanduskriis. Järgnes majanduse tõus tänu militariseerimisele. Vahetult enne I maailmasõda (1912-1913) ehitati Tallinnasse kolm laevatehast: "Vene-Balti," "Noblessneri" ja "Bekkeri." Nendes ehitati sõja- ja allveelaevu. I maailmasõja ajaks oli Eestist saanud Venemaa kõige arenenum tööstuspiirkond, seda paralleelselt Läti ja Leeduga. 1916 - tööstustöölisi oli 50'000 inimest (30 aastaga kasvas see arv 5 korda)
annaabi.ee 
