R. Haugas 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................3 1. ELULUGU.......................................................................................4 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE........................................................7 3. KÖLER KUI ISAMAALANE.......................................................10 3.1. Lubjassaare salakoosolek ja märgukirjad.................................11 3.2. Köleri osa kodumaa rahvuslikes üritustes................................12 4. VARANDUSE KAOTUS JA SURM............................................14 5. KÖLERI SÜNNI- JA KODUKOHT PRAEGU...........................16 KOKKUVÕTE...................................................................................20 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................21
R. Haugas 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................3 1. ELULUGU.......................................................................................4 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE........................................................7 3. KÖLER KUI ISAMAALANE.......................................................10 3.1. Lubjassaare salakoosolek ja märgukirjad.................................11 3.2. Köleri osa kodumaa rahvuslikes üritustes................................12 4. VARANDUSE KAOTUS JA SURM............................................14 5. KÖLERI SÜNNI- JA KODUKOHT PRAEGU...........................16 KOKKUVÕTE...................................................................................20 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................21
rahvusliikumise edendajana. Johann Kölerist otsustasin ma referaadi kirjutada eelkõige seetõttu et mulle meeldivad väga tema maalid nendes kohe on midagi erilist ja nad on väga tõetruud ja värvirikkad, kuna mulle medlivad väga selged ja tõetruud maalid siis meelidb mulle ka Köleri kunst. 3 Johann Köleri elu algus Johann Köler sündis 8. märtsil 1826. aastal Lubjassaare rendikoha pidaja seitsmenda lapsena. Vaesusele vaatamata püüdsid vanemad anda Johannile paremat haridust ja saatsid ta õppima algul Viljandi alg- ja seejärel kreisikooli. Juba 13- aastaselt oli ta sunnitud ise elatist teenima hakkama. Köler asus tööle Vastemõisa valitseja Faberi abilisena, kes noormehe kunstiandeid nähes soovitas tal astuda selliks oma venna, Võnnu (Csise) maalermeistri juurde. 1839 sõlmis Johann Faberiga sellilepingu seitsmeks aastaks
võivad julgesti toetuda.Johann Köler oli esimene eestlane, kes sai tollase parima kunstihariduse ta lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia, millele lisandus mitmeaastane enesetäiendus Euroopas reisides. Ta tegi hiilgavat karjääri: oli sama kooli õppejõud, akadeemik ja tsaari tütre joonistusõpetaja, kuid ometi ei unustanud ta ära oma rahvuskaaslasi. 2.Lapsepõlv ja maalikunsti esimesed aastad Johann Köler sündis 8.märtsil 1826 aastal Vastsemõisas Lubjassaare talus talupoja peres.Ta oli perekonna seitsmes laps ja nende pere elas väga vaestes oludes.Vaesusest hoolimata soovisid ta vanemad talle paremat haridust ja saatsid ta algul Viljandi alg- ja hiljem kreiskooli õppima. Johann Köler asus tööle Vastemõisa valitseja Faberi abilisena, kes Köleri kunstiandeid nähes soovitas tal astuda selliks oma venna, Võnnu (Csise) maalermeistri juurde. 1839 sõlmis Köler Faberiga sellilepingu seitsmeks aastaks
langusperoiide, kuid alati jätkus sihikindel loominguline otsing. Ükskõik millises zanris Köler ka töötas, ta jäi talupojaks, kes harib oma põldu. Pilt: Johan Köleri autoportree 1859 https://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler#/media/File:Johann_K%C3%B6ler_1859.jpg I. Kunstniku elulugu ja õpingud Johann Köleri sünd Tulevane kunstnik ja ärkamisaja tegelane Johann Köler sündis 1826. aasta 24. veebruaril (uue kalendri järgi 8. märtsil) Vastemõisa vallas Lubjassaare rendikohas pere seitsmenda lapsena. Tema perekond oli üpris vaene, kuid sellest hoolimata püüdsid vanemad talle anda hea hariduse. Esialgu käis ta kohalikus vallakoolis, seejärel aga Viljandi elementaar- ja kreiskoolis. Pärast kooli lõpetamist õnnestus tal saada Vastemõisa valitseja Faberi abiliseks, kes märkas peagi noormehe kunstiannet ja soovitas tal minna enda venna juurde Võndu maalermeistri õpipoisiks. 1839. aastal sõlmiski Köler tollega seitsmeks aastaks sellilepingu.
Kunstnikud ei tulnud tagasi kodumaale, sest Eestis polnud neile tellimusi ega töid. Nad töötasid nii peterburis kui ka vahepeal Euroopas ringireisides Pariisis, Itaalias ja Saksamaal, lõpuks naasevad kõik siiski Peterburgi. Kolm esimest kunstnikku olid: 1.1. Johann Köler maalikunstnik 1.2. August Weizenberg skulptor 1.3. Amandus Adamson skulptor Johann Köler 1826-1899 Johann Köler sündis 8. märtsil 1826. aastal Lubjassaare rendikoha pidaja seitsmenda lapsena. Vaesusele vaatamata püüdsid vanemad anda Johannile paremat haridust ja saatsid ta õppima algul Viljandi alg- ja seejärel kreisikooli. Juba 13- aastaselt oli ta sunnitud ise elatist teenima hakkama. Köler asus tööle Vastemõisa valitseja Faberi abilisena, kes noormehe kunstiandeid nähes
Palvekirja aktsiooni idee saab teatavaks ka baltisaksa seltskonnale, kes algusest peale hakkab seda takistama. Levitavad laimu ja valeinformatsiooni. Üheks näiteks on see, et Peeter Peterson võetakse vahi alla, tehakse ähvardusi, aga talupojad ei jäta jonni ja palvekirjaaktsioonist saab salajane ettevõtmine. Augustis 1864, kui Köler viibis kodumaal, siis ta korraldab ka ühe salakoosoleku, kus kutsutakse kokku valitud seltskond talupoegu ja koolmeistreid. Seal Lubjassaare kogunemisel palvekirja sisu ka paljuski paika pannakse. Otustatakse, et selle esitamise taga on Lõuna- Eesti talupojad. Võibki öelda, et palvekirjas on kaks tasandit: majanduslikud ja sotsiaalsed nõudmised ning teisalt mitmesugused rahvuslikud taotlused. Tekst ka vormistatakse ja sealt edaspidi tuleb hakata allkirju koguma. Organisatoorne töö kodumaal jääb Adam Petersoni õlule, Köler pidi ettevalmistusi tegema Peterburis.
annaabi.ee 
