Taimed eritavad hästi nektarit kui õhutemperatuur on tõusnud üle +16ºC. Tähtis on, et ka ööd oleksid soojad. 2) Õhuniiskus. Nektarierituseks optimaalne õhuniiskus on 60 80%. 3) Mullaniiskus. 5 Nektarierituseks optimaalne mullaniiskus on 50 60% 4)Päikesevalgus soodustab nektarieritust. 5)Mullastik. Erinevatel taimedel on mullaomaduste suhtes erinevad nõuded. Näiteks lubjarikkamaid muldi eelistavad mesikas ja lutsern ning teised liblikõielised taimed, mis kasvavad looduslikult Põhja ja Lääne-Eestis. Agrotehnika Nektarieritust mõjutab külviaeg, reavahelaius, väetamine ja väetiste vahekord. Laia reavahega külvi korral saavad taimed paremini kasutada päikesevalgust ja eritavad rohkem nektarit. Samuti soodustavad nektarieritust ida-läänesuunalised külviread. Ühekülgne N-väetis viib taimede nektarierituse alla, näiteks kultuurkarjamaadel valge
kõrgune lehtpõõsas. kännuvõsust. Vanemad oksad hallikad, noored võrsed Kasutatakse haljastuses. Vilju kollakad. kasutatakse toiduainetetööstuses. Lehed pealt hallikasrohelised, alt heledamad. Õitseb maijuuni. Õied kollased. Vili umbes 1 cm pikkune punane piklik mari 23 seemnega, valmib septokt. Külma ja põuakindel. Mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldasid. Valgusenõudlik. Talub hästi saastunud õhku ja kärpimist. Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) Sugukond: roosõielised (Rosaceae) Laiuva võraga 1015m kõrgune lehtpuu. Eluiga kuni 300 aastat. Lehed pealt tumerohelised, alt hallikad. Õitseb mais, juunis. Väikesed valged õied. Vili on punane või oranz mari, umbes 1 cm läbimõõduga. Valmib septembris. Juurestik maapinnalähedane. Külmakindel. Küllaltki valgusnõudlik. Mullastiku suhtes küllaltki
õied väikesed, lehterjad, roosad, paiknevad 2-12 kaupa rippuvates kännasjates õisikutes Õied vili läikiv, sinakas või pruunikasmust kerajasovaalne, 2-3 luuseemnega, umbes 1 cm läbimõõduga jahukas õunvili. Viljad Valmib septembris, oktoobris õitseb juunis Õitsemisaeg Kasvukoht: poolvarju taluv valgus vähenõudlik niiskus mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldi muld hekina Kasutamine Sordid levinud alusmetsaliik. Kasutatakse haljastuses, kuna talub hästi kärpimist ja suudab kasvada ka saastunud õhus, üks levinumaid hekitaimi Märkused AEDHORTENSIA Päritolu Lõuna-Sahhalin, Jaapan, Hiina Kõrgus 2m Kasvukuju Võrsed võrsed hallikas- kuni punakaspruunid, nõrgalt karvased, võrsete tippu jäävad talveks sageli õitepöörised
612 cm pikad, tuhmid, alt rood karvased. Leheroots kuni 2 cm pikk, karvane. 5. Õied ja viljad: õitseb märtsis või aprilli algul enne lehtimist. Isaõied urbades, mis moodustuvad eelmisel sügisel. Emasõied väiksed, punakate emakatega. Vili on üheseemneline pähkel, mis on ümbritsetud kuupulaga. Pähklid algul rohelised, valminult pruunid, valmivad augustis - septembris. 6. Kasvunõuded: külmakindel, küllaltki varjutaluv. Eelistab lubjarikkamaid viljakaid muldi. Juurestik hästi arenenud. Paljuneb hästi vegetatiivselt. 7. Kasutus: vilju kasutatakse toiduainetetööstuses. Vitsu kasutatakse punumiseks. Kuulub pinnast parandavate liikide hulka. Mitmed vormid levinud haljastuses. Harilik Toomingas (prunus padus) TM 1. Leviala: Euroopa ja Aasia kuni 70. Põhjalaiuseni. 2. Suurus: 10-15 m, tüve läbimõõt kuni 40 cm. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra madal puu või kõrge põõsas, võra hargnev, laimunajas.
tumerohelised, alt hõrekarvased. Kevadel naaskeljad karvased abilehed. Sügisel lehed punased. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis. Õied väikesed, lehterjad, roosad, paiknevad 2-12 kaupa rippuvates kännasjates õisikutes. Vili läikiv, sinakas või pruunikasmust kerajasovaalne, 2-3 luuseemnega, umbes 1 cm läbimõõduga jahukas õunvili. Valmib septembris, oktoobris. KASVU- Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldi. Poolvarjutaluv. TINGIMUSED Paljuneb hästi vegetatiivselt. KASUTAMINE Kasutatakse haljastuses, kuna talub hästi kärpimist ja suudab kasvada ka saastunud õhus. Üks levinumaid hekitaimi. Läiklehine tuhkpuu Cotoneaster lucidus Kohevate Viljadega kattesoomustega võrse pung Võrsed Läiklehine tuhkpuu Cotoneaster lucidus Ter ve leheserv ja hõrekarvane alumine külg Läiklehine tuhkpuu Cotoneaster lucidus
Kirjeldus Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) (joonis 9) on kukerpuuliste sugukonda kukerpuu perekonda kuuluv põõsaliik (Vikipeedia 2011). Mitmeaastane heitlehine ühekojaline põõsas. Põõsa kõrgus varieerub 2-st kuni 3 m kõrguseni. Taime viljad on punased ja söödavad, kuid erakordselt hapu maitsega. Joonis 9. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) (http://www.eplante.ro/plant_pics/388.jpg) Kukerpuu on külma- ja põuakindel, mulla suhtes vähenõudlikud, kuid eelistavad lubjarikkamaid alasid. Samuti valgusenõudlik. Talub hästi saastunud õhku ja kärpimist, seega vastupidav 34 heitgaasidele ja tahmale (Hiie 2008). Neist saab istutada vabakujulisi ja pügatud hekke, põõsagruppe ja üksikpõõsaid. Paljuneb suguliselt seemnetega. Idanemiseks peavad seemned ühe aasta mullas seisma. Levitajateks on linnud. Annab rikkalikult kännuvõsu ja paljuneb ka kännuvõsust (Pedaste et al 2005).
Ta kasvab umbes 2...3(5) m kõrguseks. Tema õied on kolmetised, mis paiknevad 15...25 kaupa 4...6 cm pikkustes rippuvates kobarõisikutes. Need on värvuselt kollased, mis sisaldavad rohkesti nektarit. Harilik kukerpuu õitseb mais ja juunis. Hariliku kukerpuu vili on 0,8...1,2 cm pikkune piklik hapukas mari, punane, kahe seemnega. Viljad valmivad septembris-oktoobris (Pedaste et al 2005).See põõsas on külma- ja põuakindel, mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldi. Samuti on ta ka valgusnõudlik. Talub hästi saastunud õhku ja kärpimist (Hariduskeskus). Paljuneb suguliselt seemnetega. Idanemiseks peavad seemned ühe aasta mullas olema. Seemnete levitajateks on linnud. Kukerpuu annab samuti ka rikkalikult kännuvõsu (Pedaste et al 2005). Harilik kukerpuu kasvab looduslikult metsaservadel, võsastikes, loodudel ja eelkõige looniidul. Esineb teda ka sageli haljastuses (Pedaste et al 2005). Joonis 5. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris)
annaabi.ee 
